← Eesti

1-16-10256/16

Obsah (7)§ 263§ 121§ 65§ 68§ 120§ 33§ 45

1-16-10256 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2016. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Madis Kägu Kriminaalasja number 1-16-10256 Krimina

§ 263

lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Kohtuistungi sekretär Mariann Rei Prokurör Süüdistatav Toomas Liiva Siim Grossberg Isikukood: XXX; elukoht: XXX; viibib Tartu Vanglas eelvangistuses; emakeel: eesti keel; haridus: 8 klassi. Kriminaalmenetluse korras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 22.07.2015. a otsusega

§ 121

lg 1 järgi 1 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 16.12.2014.

a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 9 kuu 7 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 10 kuud 7 päeva vangistust. Kandmise algus 22.07.

  1. a. Peeti kahtlustatavana kinni 24.07.
  2. a ja vabastati 25.07.
  3. a. 25.07.
  4. a kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld kuni 25.07.
  5. a. Peeti uuesti kahtlustatavana kinni 08.08.
  6. a ja vahistati Tartu Maakohtu 09.08.
  7. a määrusega. 04.10.
  8. a pikendati vahistamise tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 08.12.
  9. a. Kaitsja adv. Marko Paabumets (määratud) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 315 lg 4, 5 kohus otsustas: süüdi tunnistada Siim Grossberg

§ 263lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Siim Grossbergile karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. 1

(11)

§ 68

lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 (kaks) päeva (24.-25.07.

  1. a) ja eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõista Siim Grossbergile kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust kandmise algusega 08.08.
  2. a. Siim Grossbergi tõkend vahistamine jätta muutmata. Asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed Kohtuotsuse jõustumisel: - hävitada kriminaalasja juures asuv kirves ja A.P. verine särk; - DVD-R plaat jätta kriminaalasja juurde toimikusse. Menetluskulud KrMS § 180 alusel välja mõista Siim Grossbergilt 1005.- eurot (üks tuhat viis eurot) riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliametile viitenumbriga 99916700087428 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X); DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-16-10256 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulu tasuda 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulu tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate saamisel on otsuse terviktekst kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 23.12.
  3. a. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon Siim Grossberg: kasutas 18.06.
  4. a kella 18.00 paiku Tartu linnas Kalda tänava ja Kaunase pst ristmiku juures asuvas parklas füüsilist vägivalda K.R. suhtes, mis seisnes selles, et Siim Grossberg lõi K.R.le vasaku käe rusikaga kaela piirkonda, parema käe rusikaga vasaku silma piirkonda ja jalaga parema õla piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas Siim Grossberg kannatanu K.R.le vasaku silmalau ja silmaümbruse lahtise haava ja füüsilist valu; kasutas 24.07.
  5. a kella 03.40 paiku Tartus Ülikooli tänaval füüsilist vägivalda A.P. suhtes, mis seisnes selles, et Siim Grossberg lõi kannatanu A.P.le kahel korral kirvega 2

(11)selja piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas Siim Grossberg kannatanu A.P.le rindkere tagaseina lahtise haava, selja alaosa ja vaagna lahtise haava ning füüsilist valu. Oma tegevusega rikkus Siim Grossberg korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige; teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellega pani Siim Grossberg toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Kohtus tuvastatud asjaolud Süüdistatav Siim Grossberg tunnistab ennast esitatud süüdistuses süüdi ning on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja hinnangul on Siim Grossbergile esitatud süüdistus

§ 263järgi põhjendatud.

Tema kaitsealune tunnistab süüd ning kahetseb tegu. Lühimenetluse kohaldamine on põhjendatud. Kuriteosündmus 18.06.

