1-11-1577/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-1577 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2017 määrus süüdimõistetu Aleksei Bobrovnitski ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksei Bobrovnitski 38401070270), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Aleksei Bobrovnitski määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Aleksei Bobrovnitski on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.02.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 21.10.2009 ja lõpp 14.11.
8. Viru Maakohtu 16.01.2017 määrusega jäeti A. Bobrovnitski vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.
9. Kinnipidamisasutuses A. Bobrovnitski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel on isikul võimalik elama minna ema juurde aadressile XXX . Isikul on 8 klassi haridust. Riigikeele tase A
10. Ei ole motivatsiooni edasi õppimiseks; enne vangistust omas igakuist püsivat sissetulekut. On töötanud Paldiski sadamas laadijana, puidutööstuses operaatori ja sorteerijana ning teistel erinevatel ametikohtadel, sh ehitustel. Vaatamata sissetuleku olemasolule pani toime varavastaseid kuritegusid. Kindel töökoht vabanemisel puudub. Vangistuses on keeldunud tööst. 2.
11. A. Bobrovnitskit on kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vangistust kannab 3 korda. Varasemalt on isikut karistatud varguse, salajase varguse katse, asja omavolilise kasutamise ja omavolilise sissetungi eest. Käesolevat karistust kannab liitkaristusena tapmise, vägivalla katse võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva isiku suhtes ning varguse eest. Viimase kahe kuriteo ohvriteks on olnud avalikku korda kaitsvad isikud (vägivalla kasutamise katse vanglateenistuse ametniku suhtes ja vargus politseipatrulli autost). Suhtumine ametnikesse on negatiivne. Varasemalt 2 korda rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Vangistuse ajal saanud korduvalt distsiplinaarkorras karistada nii ametnikele vastuhakkamise, ametniku tõukamise, ebaviisaka suhtlemise ja ähvardamise eest. Kriminaalkorras on isikut karistatud rünnaku eest vanglaametniku vastu. Tunnistab oma negatiivset käitumist vanglaametnike suhtes. Suhtub ilmselge negatiivsusega kehtivatesse õigusaktidesse ja reeglitesse. Ei pea vajalikuks neid järgida. Puudub motivatsioon asuda käituma õiguskuulekalt ja muuta oma seniseid hoiakuid. Viru Vangla ei toeta A. Bobrovnitski tingimisi ennetähtaegset vabanemist. 2.
12. Maakohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ei ole A. Bobrovnitski ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu A. Bobrovnitski vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Bobrovnitski, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ning enda ennetähtaegset vabastamist. Kaebuses toob süüdimõistetu välja, et tema distsiplinaarrikkumised olid protest vangla ebaseaduslikule tegevusele, mis rikkusid tema õigusi, samuti soovis olla üksi kartseris, kus on rahulik ja privaatne. Kaebaja on teinud järeldusi vangistuses olles ning palub ennast usaldada ning lubab nõudeid täita. Leiab, et saaks vabanedes oma eluga kenasti hakkama, leiaks tööd ning oleks nõus kõigi määratavate tingimustega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Ka süüdimõistetu poolt veelkord üle korratud positiivsed asjaolud ei too endaga kaasa kohtu teistsugust seisukohta.
16. Kohus peab vajalikuks märkida, et distsiplinaarrikkumiste põhjendusteks ei saa olla asjaolu, et vangla käitus ebaseaduslikult. Juhul kui kinnipeetav leiab, et tema õigusi on rikutud, tuleb kasutada kaebuse esitamiseks selleks seaduses ette nähtud meetodeid. Kohus ei saa arvestada kaebuses toodud asjaolu, et distsiplinaarrikkumised olid tingitud vangla ebaseaduslikust tegevusest. Samuti pole määruskaebuses selgitatud, milles seisnes vangla ebaseaduslik käitumine, millega kinnipeetavate õigusi on rikutud.
17. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Formaalsete eelduste täitmine, st seaduses märgitud ärakantud karistuse eeldus, ei anna alust veel isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. A. Bobrovnitski puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. 2 Kuna A. Bobrovnitski kannab karistust mh raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, siis ringkonnakohtu hinnangul tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et isikuvastaste kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et süüdimõistetu käitumine vangistusasutuses pole kindlasti olnud seaduskuulekas, sest tema käitumises on esinenud ridamisi erinevaid rikkumisi. Ka peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks A. Bobrovnitski ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
18. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
19. jaanuari 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 3