) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
lg 1 kohaselt hooldusõiguse muutuste korral taastatakse vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele.
lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Laps XXXX sündis XXXX.a, tema vanemad on XXXX ja XXXX. Lapse vanemad elavad lahus alates 2008.a. Harju Maakohtu 13.02.2008.a määrusega 2-07-46419 kinnitati vanematevaheline kompromiss selles, et lapse XXXX elukoht on ema juures juhul, kui ema elukoht on Eestis. Harju Maakohtu 07.04.2009.a määrusega nr 2-09-8793/21 kinnitati isa ja lapse suhtlemise kord. Alates 02.11.2015.a elab laps XXXX oma isa XXXX elukohas ja lapse hooldamise ning kasvatamisega on tegelenud peamiselt isa. Laps lahkus ise ema juurest ja asus elama isa juurde. Vanemete vahel on olnud vaidlus lapse elukoha üle. 5
1231 lg 1 kohaselt hooldusõigus taastatakse, kui see on lapse huvides. Isa on esitanud nõude ühise hooldusõiguse taastamiseks. Isa hoolitseb lapse eest igapäevaselt ja lapse elu on isa poolt hästi korraldatud. Lapse huvides on, kui tema eest hoolitseb hooldusõiguslik isik. Hooldusõiguslikul isikul on õigus võtta vastu otsustusi lapse suhtes ning seeläbi paremini lapse elu korraldada. Eeltoodust tulenevalt taastab kohus XXXX hooldusõiguse lapse XXXXsuhtes. Isa on taotlenud lapse elu-ning viibimiskoha määramise otsusuõiguse ainuisikuliselt temale andmist. Isa nimetatud nõue on lapse huvides, kuna isa hoolitseb lapse eest alaliselt. Laps on 16-aastane ja arenenud ning arukas. Laps avaldas, et soovib, et vanema otsustusi tema suhtes võtaks vastu isa. Kohus arvestab tulenevalt lapse arengutasemest lahendi tegemisel lapse soovi. Lapse isa on aasta ja ühe kuu jooksul ainuisikuliselt lapse eest hoolitsenud ja sellega väga hästi hakkama saanud. Lapse tegelik elukoht on käesoleval ajal isa juures. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus isa nõude lõpetada osaliselt XXXX ja XXXX ühine hooldusõigus lapse XXXX suhtes ning anda lapse elu- ja viibimiskoha otsustusõigus XXXXule. Nimetatud otsustus fikseerib senise olukorra. Harju Maakohtu 07.04.2009.a määrusega nr 2-09-8793/21 kinnitatud isa ja lapse suhtlemise korra täitmine tuleb lõpetada. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 3 kohaselt jätab kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ja TsMS § 172 lg 1 kohaselt muude menetlusosaliste kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.