  1. a kella 18.00 paiku Tartu linnas Kalda tänava ja Kaunase pst ristmiku juures asuvas parklas: Kannatanu K.R. on selgitanud (lk 3-5), kuidas Siim Grossberg talle 18.06.
  2. a kella 18.00 paiku Tartu linnas Kalda tee - Kaunase pst ristmiku juures asuvas parklas, s.o enne Selveri poodi kallale tungis. Tema liikus koos H.ga Selveri poole söögi järele ning parklas kohtasid nad Siimu, kes neid nähes hüppas valgusfoori juures seisma jäänud valget värvi Audist välja ning tungis kohe K.R.le kallale- võttis rinnust kinni, lõi vasaku käe rusikaga kaela piirkonda (K.R. poolt vaadates paremalt poolt). Pärast seda lõi Siim Grossberg teda parema käe rusikaga vasaku silma piirkonda. K.R. küll ei mäleta täpsemalt, aga vist lõi mitu korda. Seejärel lõi Siim Grossberg teda jalaga (ei mäleta, kummaga) parema õla piirkonda. Mingil hetkel õnnestus tal ära põgeneda ning ta helistas politseisse, öeldes, et ta sai Annelinnas peksa ning tal verd tilgub. Hiljem kutsuti talle välja kiirabi, ta toimetati EMO-sse, kus tal fikseeriti vigastusi- silmalau ja silmaümbruse lahtine haav. Ülekuulamise ajal tundis K.R. valu vasaku silma piirkonnas, silm nägi uduselt ja silma juures oli hematoom. Lisaks tundis ta valu parema õla piirkonnas, kuid seal tema sõnul mingeid jälgi ei olnud. K.R. ütlusi tema vastu suunatud ründe kohta kinnitavad temaga kaasas olnud H.H. ütlused (lk 11-12), kus tunnistaja kirjeldab sarnaselt K.R.le, kuidas nad 18.06.
  3. a pärastlõunal, täpset kellaaega ta ei mäleta, jalutasid koos K.R.ga Anne Selveri poole. Nad nägi eemalt Siim Grossbergi ja tahtsid eemale hoiduda, et tüli vältida. K. oli algul närviline. Siimuga oli veel keegi kaasas ning Siim kutsus K. üle tee autoparkla juurde. H.H. läks lihtsalt kaasa. Siim ja K. vaidlesid. Siim alustas konflikti. Tunnistaja kinnitusel sai K. Siimult ühe löögi näkku, võib-olla oli lööke veel, kuid täpselt ta ei mäleta. Siim Grossberg (lk 16-18) ei eita K.R. löömist. Siim Grossbergi sõnul pidi ta K.R.ga Eedeni kaubanduskeskuse juures kokku saama ning kui ta oli K.R. kuskil 20 minutit oodanud, helistas ta K.le, et uurida, kui kaugel ta on. K. hakkas temaga telefonis ülbitsema, solvama ja lubas talle lõuga anda. Tema vastas K. sõimule enam-vähem sama jutuga. Edasi hakkas ta Eedeni juurest mööda Kalda tee tänavat Kaunase pst ristmiku suunas liikuma. Ristmikul nägi ta foori taga seismas K. Ta hüppas autost välja ning tahtis K.ga rääkida. Alguses rääkisid nad nii, et K. oli ühel pool teed ja tema teisel pool teed, kuid kuna K. ikka jätkas sõimamist, ähvardas talle peksa anda, läks ta üle tee. K.R. oli võtnud sisse kakluse asendi ja vehkis tema ees kätega, mistõttu lõi ta K.R. juurde jõudes viimast umbes kaks korda rusikaga näkku. Ta ei mäleta, et oleks K.R. jalaga löönud, kuid kui isegi lõi, ei 3

