← Eesti

1-17-1049/2

Obsah (5)§ 184§ 73§ 68§ 832§ 83

1-17-1049 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruaril 2017 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-1049 (16230102896) Kohtunik Li

§ 184

lg 2 p 1 järgi, Daniil Volkov süüdistatuna

§ 184

lg 2 p 1 järgi, Artjom Kortšagin süüdistatuna

§ 184

lg 2 p 1 järgi, Kristjan Kikas süüdistatuna

§ 184

lg 2 p 1 järgi, Arli-Peeter Vahi süüdistatuna

§ 184

lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Grete Vahtra Süüdistatav Süüdistatav Süüdistatav Matvei Volkov – isikukood 38702180264, elukoht XXXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel eesti keel, ei tööta, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kriminaal- ja väärteokorras eelnevalt karistamata Daniil Volkov – isikukood 38805130247, elukoht XXXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht: Free Flow Studio MTÜ, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kriminaalkorras eelnevalt karistamata, väärteokorras eelnevalt karistatud Artjom Kortšagin – isikukood 39312230251, elukoht XXXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht: XXXXAS, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kriminaal- ja väärteokorras eelnevalt karistamata Kaitsja Jaak Siim (kokkuleppel) Süüdistatav Kristjan Kikas – isikukood 39411070243, elukoht XXXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel eesti keel, töökoht: XXXX AS, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kriminaalkorras eelnevalt karistamata, väärteokorras eelnevalt karistatud Kaitsja Tõnu Meidra (kokkuleppel) Süüdistatav Arli-Peeter Vahi – isikukood 39307180845, elukoht XXXX (hetkel ajateenija XXXX), Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel eesti keel, hetkel ajateenija, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kriminaalkorras eelnevalt karistamata, kehtivad väärteokaristused puuduvad Kaitsja Indrek Põder (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Matvei Volkov

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Matvei Volkov ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 13.07.2016.a – 14.07.2016.a., s.o 2 päeva karistusaja hulka. Matvei Volkovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Matvei Volkovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1175 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot ja ekspertiisikulu 504 eurot riigituludesse. Kohustada Matvei Volkovit tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 149.92 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Matvei Volkov, kriminaalasi 1-171049, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Süüdi tunnistada Daniil Volkov

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Daniil Volkov ei pane 4-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Daniil Volkovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Daniil Volkovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1175 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 192 eurot ja ekspertiisikulu 960 eurot riigituludesse. Kohustada Daniil Volkovit tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 193.92 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Daniil Volkov, kriminaalasi 1-171049, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Süüdi tunnistada Artjom Kortšagin

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat ja 3 kuud.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Artjom Kortšagin ei pane 4-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 19.07.2016.a – 20.07.2016.a., s.o 2 päeva karistusaja hulka. Artjom Kortšagini suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Artjom Kortšaginilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1175 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 42 eurot riigituludesse. Kohustada Artjom Kortšaginit tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 101.42 eurot. Sundraha ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Artjom Kortšagin, kriminaalasi 1-171049, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Süüdi tunnistada Kristjan Kikas

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Kristjan Kikas ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 13.07.2016.a – 14.07.2016.a., s.o 2 päeva karistusaja hulka. Kristjan Kikase suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Kristjan Kikaselt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1175 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 168 eurot riigituludesse. Kohustada Kristjan Kikast tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 111.92 eurot. Sundraha ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Kristjan Kikas, kriminaalasi 1-171049, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Süüdi tunnistada Arli-Peeter Vahi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat ja 6 kuud.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Arli-Peeter Vahi ei pane 4-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 13.07.2016.a – 14.07.2016.a., s.o 2 päeva karistusaja hulka. Arli-Peeter Vahi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Arli-Peeter Vahilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1175 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 42 eurot riigituludesse. Kohustada Arli-Peeter Vahit tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 101.42 eurot. Sundraha ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Arli-Peeter Vahi, kriminaalasi 1-171049, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee).

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Matvei Volkovilt sularaha summas 50 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole Rahandusministeeriumi kontole EE701700017001577198).

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Artjom Kortšaginilt: - sularaha summas 1220 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole Rahandusministeeriumi kontole EE701700017001577198); - pihuarvuti Blackphone, imei-koodiga XXXX (asub PPA asitõendite hoidlas asukohaga Tallinn, Rahumäe tee 6).

