Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 125 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. ASJAOLUD M. T. esitas Viru Maakohtule I. K. (K.) vastu mittevaralise kahju summas 1 000 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt alustati 18.05.2015.a kriminaalasjas nr xxx menetlust KarS § 121 lg 1 tunnustel hageja avalduse alusel selle kohta, et aprillis 2015.a ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkis tüli kostja ehk I. K.ga ning rüseluse käigus kostja hammustas ära hageja vasaku käe pool pöialt, tekitades sellega kannatanule vigastuse ja füüsilist valu. Kriminaalmenetluse käigus kuulati kostja kahtlustatavana üle KarS § 121 lg 1 järgi ning kostja tunnistas enda süüd ja kahetses toimepandut. Prokuratuur lõpetas 05.11.2015.a määrusega kriminaalasja nr xxx menetlemise otstarbekuse puudumisel KrMS § 202 lg 7 alusel, pannes kostjale kohustusi enda teo heastamiseks vastavalt KrMS § 202 lg
Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja ei ole teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt
lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 2, § 1043, § 1045, § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele mittevaraline kahju summas 1000 eurot samuti viivis protsendina põhinõudelt (1000 eurot) alates 03.10.2016 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4 Menetluskulud Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagejale on Viru Maakohtu 13.10.2016 määrusega antud riigi menetlusabi ning ta vabastati riigilõivu summas 200 eurot tasumisest. Vastavalt
lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamisel kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osale, § 179 lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad hagejale riigi menetlusabi andmisega seotud kulud, so riigilõiv 200 eurot, täies ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt Eesti Vabariigi kasuks riigilõivu summas 200 eurot, mis kuulub tasumisele 3 kuu jooksul lahendi jõustumisest. Hagejale on Viru Maakohtu 27.04.2016 määrusega nr. 2-16-5911 antud riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Sellest lähtuvalt jätab kohus riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt
lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.