KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtujurist Viktor Bome Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2017, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-427 Tsiviilasi XXXXOÜ a

§ 781

p 13 kohased merinõuded äriühingute XXXXLtd ja XXXX vastu summas 20 310.25 eurot ja 83 941.55 eurot vastavalt (lisanduvad viivised), mis tulenevad osutatud agenditeenusest (hageja korraldas nimetatud isikute poolt prahitavate laevade sadamatesse saabumise, viibimise ning sellega seotud sadamatasude maksmise). Kostja kui majandus-ja kutsetegevuses tegutsev isik ja laeva XXXX prahtija andis 04.06.2015 hagejale kinnituse, millega ta garanteeris XXXXja XXXX tasumata arvetest tekkinud rahaliste kohustuste täitmist. Hageja leiab, et eeltoodust tulenevalt on hagejal merinõue ka kostja vastu ja esineb alus kostja poolt prahitava laeva arestimiseks, kuivõrd merinõude tekkimise ajal laeva laevapereta prahtinud isik (kostja) on vastutav nõude eest ning ta on laeva laevapereta prahtija või laeva omanik aresti seadmise hetkel (

782 lg 2 p 1). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Laeva asjaõigusseaduse (edaspidi „

“) § 1 lg 4 kohaselt toimub nii kinnistatud kui ka kinnistamata laeva arestimine merinõude ja hagi tagamiseks vastavalt

-ile ja rahvusvahelisele konventsioonile, millega Eesti on ühinenud. Selleks rahvusvaheliseks konventsiooniks on

-i koostamisel aluseks olnud

1. aasta rahvusvaheline laevade arestimise konventsioon (koostatud
2. a Genfis) (edaspidi „Genfi Konventsioon“), mille Eesti ratifitseeris 14.03.
3. Genfi Konventsiooni Art 8 lg 1 järgi kohaldatakse konventsiooni iga osalisriigi jurisdiktsiooni all olevale laevale, olenemata selle laeva lipuriigi osalusest konventsioonis. Sellest tulenevalt ei ole oluline, kas laeva lipuriik on ühinenud Genfi Konventsiooniga ja ei oma tähtsust asjaolu, et Laev sõidab välismaa lipu all.

§ 781

p 13 kohaselt on merinõue nõue, mis tuleneb sadama, kanali, doki ja muudest veetee maksudest ja tasudest.

§ 782

lg 1 kohaselt laev arestitakse käesoleva seaduse §-s 781 nimetatud merinõude alusel. Laeva arestimisele hagi tagamise abinõuna kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse hagi tagamise sätteid, arvestades käesolevas seaduses kehtestatud erisusi.

§ 782

lg 2 p 1 kohaselt võib arestida laeva, mille suhtes on kohtule esitatud avaldus merinõude tagamiseks, kui merinõude tekkimise ajal laeva laevapereta prahtinud isik on vastutav nõude eest ning ta on laeva laevapereta prahtija või laeva omanik aresti seadmise hetkel. Kohus leiab, et antud juhul ei esine seaduslikku alust kostja poolt prahitava laeva XXXX arestimiseks. Esiteks kuigi hagejal on

§ 781p 13 kohane merinõue XXXXja XXXX vastu, ei ole hagejal merinõuet kostja vastu.

Hageja leiab, et tal on tekkinud merinõue kostja vastu, kuivõrd kostja lubas tagada XXXX ja XXXX kohustusi hageja ees (VÕS § 155 lg 1). Kohus aga leiab, et kostja poolt garantii andmine on võlaõiguslik konstruktsioon, mis ei tekita hagejale kostja vastu merinõuet vaid võlaõigusliku nõude. Merinõude tekkimist kirjeldatud viisil saaks jaatada üksnes juhul, kui

või Genfi Konventsioon sellist võimalust ette näeksid. Viidatud aktides sisaldub piiratud ja kindel nimekiri nõuetest, mida loetakse merinõueteks ja vastavad sätted ei luba omal käel täiendamist või tõlgendusruumi. 2

§ 74

lg 1 p 4; § 75 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt merivõlg ühe aasta möödumisel merivõlaga tagatava nõude tekkimisest (mis tekkisid antud juhul aastatel 2013 -2014). Eeltoodust tulenevalt ei vasta avaldus

782 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 1 ega ka ühelegi teisele

782 lg 2 punktile. Hagejal ei ole merinõuet ega merivõlga kostja vastu. Seega tuleb avaldus laeva arestimiseks (enne hagi esitamist) jätta rahuldamata. Vastav kohtu otsustus ei ole edasi kaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 3