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Arli-Peeter Vahilt: - pihuarvuti Blackphone, imei-koodiga XXXX (asub PPA asitõendite hoidlas asukohaga Tallinn, Rahumäe tee 6); - tahvelarvuti Samsung GT-P1500, imei-koodiga XXXX(asub PPA asitõendite hoidlas asukohaga Tallinn, Rahumäe tee 6); - sõiduauto Jaguar X-Type reg.nr XXXX, mis on Arli-Peeter Vahi vastutaval hoiul. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - kilekotid, kiletükid, digitaalne kaal, vaakumkilekott, kilekott kirjega Metro, klaaspurgid, mullikile, taimepurustaja, paberileht, postisaadetises olnud pakendid (asuvad asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) konfiskeerida ja hävitada; - pihuarvuti Sony Xperia imei koodiga XXXX (asub asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) tagastada Daniil Volkovile; - mobiiltelefon Nokia (asub asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) tagastada Kristjan Kikasele; - mobiiltelefon Samsung GT-E1200R koos kõnekaardiga (asub asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) tagastada Arli- Peeter Vahile - DVD-plaadid, mis asuvad pakituna kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Esitatud süüdistused Matvei Volkovit süüdistatakse selles, et tema alates 03.07.2016.a hakkas isikute grupis koos Daniil Volkovi ja Kristjan Kikasega tegelema suures koguses (so narkootilise aine kogus, milline tekitab joobe vähemalt 10-le isikule) narkootilise aine marihuaana ebaseadusliku käitlemisega. Nii tema vastavalt omavahelisele kokkuleppele Matvei Volkovi ja Kristjan Kikasega, pakendas ajavahemikul 03.07.2016.a kuni 13.07.2016.a nende ühises kasutuses olevas korteris aadressil Tallinn, XXXXvarasemalt Daniil Volkovi ja Kristjan Kikase poolt eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal kuid enne 03.07.2016.a, eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas ning isikult ebaseaduslikult omandatud, mitte vähem kui 106,29 grammi, narkootilist ainet marihuaanat ühe grammisteks kogusteks ja hoidis pakendatud marihuaanat nende ühises kasutuses olevas korteris aadressil Tallinn, XXXXkuni 13.07.2016.a kella 10.05-ni ning andis korduvalt vastavalt omavahelisele kokkuleppele koos Daniil Volkovi ja Kristjan Kikasega vastavalt vajadusele ja võimalusele ühe kuni viie grammi kaupa edasi eeluurimisel tuvastamata iskutele. Samuti omandas Matvei Volkov vastavalt omavahelisele kokkuleppele Daniil Volkoviga 12.07.2016.a õhtul kella 21.53 paiku Tallinnas, XXXXeeluurimisel tuvastamata isiku käest suures koguse narkootilist ainet marihuaanat mitte vähem 180 grammi, mida hoidis nende ühises kasutuses olevas korteris aadressil Tallinn, XXXXkuni 13.07.2016.a kella 10.05ni, mil toimunud läbiotsimise käigus andis Matvei Volkov vabatahtlikult välja kolm südametega minigrip kilekotti, milles kanepiõisikud (marihuaana) 2,86 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 12%, siniste vilkuritega minigrip kilekoti, milles kanepiõisikud (marihuaana) 0,73 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 11%, 11 südametega minigrip kilekotid, milles kanepiõisikud (marihuaana) 10,59 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 8,5%; vaakumkoti, milles kanepiõisikud (marihuaana) 98,56 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 4,9%; kilekoti, milles kanepiõisikud (marihuaana) 81,31 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 5,9%; valge kaanega klaaspurgi, milles kanepiõisikud (marihuaana) 71,24 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 8,3%; minigrp kilekoti, milles kanepiseemned 0,73 grammi, mille kestadel leidub kanepis sisaldub tetrahüdrokannabinooli (THC) ning siniste viisnurkadega minigrip kilekoti, milles peenestatud kanepi (marihuaana) ja tubaka segu, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 6,9%, kuid mille marihuaana täpset kogust ei ole võimalik määrata. