Obsah (10)

§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168§ 150§ 152§ 156§ 159§ 160

2-16-17685 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2017. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-16-17685 Tsiviilasi Hxxxxxx Txxxx hagi Txxxxx Txxxxxxxx

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohtu hinnangul ei esine

§ 430lg 3 järgi kompromissi kinnitamata jätmise aluseid.

Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitamise kohta tehtud kohtumäärusele edasikaebuse esitamisest. Kohus leiab, et

§ 661lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Menetluskulude jaotus 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale menetluskuluna pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o summas 150 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 1243,56 eurot. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. 8. Hageja taotleb, et kohus tagastaks temale pool menetluses tasutud riigilõivust ja ette makstud tunnistajatasu. Kohus leiab, et taotlused on põhjendatud.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu lähtudes hagihinnast summas 300 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis tuleb

§ 150lg 2 p 1 alusel hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot tagastada.

Hageja taotles tunnistaja Sxxxx Txxxx kohtuistungile kutsumist ja kohtu korraldusel tasus 26.01.

1. a kohtu kontole ette tunnistaja tasu summas 60 eurot. Kohus kutsus hageja taotletud tunnistaja Sxxxx Txxxx 08.02.
2. a toimunud kohtuistungile ja kuulas seal ära tema ütlused.

§ 152

lg 1 kohaselt makstakse tunnistajale tasu ja

§ 156

ja 157 kohaselt hüvitatakse tunnistajale mõistlikus ulatuses menetlusega seotud sõidukulud ja muud vajalikud kulud.

§ 159

lg 1 järgi määrab tunnistajale makstava tasu ja hüvitatavate kulude suuruse kindlaks kohus, kes on tunnistaja kaasanud. Vastavalt

§ 160

lg-le 1 makstakse tunnistajale tasu üksnes tema nõudmisel.

§ 160

lg 2 järgi lõpeb tunnistajatasu maksmise nõue kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja viimati menetluses osales. Antud juhul ei ole tunnistaja Sxxxx Txxx esitanud kohtule taotlust tunnistajatasu saamiseks või kulude hüvitamiseks. Käesolevaks ajaks ei ole küll tunnistajatasu maksmise nõude esitamise 3-kuuline tähtaeg möödunud, kuid hageja esindaja kinnitab kompromissilepingus, et tunnistaja on tasu ja kulude hüvitamise nõudest loobunud. Seega riik 3 seoses tunnistaja ärakuulamisega kulusid ei kanna ja

§ 150

lg 7 alusel tuleb hagejale tunnistajatasu katteks ette makstud 60 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4