(11)mäleta ta, kas ta K.R. tabas, kuna tal olid jalas viigipüksid. K. löögiüritused teda ei tabanud. Ta nägi, et K.R. vasak silm läks paiste. Kohtu hinnangul on K.R., H.H. ja Siim Grossbergi ütlustega tõendatud, et Siim Grossberg kasutas süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil K.R. suhtes füüsilist vägivalda. Kannatanu K.R. traumakaardilt (lk 6-7) ja tema läbivaatuse protokollist (lk 9-10) nähtuvalt põhjustas Siim Grossberg K.R.le vasaku silmalau ja silmaümbruse lahtise haava. Samuti puudub kahtlus, et Siim Grossbergi tegevus põhjustas K.R.le füüsilist valu. Järeldust, et Siim Grossberg kasutas 18.06.
  1. a K.R. suhtes füüsilist vägivalda, ei väära asjaolu, et K.R., H.H. ja Siim Grossbergi ütlused on sündmuse täpse kulgemise osas, enne K.R. löömist Siim Grossbergi poolt, mõnevõrra erinevad. Ütluste erinevus mõningates detailides võib olla tingitud asjaolust, et kannatanu oli nimetatud kuupäeval tarvitanud alkoholi (kannatanu enda ütlused; traumakaardi kohaselt oli K.R. 18.06.
  2. a kella 20.28 ajal tugevate joobetunnustega) ning Siim Grossberg rohte (Siim Grossbergi enda ütlused). H.H. ütlustest võib aga järeldada, et ta ei seisnud Siim Grossbergile ja K.R.le väga lähedal, kuivõrd ta ei kuulnud löömisele eelnenud rääkimist. Seetõttu on ka loogiline, et situatsiooni mõningaselt distantsilt näinud tunnistaja ei ole oma ütlustes niivõrd täpne, kui seda on vägivalla tarvitaja ning vägivalla ohvriks langenu. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Näited sellisest kohtlemisest on löömine ja peksmine, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut.1 Rääkides konkreetselt löömise koosseisualternatiivist, saab see tähendada üksnes valu tekitamist ja järelikult on süüdlase karistamine löömise eest võimalik vaid olukorras, kus kannatanu löögi tõttu valu tunneb. Samas tuleb see, et kannatanu löögi tõttu tõepoolest valu tundis, eraldi tuvastada. Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt kannatanu isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.2 Vaadates K.R.l fikseeritud vigastuste kirjeldust traumakaardilt ning temast intsidendile järgneval päeval tehtud fotosid, ei ole kahtlust, et Siim Grossbergi poolt lähtunud tegevus tekitas K.R.le valu. Seda enam, et K.R. on ka ülekuulamisel märkinud, nagu juba eelpool toodud, et ta tundis ka järgmisel päeval, s.o 19.06.
  3. a valu vasaku silma piirkonnas, silm nägi uduselt ning tal oli silma juures hematoom. Peale selle tundis ta valu ka parema õla piirkonnas, kuigi seal tema sõnul mingeid jälgi ei olnud. Eeltoodud kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendid kinnitavad Siim Grossbergile esitatud süüdistust, et 18.06.
  4. a kella 18.00 paiku kasutas ta Tartu linnas Kalda tänava ja Kaunase pst ristmiku juures asuvas parklas füüsilist vägivalda K.R. suhtes, lüües K.R. vasaku käe rusikaga kaela piirkonda, parema käes rusikaga vasaku silma piirkonda ja jalaga parema õla piirkonda. Oma tegevusega põhjustas ta K.R.le vasaku silmalau ja silmaümbruse lahtise haava ja füüsilist valu. Kuriteosündmus 24.07.
  5. a kella 03.40 paiku Tartus Ülikooli tänaval: 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 121 komm. 4.1.,4.
  6. 2 Riigikohtu 24.05.
  7. a otsus nr 3-1-1-50-
  8. 4
(11)Vaidlust ei ole, et 24.07.
  1. a kella 03.40 paiku viibisid nii Siim Grossberg kui ka A.P. Tartu linnas Ülikooli tänaval. Seda kinnitavad oma ütlustes nii kannatanu A.P. kui ka Siim Grossberg. Samuti nähtub Siim Grossbergi viibimine Ülikooli tänaval patrullilehelt (lk 3234), kus on 24.07.