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine marihuaana puhul piisab narkootilise joobe tekitamiseks kümnele inimesele keskmiselt 7,5 grammist. Seega käitles Matvei Volkov narkootilist ainet suures koguses. Seega suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis pani Matvei Volkov toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Daniil Volkovit süüdistatakse selles, et tema vastavalt omavahelisele kokkuleppele Kristjan Kikasega ebaseaduslikult omandas 2015.a algusest kuni 2015.a juunini kordamööda Kristjan Kikasega eeluurimisel tuvastamata kohas, eeluurimisel tuvastamata isiku käest suures koguses (so narkootilise aine kogus, milline tekitab joobe vähemalt 10-le isikule), s.o 35-166 grammi kaupa, narkootilist ainet marihuaanat, mida vastavalt omavahelisele kokkuleppele Kristjan Kikasega Daniil Volkov pakendas nende ühises kasutuses olevas korteris aadressil Tallinn, XXXX, ühe grammisteks doosideks ja mida nad andsid korduvalt edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. Samuti omandas Kristjan Kikas vastavalt omavahelisele kokkuleppele Daniil Volkoviga 2016.a aprillist kuni 2016.a juuli alguseni Tallinnas, Järve Selveri piirkonnas Artjom Kortšagini vahendusel Arli-Peeter Vahi käest neljal korral kokku 600 grammi (vastavalt 200 grammi, 200 grammi, 100 grammi, 100 grammi) narkootilist ainet marihuaanat. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele pakendas Daniil Volkov Kristjan Kikase poolt eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet marihuaanat ajavahemikul 2016.a aprill kuni 10.07.2016.a nende ühises kasutuses olevas korteris aadressil Tallinn, XXXX, ühe grammisteks doosideks ning nad doosideks jagatud narkootilist ainet marihuaanat korduvalt edasi eeluurimisel tuvastamata ja tuvastatud isikutele. Nii andis Daniil Volkov alates 2016.a aprill-mai kuni 13.07.2016.a nende ühises kasutuses olevas korteris, Tallinn XXXX, iga nädal ühe grammi narkootilist ainet marihuaanat edasi XXXXja Kristjan Kikas andis narkootilist ainet marihuaanat 2-3 korral suitsetamiseks edasi XXXX. Samuti pakendas Matvei Volkov vastavalt omavahelisele kokkuleppele Kristjan Kikase ja Daniil Volkoviga ajavahemikul 03.07.2016.a kuni 13.07.2016.a nende ühises kasutuses olevas korteris aadressil Tallinn, XXXX eelnevalt Kristjan Kikase ja Daniil Volkovi poolt ebaseaduslikult omandatud suures koguses narkootilist ainet marihuaanat ühe grammisteks doosideks ning andis korduvalt vastavalt omavahelisele kokkuleppele Daniil Volkovi ja Kristjan Kikasega vastavalt vajadusele ja võimalusele ühe kuni viie grammi kaupa ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. Samuti omandas Matvei Volkov vastavalt omavahelisele kokkuleppele Daniil Volkoviga 12.07.2016.a õhtul kella 21.53 paiku Tallinnas, XXXXeeluurimisel tuvastamata isiku käest suures koguse narkootilist ainet marihuaanat, mitte vähem kui 180 grammi, mida hoidis nende ühises kasutuses olevas korteris aadressil Tallinn, XXXXkuni 13.07.2016.a kella 10.05-ni. 13.07.2016.a kella 10.05 toimunud läbiotsimise käigus andis Matvei Volkov vabatahtlikult välja kolm südametega minigrip kilekotti, milles kanepiõisikud (marihuaana) 2,86 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 12%, siniste vilkuritega minigrip kilekoti, milles kanepiõisikud (marihuaana) 0,73 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 11%, 11 südametega minigrip kilekotid, milles kanepiõisikud (marihuaana) 10,59 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 8,5%; vaakumkoti, milles kanepiõisikud (marihuaana) 98,56 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 4,9%; kilekoti, milles kanepiõisikud (marihuaana) 81,31 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 5,9%; valge kaanega klaaspurgi, milles kanepiõisikud (marihuaana) 71,24 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 8,3%; minigrp kilekoti, milles kanepiseemned 0,73 grammi, mille kestadel leidub kanepis sisaldub tetrahüdrokannabinooli (THC) ning siniste viisnurkadega minigrip kilekoti, milles peenestatud kanepi (marihuaana) ja tubaka segu, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 6,9%, kuid mille marihuaana täpset kogust ei ole võimalik määrata. