) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja XXXX oma tööandja XXXX OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon 12.05.2015 otsusega rahuldanud töötaja avalduse kokku 3 191.24 euro nõudes. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud 25.06.
lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega, kuna võlgniku pangakonto väljavõttest saadud teabe kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud juba 2015.a teises kvartalis. Majandustegevuse lõppemine ühes 2015.a tekkinud maksuvõlaga annab alust arvata, et püsiv maksejõuetus tekkis juba 2015.a alguses. Kas pankrotiavalduse esitamisega hilineti või mitte, vajab üksikasjalikumat analüüsi edasises pankrotimenetluses, kui pankrot välja kuulutatakse. Kuna võlgnik ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile mistahes andmeid, mille alusel oleks võimalik analüüsida võlgniku maksejõuetuse põhjuseid, siis puudub ajutisel pankrotihalduril võimalus anda arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Alates 26.05.2015 on võlgniku juhatuse liige Vene Föderatsiooni kodanik XXXX, kellega ei ole ajutine pankrotihaldur ja kohus ühendust saanud, kuna puuduvad kontaktandmed. Suurimaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, kelle nõude suuruseks on 12 392.98 eurot, samuti on võlgniku vastu esitanud nõuded võlgniku endised töötajad XXXX nõudega summas 4 729.66 eurot ja XXXX nõudega 3 191.24 eurot. Nimetatud võlgniku kohustused on tekkinud 2015.a alguses ja varasemalt, s.o ajal, mil juhatuse liikmeteks olid XXXX ja XXXX, kellega ajutine pankrotihaldur ei ole kontakti saanud. Võlgniku praeguse juhatuse liikme XXXX kontaktandmed puuduvad. Kohtu hinnangul on olukorras, kus ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente ja võlgniku juhatuse liikmed on vahetunud pärast võlgniku kohustuste tekkimist, põhjendatud välja selgitada, kas võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud oma kohustusi, mille tagajärjel muutus võlgnik maksejõuetuks. Kohus leiab, et edaspidise 4 2-16-3438 pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et kuna talle ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente, siis ei olnud tal ajutise pankrotimenetluse käigus võimalik hinnata varakäsutuste õiguslikke aluseid ja seost võlgniku majandustegevusega. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pankroti väljakuulutamisel on vajalik kontrollida tehingute seotust võlgniku majandustegevusega ja juhul, kui tehingud ei ole seotud võlgniku majandustegevusega, siis on nende osas võimalik esitada nõuded juhatuse liikme vastu. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna edaspidises pankrotimenetluses tuleb välja selgitada võlgniku vara tagasivõitmise ja-nõudmise võimalused ning nõuete esitamise võimalused raske juhtimisvea või kuriteotunnustega teo toime pannud juhatuse liikmete vastu, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Üllar Talviste on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXX OÜ pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.