  2. a episoodi osas märgitud, et M.M. teatas, et Küüni tänaval on meesterahvas kirvega ning kedagi löödi kirvega selga. Keegi tänavalt tundis lööjas ära Siim Grossbergi. Lisaks on patrullilehel olemas märge, et pärast sündmust on koos Siim Grossbergiga ühest korterist arestimajja toimetatud A.M., kes võis olla sõiduki juht, kellega Siim Grossberg linna sõitis. Siim Grossbergi ja A.M. arestimajja toimetamist seoses 24.07.
  3. a sündmusega on enda ütlustes kinnitanud ka tunnistaja O.R. (lk 38-39). Siim Grossberg on selgitanud (lk 85-87), kuidas ta oli 23.07.
  4. a õhtusel ajal koos A.M.ga, kes sõidutas teda mööda Tartu linna ringi. Mingil hetkel kuulis ta, et A.P. viibib Tartu linnas ööklubis Level. Kuna tal on A.P.ga vanast ajast vaen, soovis ta A.ga rääkima minna ning talle ähvardamise eest lõugu anda. Kuskil 24.07.
  5. a kella 03.00 paiku jõudsid nad A.ga ööklubi Level ette, kus nad ka auto parkisid. Ta läks ööklubisse sisse ning A. jäi üksinda autosse ootama Ülikooli tänavale. Levelist leidis ta A. ja kutsus ta välja. Tema ise läks ees minema. A. tuli välja koos kolme või nelja sõbraga, kes olid kõik tema jaoks võõrad. Sellel hetkel seisis ta üle tee A. auto juures. Kuna neid oli rohkem, küsis ta (Siim Grossberg) A. käest, kas tal on mingit relvana kasutatavat eset autos. A. vastas, et tal on pagasnikus üks väike Fiskars firma kirves. Siim Grossberg võttis pagasnikust kirve ning pistis selle endale vöö vahele. Kirves oli musta ja oranži värvi. Ta ei mäleta, kas kirvel oli tera otsas mingi kaitse või mitte, kuid kui kaitse isegi oli, võttis ta selle pealt ära. Kirves vöö vahel läks ta Leveli ette, kus oli A. oma sõpradega. A. ütles talle, et lähme nurga taha rääkima. A. tahtis minna Vilde kohviku ette. Ta ei jõudnud praktiliselt midagi rääkida, kui A. ta pikali lükkas. Lükkamise tagajärjel kukkus ta selili ning A. ja tema sõbrad, keda oli vähemalt kolm, hakkasid talle peale tulema. Tema võttis koheselt vöö vahelt kirve ning lõi püsti tulles kirvega A. suunas. Enda mäletamist mööda tabas ta teda vasaku külje piirkonda, sest kirves oli tal paremas käes. Täpsemalt tundus talle, et ta tabas A. vasaku puusa piirkonda. Mingeid vigastusi ta A. ei näinud ja rohkem ta A. kirvega ei löönud. Pärast seda nad rääkisid A. veel midagi ning siis läks tema minema. Sellel õhtul oli ta ära joonud paar õlut, samuti tarvitas ta regulaarselt antidepressante, kuna tal on diagnoositud ärevushäired. Kohtuistungil Siim Grossberg enda ülekuulamist ei taotlenud. Samas ta selgitas, kuidas võttis kirve kaasa mitte ründamiseks, vaid enesekaitseks. Tema hinnangul oli rünnak tema vastu. Ta ei tea, kas see oli pärast rünnakut või ta komistas ise, aga pärast kukkumist püsti tõustes otsustas ta, et lööb puusa piirkonda, kuid tabas selga. Ta tahtis A.P. kahjutuks teha, mitte ei tahtnud rünnata. Ta ei mõelnud sellel hetkel, kas tekitab kehavigastusi või mitte, kuna kaalul oli tema enda elu ja tervis. See kõik toimus sekundite jooksul, kus oleks võinud tema endaga palju hullemaid asju juhtuda. Ta tahtis inimese kahjutuks teha, et ta teda ei ründaks. Kohtu hinnangul tuleb Siim Grossbergi versiooni 24.07.
  6. a toimunu osas suhtuda kriitiliselt. Siim Grossbergi väiteid, kuidas ta A.P. kartis ning võttis seetõttu enesekaitseks kirve kaasa või kuidas ta oma tegevusega tema vastu suunatud rünnet ennetas, on otsitud ning pigem antud soovist oma vastutust minimeerida. Siim Grossbergi sõnu on teatud osas kinnitanud tunnistajana üle kuulatud A.M.. Nimelt võttis A.M. (lk 121-123) oma tuttava Siim Grossbergi 24.07.
  7. a kella 03.00 paiku sõiduki (Seat Toledo, reg. nr. XXX) peale Tartu linnas Raekoja platsi all asuvast taksopeatusest. Raekoja platsi alt soovis Siim enne koju minekut käia läbi Ülikooli tänavalt Leveli ööklubi juurest. Tema mäletamist mööda soovis Siim lihtsalt kellegagi kokku saada, 5