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine marihuaana puhul piisab narkootilise joobe tekitamiseks kümnele inimesele keskmiselt 7,5 grammist. Seega käitles Daniil Volkov narkootilist ainet suures koguses. Seega suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis pani Daniil Volkov toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Artjom Kortšaginit süüdistatakse selles, et tema hakkas eeluurimisel tuvastamata ajast isikute grupis koos Arli-Peeter Vahiga ebaseaduslikult tegelema suures koguses (so narkootilise aine kogus, milline tekitab joobe vähemalt 10-le isikule) narkootilise aine marihuaana käitlemisega. Nii omandas Arli-Peeter Vahi vastavalt eelnevale kokkuleppele Artjom Kortšaginiga eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal korduvalt suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, mida Arli-Peeter Vahi vedas eeluurimisel tuvastamata sõiduautoga/sõiduautodega ning sõiduautoga Jaguar X-Type, registreerimisnumbriga XXXX, ja mida nad andsid vastavalt omavahelisele kokkuleppele suurtes kogustes ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Nimelt omandas Arli-Peeter Vahi omavahelisel kokkuleppel Artjom Kortšaginiga eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isiku/isikute käest ning eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 07.07.2016.a Kanadast posti teel tellides suurtes kogustes narkootilist ainet marihuaanat, mida Arli-Peeter Vahi andis vastavalt omavahelisele kokkuleppele Artjom Kortšaginiga edasimüümiseks ebaseaduslikult edasi Artjom Kortšagini poolt selleks leitud isikutele. Nii tegi Artjom Kortšagin ajateenistuses viibides kaasajateenijale Kristjan Kikasele ettepaneku hakata narkootilist ainet marihuaanat ebaseaduslikult edasi müüma. Olles veel ajateenistuses ja tehes Kristjan Kikasega kokkuleppe tema kaudu narkootilise aine marihuaana müümise osas, andis Artjom Kortšagin Kristjan Kikase telefoninumbri edasi Arli-Peeter Vahile, kes pidi edaspidiselt Kristjan Kikasele narkootilist ainet edasi andma. Ajavahemikul aprilli 2016.a kuni juuli algus 2016.a andis Arli-Peeter Vahi vastavalt omavahelisele kokkuleppele Artjom Kortšaginiga Tallinnas, Järve Selveri piirkonnas 4 korral kokku 600 grammi (vastavalt 200 grammi, 200 grammi, 100 grammi, 100 grammi) narkootilist ainet marihuaanat ebaseaduslikult edasi Kristjan Kikasele, kes narkootilise aine marihuaana müügist saadud raha andis, kas Artjom Kortšagini või Arli-Peeter Vahi kätte. Samuti tegi Artjom Kortšagin 2015.a lõpu poole XXXXettepaneku hakata narkootilist ainet marihuaanat ebaseaduslikult edasi müüma, millega XXXXnõustus. Saades XXXXkokkuleppe, tutvustas Artjom Kortšagin XXXXArli-Peeter Vahi, kes hakkas edaspidi XXXXkokku saama ja narkootilist ainet marihuaanat edasi andma. Alates 2015.a lõpp kuni 07.06.2016.a andis ArliPeeter Vahi vastavalt omavahelisele kokkuleppele Artjom Kortšaginiga Tallinnas erinevates kohtades kokku 10 korral 20-450 grammi kaupa narkootilist ainet marihuaanat ebaseaduslikult edasi XXXX, sealhulgas andis Arli-Peeter Vahi 07.06.2016.a XXXX edasi mitte vähem, kui 198,44 grammi narkootilist ainet marihuaanat tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega vahemikus 18%-23%. Samuti tellis Arli-Peeter Vahi kokkuleppel Artjom Kortšaginiga enda nimele aadressile XXXX Kanadast postisaadetise XXXX, mille sees oli narkootiline aine marihuaana kogumassiga 898,9 grammi tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 9,2%. Nimetatud kuriteoepisood jäi temast olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna nimetatud postisaadetis XXXX vaadati 07.07.2016.a kell 08.40 Pallasti 28, Tallinn Maksu-ja Tolliameti ametnike poolt rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse aktiga nr 16-12.1-5/00/4515 läbi ja nimetatud narkootiline aine läbivaatuse käigus avastati. