3-15-1494 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 15.detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1494 Haldusasi A.B. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks andma talle tutvumiseks kõik vangistust reguleerivad õigusaktid vene keeles Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – A.B. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Irene Iskül Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on14.01.2016.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). I ASJAOLUD 1.Tallinna Vanglas registreeriti 13.01.2015 A.B. venekeelne pöördumine nr 5-8/15/1373-
- Tallinna Vangla tagastas A.B.le võõrkeelse pöördumise 23.01.2015 kirjaga nr 5-8/15/1373 -2 tõlkimise korraldamiseks. 23.02.2015 esitas A.B. Tallinna Vanglale võõrkeelse vaide, mis registreeriti 02.03.2015 nr 515/6903-
- Tallinna Vangla edastas 11.03.2015 vaide tõlkijale, tõlge saabus Tallinna Vanglale 1 20.03.2015.a. A.B. ei ole nõus Tallinna Vangla pöördumise 23.01.2015 kirjaga nr 5-8/15/1373 2 tagastamisega ning taotles, et talle esitataks kõik vangistusega seotud õigusaktid vene keeles. A.B. asus seisukohale, et tal on õigus tutvuda vangistusega seotud õigusaktidega temale arusaadavas keeles. Tallinna Vangla jättis 06.04.2015 vaideotsusega vaide rahuldamata. 2.04.05.2015 esitas A.B. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks andma talle tutvumiseks kõik vangistust reguleerivad õigusaktid vene keeles. 15.06.2015 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ( tl 17-19), 16.09.2015 määras asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ( tl 38-39). II POOLTE SEISUKOHAD 3.Kaebuse sisu Kaebaja selgitab, et Tallinna Vangla on jätnud kaebaja taotluse vangistust reguleerivate õigusaktide kaebajale arusaadavas keeles ( vene keeles) tutvumiseks esitamiseks rahuldamata. Sellest tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kaebajal ei ole Tallinna Vanglas karistust kandes materiaalse olukorra tõttu võimalust kasutada tõlgi teenuseid omal kulu, leiab kaebaja, et Tallinna Vangla ei täida vangistusseaduse (VangS) § 14 lg 2 ja kõiki sellest tulenevaid sätteid ja norme, s.h. PS § 14, rikkudes sellega kaebaja õigusi ja vabadusi. Kaebuse väitel võimaldatakse näiteks Soomes Vantaa vanglas selle vangla kinnipeetavatel vangla reeglistikuga tutvuda mitmes, sh vene keeles. Kaebuse esitaja , tsiteerides Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 14 ja VangS § 14 lg 2 ja VangS § 67 p 1 , Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2009 määruse nr 3-3-1-95-08 p.-i 9, samuti Euroopa Vanglareeglistiku Rec
(2006)p.30.1 ja p.
- 3 leiab, et eeltoodust tuleneb kaebaja õigus tutvuda vangistust reguleerivate õigusaktidega temale arusaadavas, s.o.vene keeles .Kaebaja leiab, et VangS § 14 lg 2 ja § 67 p 1 omavahelisest seosest tuleneb, et kaebajal ei ole võimalik täita kõiki vangistust reguleerivaid õigusakte, sest tal ei võimaldata nendega kaebajale arusaadavas keeles tutvuda. Viimaks viitab kaebaja Justiitsministeeriumi seisukohale Soovitus õiguspärasuse ja hea haldustava järgmiseks nr 7-4/080940/
- 4.Vastustaja vastuväited Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja on seisukohal, et vastustaja ei riku kaebaja õigusi, kui ei väljasta talle vangistusalaseid õigusakte vene keeles. A.B. 13.01.2015 Tallinna Vanglale esitatud võõrkeelse pöördumise tagastas Tallinna Vangla 23.01.2015 tõlkimise korraldamiseks. Vangla selgitas A.B.le, et tema pöördumine ei ole seotud õiguskaitsemenetluse ega süüteomenetlusega. A.B.le on vangla võimaldanud keeleõpet ja ta läbis riigikeeleõppe taseme A2.Alustatud riigikeeleõppe tasemel B1 katkestas A.B. omal soovil. Kaebuse esitaja on esitanud vanglale pöördumisi ka eesti keeles. Vastustaja asus eeltoodut arvestades seisukohale, et on proportsionaalne nõuda, et kaebaja tasub tõlketeenuse eest ise või rahaliste vahendite puudumisel pöördub abi saamiseks inspektor-kontaktisiku poole. Samuti märkis vangla, et õigusaktide venekeelseid tõlkeid ei ole Riigi Teatajas avaldatud, mistõttu vanglal puudub võimalus neid kaebajale väljastada. 2 Tallinna Vangla jättis 06.04.2015 vaideotsusega A.B. vaide rahuldamata.Lisaks on selgitatud, et Tallinna vanglal puudub võimalus kaebaja poolt soovitud õigusaktide ametlikke venekeelseid tõlkeid väljastada. Vangla on seisukohal, et tulenevalt õigusaktidest puudub vanglal kohustus kõikide kinnipeetavate poolt esitatud võõrkeelsete pöördumiste tõlkimiseks. A.B. kontaktisiku hinnangul saab kaebaja eesti keelest aru ja oskab ka vigadega kirjutada, kuid ei tee seda pigem põhimõtte pärast. Kontaktisiku selgituse kohaselt on kaebajale antud olemasolevaid venekeelseid õigusakte, nt 07.08.2015 sai ta venekeelse võlaõigusseaduse, vangistusalaseid õigusakte vene keeles anda ei ole, sest neid ei ole Riigi teatajas. Kaebajale on pauktud eestikeelseid ja ingliskeelseid õigusaktide tõlkeid, kuid neid ta ei soovinud. Kontaktisik on kinnitanud, et ta abistab alati kinnipeetavat, kui tekib probleeme sisust arusaamisel. Kaebaja on viibinud Tallinna Vanglas alates 06.10.2008 käesoleva ajani, v.a. perioodid 11.11.2009-07.01.2010 ja 11.03.2010-15.03.
