Obsah (5)

§ 371§ 3401§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2017.a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-17348 Tsiviilasi * korteriühistu hagi Mati Turevitš'i vas

) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagivalduse ja selle täiendusega, leiab, et esitatud hagiavaldust ei saa osaliselt menetlusse võtta. 2.

1. Kohus jättis hageja 16.11.
2. a esitatud hagiavalduse 23.11.
3. a määrusega käiguta muuhulgas seetõttu, et hageja viivisenõude arvestus ega selle periood ei olnud hagiavalduses selge. Kohus leidis nimetatud määruses, et hageja ei ole hagis välja toonud, et taotleb viivise väljamõistmist ka varasemalt võlgnevuselt, mistõttu pole tõenäoline, et juba
4. a veebruaris esitatud arvele summas 106,21 eurot on arvestatud viivis summas 62,74 eurot arvestades viivise määraks hagis esitatud 0,07% päevas. Seega kohustas kohus hagejat hagiavalduses (või selle lisas) selgelt välja tooma hagis nõutud viivise arvestuse ja selle perioodi iga esitatud arve osas eraldi. Kohus selgitas hagejale, et kui hageja taotleb viivise väljamõistmist ka varasemalt võlgnevuselt, siis tuleb hagejal esitada sellekohane nõue ka hagiavalduses ning välja tuua selge ja üheselt arusaadav varasema võlgnevuse kujunemine ja sellelt arvestatud viivise arvestuskäik. 2.
5. 07.12.
6. a esitas hageja täpsustatud ja muudetud hagi, milles märgib, et hageja nõuab võlgnevuse väljamõistmist alates 28.03.
7. a kuni 01.12.
8. a ära tarvitatud kommunaalkulude, haldus- ja hooldusteenuste ja remondifondi eest /tlk 27/. Hagi kohaselt lisandub võlgnevusele viivis
9. a kohta 859,17 eurot ja
10. a kohta 1137,46 eurot, kokku viivisenõue 1996,63 eurot, mida hageja vähendab summani 1752,18 eurot. Viivise arvestuse on hageja lisanud eraldi dokumendina hagi lisana, millest nähtub, et hageja on nt 01.03.2015-31.03.2015 arvestanud viivist võlgnevuse summalt 3307,08 eurot, 31 päeva eest, 0,07% päevas. 2.
11. Eeltoodust nähtub, et hageja ei ole arvestanud viivist mitte alates
12. a märtsikuust tekkinud võlgnevuse eest, vaid kogu arvestatud võlgnevuse jäägilt, mis sisaldab muuhulgas juba kohtulahendiga väljamõistetud võlgnevust. Seega jättis kohus hageja hagiavalduse teistkordselt käiguta esitatud viivise nõude osas ja kohustas hagejat esitama viivise arvestus
13. a ja
14. a tekkinud võlgnevuse kohta, millest nähtuks selgelt, millal on iga arve (alates 28.03.2015) sissenõutavaks muutunud ning milline on iga arve osas hageja poolt arvestatud viivis. Kohus selgitas taaskord ka asjaolu, et kui hageja nõuab siiski ka varasemast perioodist tekkinud võlgnevuselt viivise väljamõistmist, tuleb hagejal esitada sellekohane selge nõue ka hagiavalduses ning viivise arvestuses tuleb hagejal lähtuda asjaolust, et Pärnu Maakohtu 26.01.2016.a määrusega on kostjalt juba välja mõistetud võlgnevus summas 3395,90 eurot ja sellelt arvestatud viivis summas 1340,60 eurot. Seega peab varasemalt tekkinud võlgnevuselt viivise nõudmisel viivisearvestusest nähtuma ka arvestus, milliselt võlgnevuselt millise perioodi eest on hageja kasuks viivis kohtulahendiga juba välja mõistetud ning millisest perioodist ja milliselt võlgnevuselt pole viivist kostjalt hageja kasuks välja mõistetud ja mille väljamõistmist hageja käesoleva hagiga taotleb. 2.
15. Hagejale on 16.12.
16. a kohtumäärus kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 21.12.
17. a, seega oli hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtajaks 04.01.
18. a. Hageja ei ole käesoleva ajani kõrvaldanud puuduseid hagiavalduses esitatud viivisenõude osas. 2.5.

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2.

1. Kohus hoiatas hagejat nii 23.11.
2. a kui 16.12.
3. a hagiavalduses, et kui hageja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata. Kohus leiab, et kuna hageja poolt puuduste kõrvaldamise tõttu puuduvad kohtul 3 andmed, millal iga põhinõudesse kuuluv arve on sissenõutavaks muutunud (pole teada arve tasumise tähtaeg), siis puudub ka põhinõude osas ka kohtul võimalus viivise nõuet arvestada. Samuti ei ole hageja esitanud tagasiulatuva viivise arvestust ega seda, milliselt võlgnevuselt millise perioodi eest on hageja kasuks viivis kohtulahendiga juba välja mõistetud ning millisest perioodist ja milliselt võlgnevuselt pole viivist kostjalt hageja kasuks välja mõistetud ja mille väljamõistmist hageja käesoleva hagiga taotleb. Kohus leiab, et kohtule esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite pinnalt ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada viivisenõude osas summas 1752,18 eurot, kuna hageja ei ole tõendanud viivisenõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid.

§ 3401

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Samas §-i lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esinevad hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise alused vastavalt

§ 372

lg 2 p-le 2 ja § 3401 lõikele 2 ning kohus keeldub menetlusse võtmast * korteriühistu 16.11.

1. a esitatud ja 07.12.
2. a täiendatud hagi Mati Turevitš'i vastu viivise väljamõistmise nõudes summas 1752,18 eurot.

§ 372

lg 5 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Ülejäänud haginõude osas otsustab kohus hagi menetlusse võtmise eraldi määrusega. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja kõrvalnõudega, s.o viivise nõudega summas 1752,18 eurot, seotud menetluskulud hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4