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine marihuaana puhul piisab narkootilise joobe tekitamiseks kümnele inimesele keskmiselt 7,5 grammist. Seega käitles Artjom Kortšagin narkootilist ainet suures koguses. Seega suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis pani Artjom Kortšagin toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kristjan Kikast süüdistatakse selles, et tema vastavalt omavahelisele kokkuleppele Daniil Volkoviga ebaseaduslikult omandas 2015.a algusest kuni 2015.a juunini kordamööda Daniil Volkoviga eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas, eeluurimisel tuvastamata isiku käest suures koguses (so narkootilise aine kogus, milline tekitab joobe vähemalt 10-le isikule), s.o 35-166 grammi kaupa, narkootilist ainet marihuaanat, mida vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele Daniil Volkov pakendas nende ühises kasutuses olevas korteris aadressil Tallinn, XXXX, ühe grammisteks doosideks ja mida nad andsid korduvalt edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. Samuti omandas Kristjan Kikas vastavalt omavahelisele kokkuleppele Daniil Volkoviga 2016.a aprillist kuni 2016.a juuli alguseni Tallinnas, Järve Selveri piirkonnas Artjom Kortšagini vahendusel Arli-Peeter Vahi käest neljal korral kokku 600 grammi (vastavalt 200 grammi, 200 grammi, 100 grammi, 100 grammi) narkootilist ainet marihuaanat. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele pakendas Daniil Volkov Kristjan Kikase poolt eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet marihuaanat ajavahemikul 2016.a aprill kuni 10.07.2016.a nende ühises kasutuses olevas korteris aadressil Tallinn, XXXX, ühe grammisteks doosideks ning mida nad andsid korduvalt edasi eeluurimisel tuvastamata ja tuvastatud isikutele. Nii andis Daniil Volkov alates 2016.a aprill-mai kuni 13.07.2016.a nende üshises kasutuses olevas korteris, Tallinn XXXX, iga nädal ühe grammi narkootilist ainet marihuaanat edasi XXXXja Kristjan Kikas andis narkootilist ainet marihuaanat 2-3 korral suitsetamiseks edasi XXXX. Samuti pakendas Matvei Volkov vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele Kristjan Kikase ja Daniil Volkoviga ajavahemikul 03.07.2016.a kuni 13.07.2016.a nende ühises kasutuses olevas korteris aadressil Tallinn, XXXXeelnevalt Kristjan Kikase ja Daniil Volkovi poolt ebaseaduslikult omandatud suures koguses narkootilist ainet marihuaanat ühe grammisteks doosideks ning mida Matvei Volkov andis korduvalt vastavalt omavahelisele kokkuleppele Daniil Volkovi ja Kristjan Kikasega vastavalt vajadusele ja võimalusele ühe kuni viie grammi kaupa ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastamata iskutele. Samuti omandas Matvei Volkov vastavalt omavahelisele kokkuleppele Daniil Volkoviga 12.07.2016.a õhtul kella 21.53 paiku Tallinnas, XXXXeeluurimisel tuvastamata isiku käest suures koguse narkootilist ainet marihuaanat, mitte vähem kui 180 grammi, mida hoidis nende ühises kasutuses olevas korteris aadressil Tallinn, XXXXkuni 13.07.2016.a kella 10.05-ni. 13.07.2016.a kella 10.05 toimunud läbiotsimise käigus andis Matvei Volkov vabatahtlikult välja kolm südametega minigrip kilekotti, milles kanepiõisikud (marihuaana) 2,86 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 12%, siniste vilkuritega minigrip kilekoti, milles kanepiõisikud (marihuaana) 0,73 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 11%, 11 südametega minigrip kilekotid, milles kanepiõisikud (marihuaana) 10,59 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 8,5%; vaakumkoti, milles kanepiõisikud (marihuaana) 98,56 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 4,9%; kilekoti, milles kanepiõisikud (marihuaana) 81,31 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 5,9%; valge kaanega klaaspurgi, milles kanepiõisikud (marihuaana) 71,24 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 8,3%; minigrp kilekoti, milles kanepiseemned 0,73 grammi, mille kestadel leidub kanepis sisaldub tetrahüdrokannabinooli (THC) ning siniste viisnurkadega minigrip kilekoti, milles peenestatud kanepi (marihuaana) ja tubaka segu, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 6,9%, kuid mille marihuaana täpset kogust ei ole võimalik määrata. Kristjan Kikas andis vabatahtlikult välja 1,015 grammi tubaka ja kanepi segu. Lisaks leiti ja võeti läbiotsimise käigus nende ühises kasutuses olevast korterist ära 1,41 grammi kanepi ja tubaka segu. