KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-119591 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2016.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi OÜ Aktiva Finant

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

1. OÜ Aktiva Finants esitas hagi D. B.i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid lepingu, mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja kasutas Tele 2 Eesti teenuseid nende eest tasumata. Tele2 Eesti AS loovutas 25.11.2015 kostja nõude OÜ-le Aktiva Finants, koos õigusega nõuda intresse, viiviseid, jm. Hagiavalduse esitamise ajaks on kostja põhivõlgnevus 331,62 eurot ja viivis 116,90 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista koguvõlgnevuse 448,52 eurot (sh põhivõlgnevus 331,62 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 116,90 eurot) ning viivis 0,15 % päevas alates avalduse esitamisest 31.08.2016 kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskulud kogusummas 550 eurot (sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 425 eurot).
2. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiamaterjalid saadeti kostjale 13.10.2016.a. ja 31.10.2016, 18.11.2016 aadressil xxx ja xxx, kuid dokumendid tagastati kohtule märkega „saaja ei viibinud kohal“, „hoiutähtaja möödumisel“, „kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“. Kostjale saadeti dokumendid e-posti aadressil xxx, kuid kostja ei ole vastanud. Politsei- ja Piirivalveameti 24.11.2016 teate kohaselt elab kostja aadressil xxx ja tema telefoni nr xxx.
3. Hagiavalduses esitas hageja esindaja tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1. kohtule taotluse hagi rahuldamiseks 2

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 164 lg 1 ja 2. 6. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte postkasti panekuga. Vastavalt

§ 326

kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja eluruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. Kättetoimetamine § 326 lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte

§ 322lõike 1 või § 323 kohaselt.

Kostjale üritati menetlusdokumente kätte toimetada 01.11.2016 ja 07.11.2016.a, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid (tl 64). Menetluskulud 8. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 425 eurot, kokku 550 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt. Vastavalt

§ 175

lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi alusel kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et masshagides (õigusabi kulud hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest) on õigusabikulude hüvitamise taotlus summas 425 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur ja ei 3

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4