(11)sest keegi olevat talle raha võlgu. Mingist vägivalla kasutamisest polnud üldse juttu. A.M. parkis auto Ülikooli tänavale üle tee Levelist. Siim läks autost välja ja kuskil 30 sekundit hiljem oli Siim auto juures tagasi ja temaga koos olid kolm kuni neli A.M.le tundmatut meesterahvast. Nende vahel toimus vaidlus, kuid mille üle, seda ta ei kuulnud, sest istus autos ja kõik uksed olid kinni. Lisaks käis tal kõvasti raadio. Kuna kuulda oli kõva karjumist, tegi ta üsna pea ukse lahti ja ütles Siimule, et lähme minema. Siim istus autosse ja tema hakkas kohe sõitma mööda Ülikooli tänavat Raekoja platsi poole. Keegi meesterahvastest jooksis neile järele ja kolkis vastu autot. Ta oli jõudnud umbes Olympic kasiinoni Ülikooli ja Vallikraavi nurgal, kui vastu tagumist akent käis kõva kolks. Ta nägi, et üks meesterahvastest oli autole järele jooksnud, Siimu sõnul oli see G.. Seega kinnitavad A.M. ütlused, et Siim Grossberg süüdistuses märgitud ajal tõepoolest Tartu linnas Leveli ööklubi juures viibis. Samas süüdistuse asjaolude kohta, s.t, kes keda ründas, A.M.i ütlustest midagi täpsemat ei selgu, kuivõrd A.M. enda sõnul 24.07.
  1. a Ülikooli tänaval ühtegi füüsilist konflikti Siimu ja kellegi vahel ei näinud. A.M. aga ei kinnita Siim Grossbergi versiooni, kuidas kirves viimase kätte sai. A.M. sõnul oli tal autos küll üks Fiskars firma kirves, mis oli pandud juhiistme tagataskusse, aga tema ei näinud, et Siim oleks kirvest enda kätte võtnud. Kannatanuna A.P. on oma ütlustes (lk 22-24) osaliselt kinnitanud nii Siim Grossbergi kui ka A.M.i sõnu. Nimelt on ta selgitanud, kuidas ta viibis 24.07.
  2. a kella 03.00 paiku sõpradega Tartu linnas Ülikooli tänaval asuvas ööklubis Level. Ühel hetkel tuli tema juurde tema vana tuttav Siim Grossberg. Siim ütles talle, et ta kohe temaga välja läheks. Siim oli võrdlemisi agressiivse olekuga: sellele viitas tema kõnemaneer ja ta karjus. Siim läks ees minema. A.P. kutsus endaga kaasa kaks sõpra ning nad läksid ööklubi Level ette Ülikooli tänavale. Edasiselt lähevad A.P. ütlused Siim Grossbergi omadest lahku, kuivõrd A.P. sõnul ei kutsunud tema Siim Grossbergi endaga kaasa Vilde kohviku ette, vaid Siim ütles talle midagi sellist, et ta temaga kaasa läheks. Nad läksidki kõik neljakesi Vilde kohviku ette, kus tal tekkis Siimuga sõnelus. Tema kuidagi Siimu ei rünnanud, kuid järgmisel hetkel võttis Siim vöö vahelt välja kirve ning soovis sellega teda (A.P.) vastu pead lüüa. Tema sai Siimu löögile käe vahele ning kirves tabas tema vasakut kätt. Käsi viga ei saanud, kuna kätt tabas kirve vars. Edasi suutis Siim teda kaks korda kirvega vastu selga tabada. Kuigi A.P. seisis enda sõnul Siim Grossbergi ees, ei oska ta selgitada, kuidas õnnestus Siim Grossbergil teda vastu selga tabada. Peale lööki pani Siim Grossberg jooksu ja jooksis Ülikooli tänavale. Nemad läksid samuti Ülikooli tänavale. Siim istus ühes sinises autos kõrvalistmel. Auto juures tekkis neil sõnavahetus. Siim tuli korra autost koos kirvega välja, kuid keegi tõmbas ta autosse tagasi ja nad lahkusid. Kui auto sõitma hakkas, siis kas K. või G. veel lõi seda sinist autot, kus Siim oli ning midagi läks seal vist katki. A.P. sõnul võttis vahepeal üks naisterahvas ta eemale ja andis talle esmaabi. Pärast seda läks ta Leveli ette, kus alles tajus, mis temaga juhtunud oli: tema särk oli selja tagant täiesti läbi imbunud verest ning hakkas valutama. Talle kutsuti kiirabi ja ta toimetati EMO-sse, kus õmmeldi ja seoti tema haavad. Siim Grossbergi ütlusi Tartus Leveli ööklubi juures viibimise kohta ning A.M. ja A.P. ütlusi kinnitavad tunnistaja M.M. ütlused (lk 35-37). Tema sõnul kõndis ta koos elukaaslase ja R.G. 24.07.