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine marihuaana puhul piisab narkootilise joobe tekitamiseks kümnele inimesele keskmiselt 7,5 grammist. Seega käitles Kristjan Kikas narkootilist ainet suures koguses. Seega suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis pani Kristjan Kikas toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Arli-Peeter Vahi süüdistatakse selles, et tema hakkas eeluurimisel tuvastamata ajast isikute grupis koos Artjom Kortšaginiga tegelema suures koguses (so narkootilise aine kogus, milline tekitab joobe vähemalt 10-le isikule) narkootilise aine marihuaana käitlemisega. Nii tema isikute grupis koos Artjom Kortšaginiga omandas korduvalt suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, mida Arli-Peeter Vahi vedas eelurimisel tuvastamata sõiduautoga/sõiduautodega ning sõiduautoga Jaguar X-Type, registreerimisnumbriga XXXX, ja andsid suurtes kogustes ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Nimelt omandas Arli-Peeter Vahi omavahelisel kokkuleppel Artjom Kortšaginiga eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isiku/isikute käest ning eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 07.07.2016.a Kanadast posti teel tellides suurtes kogustes narkootilist ainet marihuaanat, mida Arli-Peeter Vahi andis vastavalt omavahelisele kokkuleppele Artjom Kortšaginiga edasimüümiseks ebaseaduslikult edasi Artjom Kortšagini poolt selleks leitud isikutele. Nii tegi Artjom Kortšagin ajateenistuses viibides kaasajateenijale Kristjan Kikasele, ettepaneku hakata narkootilist ainet marihuaanat ebaseaduslikult edasi müüma. Olles veel ajateenistuses ja tehes Kristjan Kikasega kokkuleppe tema alt narkootilise aine marihuaana müümise osas, andis Artjom Kortšagin Kristjan Kikase telefoninumbri edasi Arli-Peeter Vahile, kes pidi edaspidiselt Kristjan Kikasele narkootilist ainet edasi andma. Ajavahemikul aprilli 2016.a kuni juuli algus 2016.a andis Arli-Peeter Vahi vastavalt omavahelisele kokkuleppele Artjom Kortšaginiga Tallinnas, Järve Selveri piirkonnas 4 korral kokku 600 grammi (vastavalt 200 grammi, 200 grammi, 100 grammi, 100 grammi) narkootilist ainet marihuaanat ebaseaduslikult edasi Kristjan Kikasele, kes narkootilise aine marihuaana müügist saadud raha andis, kas Artjom Kortšagini või Arli-Peeter Vahi kätte. Samuti tegi Artjom Kortšagin 2015.a lõpu poole XXXXettepaneku hakata narkootilist ainet marihuaanat ebaseaduslikult edasi müüma, millega XXXXnõustus. Saades XXXXkokkuleppe, tutvustas Artjom Kortšagin XXXXArli-Peeter Vahi, kes hakkas edaspidi XXXXkokku saama ja narkootilist ainet marihuaanat edasi andma. Alates 2015.a lõpp kuni 07.06.2016.a andis andis Arli-Peeter Vahi vastavalt omavahelisele kokkuleppele Artjom Kortšaginiga Tallinnas erinevates kohtades kokku 10 korral 20-450 grammi kaupa narkootilist ainet marihuaanat ebaseaduslikult edasi XXXX, sealhulgas andis Arli-Peeter Vahi 07.06.2016.a XXXXedasi mitte vähem, kui 198,44 grammi narkootilist ainet marihuaanat tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega vahemikus 18%-23%. Veel andis Arli-Peeter Vahi ajavahemikul 2016.a kevade lõpp-suve algus kuni 01.07.2016.a Tallinnas, Kristiine piirkonnas ja Pärnu mnt 139c asuva spordiklubi Sparta parklas vähemalt 5 korral 1-2 grammi kaupa narkootilist ainet marihuaanat edasi XXXX. Samuti tellis Arli-Peeter Vahi enda nimele aadressile XXXX Kanadast postisaadetise XXXX, mille sees oli narkootiline aine marihuaana kogumassiga 898,9 grammi tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 9,2 %. Nimetatud kuriteoepisood jäi temast olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna nimetatud postisaadetis XXXX vaadati 07.07.2016.a kell 08:40 Pallasti 28, Tallinn Maksu-ja Tolliameti ametnike poolt rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse aktiga nr 16-12.1-5/00/4515 läbi ja nimetatud narkootiline aine läbivaatuse käigus avastati. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine marihuaana puhul piisab narkootilise joobe tekitamiseks kümnele inimesele keskmiselt 7,5 grammist. Seega käitles Arli-Peeter Vahi narkootilist ainet suures koguses. Seega suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis pani Arli-Peeter Vahi toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Matvei Volkov, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 19.01.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Matvei Volkovi karistamist