- Kaebaja ei ole väitnud, et talle ei tutvustatud vanglasse saabumisel tema õigusi ja kohustusi.Ei ole eluliselt usutav, et terve tallinna vanglas viibimise aja ei ole kaebaja olnud teadlik vanglas kehtivatest reeglitest ja ei saa neid seetõttu täita. Lisaks on kaebaja korduvalt esitanud tallinna vanglale vaideid, kahjunõudeid ja muid pöördumisi ( ka eestikeelseid), millest tulenevalt on ta olnud teadlik enda õigustest ja taganud enda õiguste kaitse. Vastustaja ei ole väljastanud vangistusalaseid venekeelseid õigusakte põhjusel, et nende ametlikke tõlkeid ei ole. Vangla ei ole kohustatud tingimusteta ja tasuta tagama kinnipeetavale kirjaliku tõlke teenust.Vastustaja viitab õiguskantsleri soovitusele 04.06.2009 ja õiguskantsleri 16.07.2012 seisukohale ning lisab, et kaebajal on võimalus pöörduda inspektor-kontaktisiku poole, kes abistab teda eestikeelsete dokumentide sisust arusaamisel. Arvestades kaebaja eesti keele tasemel A 2 valdamist, on piisav suuliste selgituste andmine. Vanglale ei tulene ühestki õigusaktist kohustust väljastada kinni peetavatele isikutele õigusakte võõrkeeles, samuti ei ole kinnipeetavatel subjektiivset õigust nõuda võõrkeelsete õigusaktide väljastamist. Vastustaja ei riku kaebaja õigusi, kui ei väljasta talle vangistusalaseid õigusakte vene keeles, sest Tallinna Vanglas on tagatud võimalus vajadusel õigusaktist aru saamiseks pöörduda vanglaametniku poole, kes selle sisu selgitab, Euroopa vanglareeglistiku normid ei ole siduvad ja tegemist ei ole otsekohalduva dokumendiga, mistõttu vanglareeglistikus sätestatu eiramine ei pruugi tähendada õigusvastast käitumist. Euroopa vanglareeglistikus sisalduv ei saa muuta Eestis kehtiva vangistusseaduse normide sisu ja ei saa kohustada vangistusseaduse norme tõlgendama vastavalt Euroopa vanglareeglistikule. III KOHTU PÕHJENDUSED
- Kaebuses on esitatud nõue Tallinna Vangla kohustamiseks kaebajale kõikide vangistust reguleerivate õigusaktide venekeelsete tõlgete andmiseks.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et toimingut tegema või haldusakti andma kohustava nõude rahuldamise eelduseks on, et avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu tegema või haldusakti andma ning see puudutab isiku õigusi. Seega kuulub esitatud kohustamiskaebus rahuldamisele, kui Tallinna Vanglal lasub kohustus õigusaktide venekeelsete tõlgete kinnipeetavatele andmiseks ning kaebuse esitajal on subjektiivne õigus saada kõikide vangistust reguleerivate õigusaktide venekeelseid tõlkeid, 6.Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetel on kaebuse esitaja viibinud alates 06.10.2008 tänase päevani Tallinna Vanglas ( välja 3 arvatud lühiajalised viibimised 11.11.2009-07.01.2010 Harku ja Murru Vangla avavanglas ning 11.03.2010-15.03.2010Tallinna Vangla Maardu üksuses). Vangistusseaduse (VangS) § 14 lg 2 sätestab, et hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Kaebuse esitaja ei ole väitnud , et Tallinna Vanglasse saabumisel talle tema õigusi ja kohustusi ei tutvustatud ning kohus nõustub vastustajaga, et vastupidine ei ole ka eluliselt usutav. Käesoleval juhul on muu hulgas asjakohane ära märkida, et lisaks asjaolule, et kaebuse esitaja on 2012.a. läbinud riigikeeleõppe taseme A2, on ta esitanud Tallinna Vanglale (muu hulgas ka eestikeelseid) pöördumisi, mis kinnitavad kaebaja teadlikkust oma õigustest .Seetõttu kaebuse väited, nagu rikutaks kaebajale kõikide vangistust puudutavate õigusaktide tõlgete andmata jätmisega tema õigust olla teadlik vanglas kehtivatest reeglitest, mis takistab tal nende täitmist, on alusetud. 