Obsah (9)

§ 596§ 475§ 477§ 620§ 595§ 428§ 660§ 122§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 02. jaanuar 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-150 Tsiviilasi Tartu Maakohus Kinnistusosakond

§ 596lg 2 alusel mõistlik tähtaeg avalduses puuduste kõrvaldamiseks.

1. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale (kinnistusosakond@kohus.ee).
2. Jätta kõik menetluskulud avaldajate kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud ja varasem menetlus
3. XXXX esitas 04.01.2016 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale notariaalse avalduse kinnistu nr XXXX, asukohaga XXXX ja nr XXXX, asukohaga XXXX, kohta 04.01.2016 1 kinnistamisavaldus (notar Priidu Pärna, ametitoimingute raamatu registreerimise nr XXXX). 04.01.2016 kinnistamisavalduse ja Ida-Soome Magistraadi poolt 12.11.2015 kinnitatud XXXX pärandavara nimekirja alusel palub avaldaja XXXX parandada kinnistusregistri registriosadesse nr-d XXXX ja XXXX kantud korteriomandite kanded omaniku kohta ning korteriomandite ühisomanikena sisse kanda XXXX, sünniaeg XXXX ja XXXX, sünniaeg XXXX. Avaldaja palub kohtul tunnustada esitatud Soome Vabariigi pärimisõigust tõendavat dokumenti. Kinnistamisavaldusele oli lisatud 06.08.2015 surnud XXXX pärandvara nimekiri, mis on kinnitatud Ida-Soome Magistraadi poolt, nõuetekohaselt tõlgitud ja kinnitatud ärakiri.
4. Kohtunikuabi asus enda 06.01.2016 kandemääruses nr XXXX seisukohale, et kinnistamisavalduse lahendamine tuleb üle anda pädevale kohtunikule järgmisel põhjusel. Kinnistusregistri registriosadesse nr nr XXXX ja XXXX kantud korteriomandite omanikuna on praegu sisse kantud XXXX (sünniaeg XXXX), kes on pärandvara nimekirja andmetel surnud 06.08.
5. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 361 lg 3 järgi pärimisjärglust tõendatakse pärimistunnistusega.
6. Avaldaja XXXXon koos kinnistamisavaldusega esitanud kinnistusosakonnale Ida-Soome Magistraadi poolt 12.11.2015 kinnitatud XXXXpärandavara nimekirja, millest nähtuvad tema pärijatena XXXX, sünniaeg XXXX ja XXXX, sünniaeg XXXX. Kinnistusregistri registriosades nr-d XXXX ja XXXX omanikukannete parandamiseks ja pärijate omanikena sissekandmiseks on vajalik kindlaks teha, kas Soomes välja antud pärandvara nimekiri on võrreldav Eestis välja antava pärimistunnistusega. Selleks tuleb välja selgitada, milline õiguslik tähendus on pärandvara nimekirjal Soome Vabariigis pärimisõiguse tõendamisel. Kinnistusraamatu pidaja ei ole pädev lahendama välismaal välja antud dokumendi tunnustamise küsimust. Kui kinnistamisavaldust lahendav kohtunik leiab, et vajalik on antud avaldusele lisatud välismaal välja antud pärimisõigust tõendava dokumendi tunnustamine, tuleb avaldajal esitada vastav avaldus pädevale kohtule.
7. Tartu Maakohus saatis tsiviilasja enda määrusega kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Kohtumääruse põhjendused
8. Avaldaja taotleb kinnistusraamatus kande tegemist. Sellise avalduse lahendab kohus

§ 475lg 1 p 10 ja 58.

peatüki sätete järgi hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Kohus kontrollib esmalt, kas avalduses viidatud pärimisele tuleb kohaldada teise riigi, antud juhul Soome Vabariigi õigust. Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-le 24 kohaldatakse Eesti õiguses pärimisele pärandaja viimase elukohariigi õigust. Pärimismenetlus Eestis asuva kinnisasja suhtes on läbi viidud Soome Vabariigis. Seega tuleb kohaldada Soome Vabariigi õigust.
2. PärS § 165 lg 4 kohaselt tunnustatakse välisriigis koostatud pärimistunnistust Eestis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012 käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134). Määruse artikli 83 p 1 kohaselt kohaldatakse määrust 17.08.2015 või hiljem surnud isikute vara pärimisele. Kuna avalduse kohaselt suri pärandaja enne eelnimetatud kuupäeva (ehk 06.08.2015), siis ei kuulu 2 osundatud määrus kohaldamisele. Kui nimetatud määrus ei kohaldu, siis tunnustatakse välisriigis koostatud pärimistunnistust Eestis, kui selle koostamise menetlus ja õiguslik tähendus on võrreldavad Eesti õiguses pärimistunnistuse kohta sätestatuga. Sellisel juhul kohaldatakse tunnustamisele

-s välisriigi kohtulahendi tunnustamise kohta sätestatut. Tunnustamise lahendab Harju Maakohus. KRS § 361 lg 3 kohaselt tõendatakse kandeavalduses pärimisjärglust pärimistunnistusega. Käesolevas tsiviilasjas on avaldajad kohtule esitanud Ida-Soome Magistraadi pitseriga kinnitatud Soome Vabariigi pärandvara nimekirja (perukirja) koos vandetõlgi tõlkega. Dokumendid on kinnitatud apostille’ga (tl 17). PärS § 165 lg 4 järgi tunnustatakse Eestis välisriigis koostatud pärimistunnistust, kui selle koostamise menetlus ja õiguslik tähendus on võrreldavad Eesti õiguses pärimistunnistuse kohta sätestatuga. Tunnustamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus välisriigi kohtulahendi tunnustamise kohta sätestatut. Tunnustamise lahendab Harju Maakohus. Seda kohaldatakse ka muude pärimisõiguslike dokumentide tunnustamisele.