  3. a kella 03.45 ajal mööda Ülikooli tänavat, s.t teisel pool teed Levelist. Nad olid jõudnud natuke kesklinna Fastersist edasi kõndida, kui nende kõrvale parkis sinine Seat reg.nr. XXX suunaga Pirogovi platsi poole. Roolis istus tüsedam tumeda särgiga meesterahvas ja tema kõrval istus maikaga meesterahvas, kellel oli parema käe õlal tätoveering ning tema rinnale oli tätoveeritud kett. Praktiliselt kohe ilmusid auto juurde kolm meesterahvast, kes tulid Ülikooli tn teiselt poolt, talle tundus, et nad tulid Vallikraavi tänava poolt. Ühes meesterahvas tundis ta ära A.P. ning temaga koos olnud kahest meesterahvast tundis ta ära K.R. ning teise, keda teab hüüdnime pidi- K.. Nende kolme, kes auto ette tulid, 6
(11)ja meeste, kes autos istusid, vahel tekkis sõnelus. Kõrvalistuja uks oli autol lahti ning maikaga meesterahvas sõimles auto ees seisvate meesterahvastega. Ta ei saanud alguses täpselt aru, mida üksteisele karjuti ja siis küsis ta meestelt, mis viga on. Selle peale tõstis A. oma särgi üles ja pööras talle selja. A. seljal oli paremal pool alaseljal lõikehaav ning ülejäänud selg oli verine. Seda nähes kutsus tunnistaja elukaaslane A. auto juurest eemale ning soovis talle esmaabi osutada. A. läks autost eemale. Selleks ajaks oli tunnistaja jõudnud auto külje peale ja nägi, et maikaga noormees istus avatud uksega, jalad tänaval, kõrvalistmel. Siis märkas ta, et kõrvalistujal on jalge vahel lühike Fiskars kirves plastmasskäepidemega. Kirves oli tumedat värvi. Kirve tera oli katmata. Ta ütles kirvega meesterahvale, et pane see tagasi, mis sa kätte võtsid. Kõrvalistuja pöördus tema poole ja oli aru saada, et ehmus seda kuuldes. Järgmisena pani ta kirve enda ette autopõrandale maha. Pärast kõrvalistuja hetkelist autost väljumist istus ta autosse tagasi ja auto hakkas liikuma. Sellel ajal, kui auto vaikselt liikuma hakkas, lõi keegi auto kõrvalistuja tagumist ukseklaasi käega. Auto jäi korraks seisma, kuid sõitis praktiliselt koheselt edasi. Auto jätkas liikumist Pirogovi suunas ning R., K. ja K. jooksid autole järele. Tunnistaja suhtles sellel ajal juba häirekeskusega ning pärast häirekeskuse kõnet edastas ta toimunu kohta info oma tuttavale kiirreageerijale. Sellel ajal, kui ta tuttavaga rääkis, hõikas keegi ööklubi Leveli eest, et maikaga meesterahva nimi olevat Siim Grossberg. Pärast seda viisid nad A. ööklubi Leveli ette ja talle toodi seest vett ja salvrätte haavade puhastamiseks. Järgmisena tuli kiirabi ja A. toimetati haiglasse. Siinkohal märgib kohus, et kohtu hinnangul on kannatanu A.P. ülekuulamise protokollis ilmne viga sündmuse toimumise aastas, kuivõrd teistest tõenditest nähtub üheselt, et sündmus toimus
  1. a, mitte
  2. a. Antud asjaolu ei anna alust kahelda kannatanu A.P. ütluste usaldusväärsuses. Seda enam, et lisaks eelnevalt käsitletud isikulistele tõenditele kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust ka A.P. seisundit kirjeldavad meditsiinidokumendid (lk 27-31) ning asitõendi vaatlusprotokoll (lk 72-75), kus on vaadeldud kannatanul seljas olnud särgil esinenud vigastusi. 24.07.
  3. a tuvastati A.P.l rindkere tagaseina lahtine haav ning selja alaosa ja vaagna lahtine haav. A.P.l nimetatud kuupäeval seljas olnud särgi tagaküljel on kaks sirgete, teravate servadega riidevigastust ning särgil on vere imbumisjäljed. Vigastuste asukoht on kooskõlas meditsiiniasutuses tuvastatud vigastute asukohaga. Kohtul puudub kahtlus, et nimetatud vigastused tekitas A.P.le Siim Grossberg, kasutades selleks kirvest. Lisaks juba analüüsitud tõenditele, mis kinnitavad kirve kasutamist, on antud kirves asitõendina asja juures. Kirves võeti ära 24.07.
  4. a (lk 76-78) sõiduauto Seat Toledo, reg.nr. XXX, juhiistme tagataskust ning seda on ka 25.07.