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 13.07.2016.a kuni 14.07.2016.a, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud ärakandmata karistust ei pöörata koheselt täitmisele, kui Matvei Volkov ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Matvei Volkovi nõusolekul ning juhindudes

§ 184

lg 5 p-st 2 ja 83² lg-st 1 konfiskeerida kohtuotsusega Matvei Volkovi vara, s.o sularaha summas 50 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole nr EE701700017001577198. Süüdistatav Daniil Volkov, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 25.01.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Daniil Volkovi karistamist

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud ärakandmata karistust ei pöörata koheselt täitmisele, kui Daniil Volkov ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav Artjom Kortšagin, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 26.01.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Artjom Kortšagini karistamist

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat ja 3 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 19.07.2016.a kuni 20.07.2016.a, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud ärakandmata karistust ei pöörata koheselt täitmisele, kui Artjom Kortšagin ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Artjom Kortšagini nõusolekul ja juhindudes

§ 184

lg 5 p-st 2 ja 83² lg-st 1 konfiskeerida kohtuotsusega Artjom Kortšagini vara, s.o sularaha summas 1220 eurot, mis on kantud Politseija Piirivalveameti tagatiskontole nr EE701700017001577198 ning pihuarvuti Blackphone, imei-koodiga XXXX (väärtusega u 737 eurot). Süüdistatav Kristjan Kikas, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 27.01.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kristjan Kikase karistamist

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 13.07.2016.a kuni 14.07.2016.a, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud ärakandmata karistust ei pöörata koheselt täitmisele, kui Kristjan Kikas ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav Arli-Peeter Vahi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 27.01.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Arli-Peeter Vahi karistamist

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 13.07.2016.a kuni 14.07.2016.a, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud ärakandmata karistust ei pöörata koheselt täitmisele, kui Arli-Peeter Vahi ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Arli-Peeter Vahi nõusolekul ja juhindudes

§ 184

lg 5 p-st 2 ja 83² lg-st 1 konfiskeerida kohtuotsusega Arli-Peeter Vahi vara, s.o pihuarvuti Blackphone, imei-koodiga XXXX (väärtusega u 737 eurot), tahvelarvuti Samsung GT-P1500, imei-koodiga XXXX(väärtusega u 73 eurot), mis on antud hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse, samuti sõiduauto Jaguar X-Type, registreerimisnumbriga XXXX (väärtusega u 3000 eurot), mis on Arli-Peeter Vahi vastutaval hoiul. Asitõendid

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - minigrip kilekotid, digitaalne kaal, vaakumkilekott, kilekott kirjega Metro, klaaspurgid, mullikile, soonkinnisega kilekotid, taimepurustaja, paberileht, postisaadetises olnud pakendid (asuvad asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) konfiskeerida ja hävitada; - pihuarvuti Sony Xperia imei koodiga XXXX (asub asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) tagastada Daniil Volkovile; - mobiiltelefon Nokia (asub asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) tagastada Kristjan Kikasele; - mobiiltelefon Samsung GT-E1200R koos kõnekaardiga (asub asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) tagastada Arli- Peeter Vahile - DVD-plaadid, mis asuvad pakituna kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja alljärgnevalt: Matvei Volkov: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1175 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot, ekspertiisikulu 504 eurot riigituludesse. Daniil Volkov: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1175 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 192 eurot, ekspertiisikulu 960 eurot riigituludesse. Artjom Kortšagin: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1175 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 42 eurot riigituludesse. Kristjan Kikas: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1175 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 168 eurot riigituludesse. Arli-Peeter Vahi: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1175 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 42 eurot riigituludesse. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavatelt proportsionaalselt nende osale väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
  3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks menetluskuludega mittenõustumise tõttu kokkulepet mitte kinnitada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.