Obsah (7)

§ 371§ 3§ 663§ 657§ 171§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-107995 Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Krista Kirspuu Tsiviilasi EP

§ 371

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja tugineb hagiavalduses asjaolule, et korteriomand asukohaga Rukki tn 6 kuulub hageja alaealisele pojale. Kostja on esitanud hageja pojale arveid, mille eest on hageja tasunud. Arvesti vahetamisel selgus, et hageja on tasunud elektri eest 58,22 eurot rohkem. Samuti ei nõustu hageja elektritöödega summas 118,20 eurot. 5.

§ 3

lg 1 näeb ette, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja ei ole hagis esile toonud, kuidas kostja rikub hageja õigusi. Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt rikub kostja hageja poja õigusi, st kostja on esitanud hageja pojale arveid suuremates summades, kui on põhjendatud. Asjaolu, et hageja on tasunud poja eest arveid, ei tähenda iseenesest, et kostja rikkus hageja õigusi. Hageja poja õiguste rikkumise korral võib ta menetluses osaleda hagejana oma seadusliku esindaja kaudu.

ei anna võimalust hageja asendamiseks. Määruskaebus

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta hagiavaldus menetlusse. Samuti palus hageja lisada nõude, et kostja peab oma kuludega vahetama välja ohtliku voolumõõtja. Hagi menetlusse võtmata jätmisel palub hageja hagiavalduse koostamiseks ja kohtus esindamiseks anda riigi õigusabi. 2
2. Avaldajal on õigus ja kohustus valitseda lapse vara. Avaldaja on seda kohustust täitnud. Kostja on aga oma õigusi kuritarvitanud. Korteriomanikele on esitatud arveid, mis tuleb tasuda remondifondist, mitte aga korteriomanike poolt. Kuna korteriühistu esitas arveid, mida ei oleks tohtinud korteriomanikule esitada ning avaldaja on need tasunud, siis on avaldajal õigus need tagasi saada. Vastus määruskaebusele
3. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Edasine menetluse käik
4. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 11. Maakohus leidis õigesti, et hagiavaldusest ei ilmne, et kostja oleks rikkunud hageja õigusi. Hagiavalduse kohaselt on Rukki 6-5 korteriomandi omanik hageja alaealine poeg. Kui hageja on poja eest tasunud korteriühistule suuremaid summasid, kui oli poja kohustus, siis võib kostja vastu olla nõue pojal, mitte aga hagejal. Perekonnaseaduse § 120 lg 1 sätestab küll, et hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja, kuid see ei tähenda, et vanem saaks kohtus lapse tsiviilasja ajada enda nimel. Vanem saab osaleda menetluses oma alaealise lapse seadusliku esindajana. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtusse enda nimel, siis keeldus maakohus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest. 12.

§ 171

lg 1 tulenevalt tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja palus hagejalt välja mõista esindaja kulud 288 eurot ja VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise. Kostja esindajal on kulunud materjalidega tutvumisele ja määruskaebusele vastamisele 2 tundi. Tunnihind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. 15.06.2016 kirjas andis maakohus hagejale tähtaja kostja menetluskulude nimekirjale vastamiseks, kuid hageja ei ole vastust esitanud. 13.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning seda, et määruskaebuse vastuse sisuline osa koosneb põhiliselt maakohtu määruse tsiteerimisest, siis peab kohus kostja esindaja põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Kostja esindaja tunnitasu määr ei ületa keskmist turuhinda. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista esindaja kulud 72 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks tuleb hagejalt

§ 177

lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 14. Hageja on määruskaebuses märkinud, et hagi menetlusse võtmata jätmisel palub hageja hagiavalduse koostamiseks ja kohtus esindamiseks anda riigi õigusabi. Ringkonnakohus selgitab, riigi õigusabi seaduse § 10 lg 1 ja 2 kohaselt esitatakse taotlus, riigi õigusabi saamiseks hagiavalduse koostamiseks ja kohtus esindamiseks, sellele kohtule, kelle 3 pädevuses on asja menetlemine. Seega, kui hagiavalduse esitamiseks õigustatud isik soovib riigi õigusabi hagiavalduse koostamiseks ja kohtus esindamiseks, siis tuleb tal esitada nõuetekohane riigi õigusabi taotlus ja teatis majandusliku seisundi kohta Harju Maakohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 4