  5. a asitõendina vaadeldud (lk 79-81). Samuti nähtub täpne sündmuste käik, s.h kirve kasutamine sündmuse videosalvestiselt, mida kohus vaatas nõupidamistoas, ja selle alusel koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (lk 44-71). Kohus ei pea vajalikuks kogu videosalvestiselt ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvat siinkohal kirjeldada, kuivõrd Siim Grossbergile heidetakse ette vaid A.P.le Ülikooli tänaval kirvega kahel korral selja piirkonda löömist. Kohus käsitleb seetõttu videosalvestist ja selle alusel koostatud asitõendi vaatlusprotokolli vaid osas, mis puudutab etteheidetavat kirvega löömist. Salvestiselt ja vaatlusprotokollilt on näha, kuidas Ülikooli 6A maja taha liiguvad neli meesterahvast, kellest musta maikaga meesterahvas on Siim Grossberg ning halli triiksärgiga meesterahvas on A.P. (see, et kirjeldatud isikud on Siim Grossberg ja A.P., on võimalik tuvastada teiste asjas käsitletud tõendite alusel). Ühel hetkel tõstab A.P.st (ning kaasas olnud kahest meesterahvast) natuke eespool kõndinud Siim Grossberg üles oma maika serva ning võtab sealt välja eseme (kirves), pöördudes seejärel, tõstes käesolevat kirvest, temast tagapool liikunud meeste, eelkõige A.P. poole. A.P. taganeb, hoides seejuures 7
(11)tõstetud kätt enda ees. Järgnevalt võtab A.P. Siim Grossbergist kinni ja Siim Grossberg kukub istukile. Siim Grossberg tõuseb ja liigub taganeva A.P. poole ning Siim Grossberg ja A.P. lähevad käsipidi kokku. Siim Grossberg teeb löömisliigutusi A.P. selja suunas. Seejärel on näha, kuidas A.P. katsub oma vasaku käega oma alaselja piirkonda. Edasiselt võib Siim Grossbergi ja A.P. asetusest ja liigutustest aru saada, et nad räägivad, mille lõpuks liiguvad kõik meesterahvad Ülikooli tänava suunas: Siim Grossberg lahkub maja tagant kõige esimesena ning teised meesterahvad väikse viivitusega tema järel (teised, s.h A.P. lahkuvad, kui Siim Grossbergi enam maja taga ei ole). Kohtu hinnangul ei ole videosalvestist vaadates kahtlust, et käesoleva intsidendi puhul oli ründavaks pooleks Siim Grossberg, mitte A.P. ja tema kaasas olnud isikud. Ei nähtu, et Siim Grossberg oleks A.P. ja temaga kaasas olnud isikuid kartnud, kuivõrd salvestiselt on näha, et Siim Grossberg liigub enne kirve võtmist A.P.st ja tema kaasas olnud isikutest eespool, on neile seljaga. Ei ole loogiline, et Siim Grossberg, kes väidetavalt kartis, on potentsiaalsete ründajate poole seljaga. Peale selle võib salvestisest järeldada, et A.P. ise ei olnud ründevalmis ning rünne tuli talle ootamatult, kuivõrd selgelt on näha, et A.P. suitsetab enne konflikti, s.o enne Siim Grossbergi ründe algust. Lisaks sellele, olukorras, kus Siim Grossberg A.P. ründas, ei ürita A.P.ga kaasas olnud isikud Siim Grossbergi rünnata ning A.P. üritab pigem taganeda, üritades enda vastu suunatud rünnet peatada, muu hulgas ka Siim Grossbergist kinni võttes. Eeltoodut arvestades jäävad ainetuks Siim Grossbergi väited tema vastu suunatud ründe ennetamisest ja enesekaitsest, m.h talle nö peale tulemisest A.P. ja tema kaaskonna poolt. Siim Grossbergi kaitseversiooni seab kahtluse alla seegi, et kui Siim Grossberg tõepoolest oleks A.P. ja temaga kaasas olnud isikuid kartnud, ei oleks ta nendega Ülikooli 6A maja taha kaasa läinud, vaid oleks üritanud jääda rahvarohkesse kohta, s.o ööklubi Level ette, kus ründe korral oleks abi saamise tõenäosus kõrvalistelt isikutelt tunduvalt suurem. Eeltoodud kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendid kinnitavad Siim Grossbergile esitatud süüdistust, et ta lõi 24.07.2016. a kella 03.40 paiku Tartus Ülikooli tänaval A.P.le kahel korral kirvega selja piirkonda. Oma tegevusega põhjustas ta A.P.le rindkere tagaseina lahtise haava, selja alaosa ja vaagna lahtise haava. Vaidlust pole, et Siim Grossbergi poolt A.P. vastu suunatud rünne põhjustas A.P.le lisaks kehavigastustele ka füüsilist valu.

