) sätestatud nõudele vastava hagiavalduse, nõude õigusliku põhjenduse, hageja selgelt väljendatud nõude ja hagiavalduse tervikteksti esitamiseks koos viitega tõenditele. Sellele vaatamata pole hageja esindaja olnud suuteline nõuet kõigi kostjate vastu selgelt ja üheselt arusaadavalt esitama, seda õiguslikult veenvalt põhistama ja tõenditele viitama. Mitmekordselt täiendatud ja terviktekstina kohtule esitatud hagi ei võimalda kohtul asuda seisukohale, et hagi vastab
nõuetele, et hagi oleks õiguslikult põhjendatud ning et hagiavalduses ei esineks enam puudusi.
Kuivõrd hagi kostjate I ja II vastu jäi menetlusse võtmata, asus maakohus seisukohale, et hageja pole isikuks, kes on õigustatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg-st 1 tulenevat 2 2 3 nõuet esitama kostja III vastu. Maakohus keeldus hagi kostja III vastu menetlusse võtmast
Hageja määruskaebus
Hagiavalduses on kirjeldatud, millistel asjaoludel läksid kinnistud hageja omandist välja ja mis asjaoludel dokumente võltsiti. Hagiavalduses on ka arusaadavalt näidatud, millise tõendiga ja millist asjaolu tõendada soovitakse.
Ringkonnakohtu seisukoht 16. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu määrus tuleb määruskaebuse põhjendustest sõltumata tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu (
Ringkonnakohus saadab tsiviilasja hagi uueks menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. 17. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest põhjendustel, et hageja ei ole kõrvaldanud puudusi, millele maakohus juhtis hageja tähelepanu ja andis tähtajad nende kõrvaldamiseks. Keeldumise alusnormidena on maakohus viidanud
Puudusteks, mis takistavad hagi menetlemist, on maakohus pidanud seda, et hageja ei ole sidunud hagiavaldusele lisatud tõendeid hagi rahuldamise õiguslike alustega, ei ole viidanud hagi rahuldamise õiguslikele alustele ja analüüsinud hagi rahuldamise õiguslikke eeldusi. Samuti on maakohtu hinnangul hagis toodud väited osaliselt paljasõnalised. 18. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagiavaldus peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele ning kooskõlas
§-ga 371 võib avalduse menetlusse võtmisest seaduses nimetatud juhtudel keelduda. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et konkreetsel juhul ei ole hageja lepinguline esindaja soodustanud tsiviilasja sujuvat menetlusse võtmist. Sellegipoolest on kolleegiumi hinnangul maakohus praegusel juhul põhjendamatult keeldunud hagiavalduse menetlemisest. 3 3 4 19. Esiteks märgib kolleegium, et ei nõustu maakohtu põhjendusega, mille kohaselt tuleks hagi menetlemisest keelduda põhjusel, et hageja ei ole toonud kohtu ette nõuete aluseks olevaid õigusnorme või analüüsinud nõude rahuldamise õiguslikke eeldusi. Hageja nõude kvalifitseerimine on kohtu, mitte hageja kohustuseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tulenevalt
lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (vt nt Riigikohtu 09.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-09, p 13). Kohtul tuleb vaidluse lahendamise eeldusena tuvastada vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogum, mille nõudenormi koosseisu elementidele vastavuse hindamise tulemusena on kohtul võimalik teha järeldusi hagi rahuldamise võimalikkuse kohta. 20. Hageja kohustuseks on tulenevalt
§-st 363 sätestatust ennekõike tuua kohtu ette hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (
Hagiavalduses märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest. Vaidlustatud kohtumääruses ei ole maakohus eelmärgitut piisavas ulatuses arvestanud. Hagi ebapiisav põhistamine või tõendamine võib olla hagi rahuldamata jätmise, kuid mitte menetlemisest keeldumise aluseks, sest hagi menetlemisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud
§-s 371 ning viidatud säte sellist keeldumise alust ette ei näe. 21. Samal põhjusel ei saa kolleegiumi hinnangul lugeda hagiavalduses toodud väidete ebapiisavat tõenditega sidumist (s.t tõenditele viitamata jätmist) selliseks vormiliseks puuduseks
Kolleegium lisab, et hagi esitamisel piisab
lg 1 p 3 nõude täitmiseks asjakohastele tõenditele viitamisest, s.t tõendite füüsiline esitamine ei ole hagi esitamise hetkel menetlusökonoomilistel kaalutlustel ka vajalik. Seetõttu ei oma hagi menetlusse võtmisel iseenesest tähtsust see, kas kõik vajalikud tõendid on kohtule koos hagiavaldusega esitatud. 22. Maakohus ei ole eespool märgitu tõttu kohaldanud
Sellest tulenevalt ei ole maakohus õiguspäraselt keeldunud ka kostja III osas hagi menetlemisest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kõrvaldanud hagiavalduse muud puudused, millele maakohus on määruses viidanud (tasunud riigilõivu ja esitanud volikirja). Maakohtu määrus tuleb seetõttu tervikuna tühistada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja hagiavalduse uueks menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule (
23. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab kolleegium, et hagimenetluses menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (
Seetõttu tuleb hagejal endal hoolitseda selle eest, et vaidluse all olevate faktiliste asjaolude tõendamiseks vajalikud tõendid saaksid kohtule (õigel ajal) esitatud. Määruskaebuse väited, et hageja ei ole saanud kohtusüsteemilt abi oma nõude rahuldamiseks, ei ole seetõttu kooskõlas hagimenetluse olemuse ega põhimõtetega. Tõendite kogumist kohtult saab hagimenetluses taotleda vaid erandlikel juhtudel (
Kohus võib tõendi kogumisest keelduda, kui menetlusosaline ei põhjenda piisavalt selgelt, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta tõendite kogumist taotleb või miks ei ole menetlusosalisel endal võimalik seda tõendit esitada (
4 4 5 Menetluskulud ja edasikaebamise kord 24. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus
lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (vt ka Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21-22). 25. Määruse peale ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada, sest ringkonnakohus saadab tsiviilasja tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ega tee asjas lõpplahendit (
Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 5 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.