§ 620

lg 3 sätestab, et välisriigi kohtulahendit tunnustatakse Eestis, ilma et selleks oleks vaja läbi viia eraldi kohtumenetlust. Siiski võib taotleda selle tunnustamise lahendamist lahendi täidetavaks tunnistamiseks ettenähtud korras, kui tunnustamise üle on vaidlus või kui see on isikule muul põhjusel tema õiguste teostamiseks vajalik.

1. Tallinna Ringkonnakohus on analoogses küsimuses juba 25.10.2010 määruses tsiviilasjas nr 2-10-39962 leidnud, et kui välisriigi pärimistunnistuse koostamise menetlus ja õiguslik tähendus on võrreldavad Eesti õiguses pärimistunnistuse kohta sätestatuga ning kui ei ole pärimistunnistuse tunnustamise üle vaidlust ega kohtule esitatud andmeid, et tunnustamine oleks muul põhjusel kellelegi tema õiguste teostamiseks vajalik, puudub põhjus pärimistunnistuse tunnustamiseks eraldiseisvat kohtumenetlust läbi viia.
2. Maakohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud asuda sarnasele seisukohale ka käesolevas asjas. Soome Vabariigi pärimismenetlus on piisavalt sarnane Eesti õiguses sätestatule. Sarnaselt Eesti pärimisseadusega sätestab Soome Perintökaari (5.2.1965/40) seadusjärgse pärismisõiguse. Perintökaari kohaselt pärandaja seadusjärgseteks pärijateks muu hulgas pärandaja elus olevad vanemad ning õed ja vennad (käesoleval juhul ema ja õde).
3. Perintökaari
4. jaost ja selle sätetest koosmõjus ilmneb, et Soome õiguse tähenduses on pärandvara nimekirjal samasugune tähendus nagu Eesti õiguse kohaselt pärimistunnistusel. Perintökaari
5. jao § 9a lg 4 kohaselt peab magistraat pärandvara nimekirja kinnitama ning tegema selle kohta koopia õigsuse tunnustamiseks märke pärandvara nimekirja ärakirjale. Käesoleval juhul nähtub registriosakonnale esitatud pärandvara nimekirjal Ida-Soome Magistraadi pitser ja allkiri. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja poolt esitatud pärandvara nimekiri (perukirja) Soome õiguse mõttes võrdne Eesti pärimistunnistusega. Pärandvara nimekirjast selgub üheselt pärijate ring ning pärandvara koosseis. Nimetatud loetelu on sarnane pärandaja surma ajal kehtinud PärS § 141 märgitud pärandvara nimekirjale, mis sätestab, et pärandvara nimekirja kantakse pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja PärS § 140 lõikes 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded. Eeltoodu alusel leiab kohus, et toimunud pärimismenetlus sarnaneb Eestis pärandaja surma ajal kehtinud ning käesoleval hetkel kehtiva pärimisseaduses sätestatud pärimismenetlusega.
6. Pärandvara nimekirja kohaselt on pärandvara koosseisus lisaks muule varale kinnisvara Eestis, aadressiga XXXX, Tallinn (registriosa XXXX) ning parkimiskoht asukohaga XXXX, Tallinn (registriosa XXXX), mis läheb Soome õiguse kohaselt üle pärijatele. Kohus leiab, et esitatud dokumentide põhjal on pärijate pärimisõigusjärglus piisavalt tõendatud. 3
7. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et tunnustamine oleks muul põhjusel kellelegi tema õiguste teostamiseks vajalik. Seega puudub põhjus avaldajate poolt esitatud pärimistunnistuse tunnustamiseks eraldiseisvat kohtumenetlust läbi viia. Kohus annab

§ 595

lg 3 alusel kande tegemise tagasi kohtunikuabile, kellel tuleb teha vastav kanne või kaaluda avaldajatele täiendava tähtaja määramist puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui esinevad muud, kohtunikuabi avalduses nimetamata takistused kandeavalduse rahuldamiseks (

§ 596lg 2).

Samuti võib esineda vajadus teavitada kandeavalduse esitamisest pärandaja teisi pärijaid. Kohtunikuabi on seotud kohtuniku seisukohaga. 13.

§ 428lg 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

Kinnistusavalduse tagasiandmine kohtunikuabile

§ 596lg 3 alusel on seaduses sätestatud alus kohtumenetluse lõpetamiseks.

Kohtumenetluse lõpetamine ei tähenda kinnistamisavalduse menetluse lõpetamist. Kohus lõpetab kohtumenetluse käesolevas tsiviilasjas. 14.

§ 660

lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

ega KRS ei näe ette käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise õigust. 15. Tsiviilasja hind on

§ 122lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel 3 500 eurot.

16.

§ 172lg 1 alusel jätab kohus avaldajate menetluskulud nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 4