7.Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-dest 6 ja 52 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeel eesti keel, mis on ka riigiasutustes asjaajamiskeel . Riigikeelt mittevaldavate kinnipeetavate isikute osas on õiguskantsler avaldanud 16.07.2012 seisukohas nr 7-4/120987/1203388 et “vanglal on kohustus teatud määral hoolitseda selle eest, et kinni peetavatel isikutel, kes küllaldaselt riigikeelt ei valda, oleks võimalik nende igapäevaelu enam mõjutavate üldkorralduste ( eeskätt päevakavad jms aktid) sisust küllaldaselt aru saada. Vangla võib seda tagada kas nimetatud üldkorraldusi tõlkides või ka seeläbi, et inspktor-kontaktisikud või muud vanglateenistuse ametnikud selgitavad kinni peetavatele isikutele nende sisu.” Kaebaja ei ole väitnud, et vanglateenistuse ametnikud ei ole temale andnud suuliselt selgitusi dokumentide sisu kohta. Kaebuse esitajale ( kes on läbinud riigikeeleõppe taseme A2) on pakutud eestikeelseid õigusakte ning vastustaja tagab eestikeelsete dokumentide sisust arusaamise sel viisil, et vajadusel annab inspektor-kontaktisik suulisi selgitusi. 8.Tallinna Vanglale ei ole ühegi õigusaktiga pandud kohusust kinnipeetavatele isikutele õigusaktide võõrkeeles väljastamist ning kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda Tallinna Vanglalt temale vangistusalate õigusaktide võõrkeeles väljastamist. Siiski lisab kohus, et Tallinna Vangla on kaebajat ka korduvalt teavitanud sellest, et kaebaja soovitud õigusaktide ametlikke tõlkeid vene keelde Riigi Teatajas avaldatud ei ole ning nimelt eeltoodu on põhjuseks, miks kaebajale tema taotletud õigusaktide tõlgete väljastamisest on keeldutud. 9.Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC
(2006)2 kinnitatud „Euroopa vanglareeglistik“ ei ole juriidiliselt siduvaks dokumendiks. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on Euroopa vanglareeglistik soovitusliku iseloomuga, ei ole õiguslikult siduv ning seda tuleb käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel (Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-3-1-5-10 p.19 ). Kohus lisab, et Euroopa vanglareeglistiku p.38.3 kohaselt tuleb keeleoskamatusest tulenevate raskuste ületamiseks kasutada pädevate tõlkide abi ning valmistada ette kirjalikud materjalid nendes keeltes, mida konkreetses vanglas kasutatakse. Osundatud sättes kasutatud väljend „using competent interpreteres“viitab kohustusele tagada ennekõike suuline tõlkimine kompetentsete isikute poolt. Vaidlust ei saa olla selles, et abistamine suulise tõlkega on vangla poolt tagatud. Kohus nõustub vastustajaga selles, et Euroopa Vanglareeglistiku näol ei ole tegemist vanglale kohustusi paneva ja kinnipeetavale õigusi loova aktiga . Tallinna Vanglat ei saa kohustada riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 tulenevalt sooritama toiminguid, mille sooritamiseks tal õigusaktidest tulenevalt kohustus puudub. 4 10.Kohus eeltoodule tuginevalt leiab, et kaebuse esitajale on tagatud arusaamine tema õigustest ja kohustustest ning samuti temaga toimuva mõistmine ning tema õigusi kõikide vangistust käsitlevate õigusaktide venekeelsete tõlgete andmata jätmisega rikutud ei ole. Rõhutades siinkohal, et halduskohus saab kaebust menetleda vaid osas, milles on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, märgib kohus siiski, et kaebuse esitajat ei ole seeläbi koheldud väärikust alandavalt ega keeleliselt diskrimineeritud . /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 5