§ 263

lg 1 p 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on pandud toime vägivallaga. Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga, kui selle käigus pannakse toime mõni karistusseadustiku 9. peatüki 2. jao 2. jaotises „Vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule (

§ 120-122) vastav tegu.

Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Vastavalt KorS § 55 lg 1 p 1 on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Siim Grossberg kasutas füüsilist vägivalda K.R. vastu Tartu linnas Kalda tänava ja Kaunase pst ristmiku juures asuvas parklas ning A.P. vastu Tartu linnas Ülikooli tänaval, s.o avalikes kohtades, millistele on määratlemata isikute ringil ligipääs. Seega vastab Siim Grossbergi tegevus

§ 263lg 1 p 1 kuriteokoosseisule.

Subjektiivsest küljest pani Siim Grossberg talle

§ 263lg 1 p 1 järgi süüksarvatud teod toime tahtlikult.

Teise inimese löömine rusikaga kaela piirkonda, silma piirkonda ja jalaga õla piirkonda ning kirvega selja piirkonda on oma olemuselt vaieldamatult tahtlikud 8

(11)tegevused. Siim Grossberg pidid aru saama, et ta tekitab oma tegevusega kannatanutele valu ja tervisekahjustusi. Siim Grossberg oli süüksarvatud tegude toimepanemise ajal süüvõimeline

§ 33mõttes, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Siim Grossbergile esitatud süüdistus

§ 263lg 1 p 1 järgi on kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega tõendamist leidnud.

Asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed Tsiviilhagi esitatud ei ole. DVD-R plaat, millel on videosalvestis Ülikooli 6A asuva ööklubi Level ees ja taga 24.07.2016. a kella 03:15 ja 03:45 vahel toimunud sündmustega, tuleb jätta otsuse jõustumisel kriminaalasja juurde toimikusse. Asitõenditena vaadeldud kirves ja A.P. verine särk, mida kannatanu ei ole tagasi taotlenud, tuleb otsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Karistuse põhjendus Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suurust mõjutavad asjaolud võivad olla objektiivsed (tegu ja tagajärge iseloomustavad) või subjektiivsed (motiiv, eesmärk), samuti ilmneda ka

§-s 57 ja 58 sätestatud kergendavates ja raskendavates asjaoludes. Süü on suurem, kui isik on täitnud kuriteokoosseisu mitu kvalifitseerivat tunnust, teopanus grupiviisilises teos, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal.

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

§ 45

lg 1 kohaselt võib kuriteo eest mõista kolmekümnepäevase kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Siim Grossbergi süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et ta põhjustas oma tegevusega kannatanutele füüsilist valu ja tekitas kehavigastusi. Teise episoodi puhul ei saa jätta kõrvale asjaolu, et Siim Grossberg kasutas kannatanu ründamiseks öises Tartus kirvest. Mitte ükski asjas uuritud tõend ei kinnita seejuures Siim Grossbergi versiooni tema vastu suunatud ründe tõrjumisest. Vastupidi, uuritud tõendid kinnitavad vastupidist- agressiivseks pooleks oli Siim Grossberg, kes võttis A.P.ga rääkima minemisele eelnevalt autost kirve ning ilma igasuguse ähvardava liigutuseta tema suunas ründas A.P.. Igasugune teise inimese vastu suunatud õigusvastane rünne on taunitav ning ohtlik tegevus. Eriti ohtlikuks tuleb aga pidada inimese ründamist relvaga, millisega on võimalik põhjustada väga raskeid tagajärgi. Siim Grossbergi poolt lähtuva ründe ohtlikust, tema süüd suurendab aga lisaks kasutatud relvale seegi, et Siim Grossberg oli enda sõnul, tarvitades ise regulaarselt antidepressante, tarvitanud alkoholi- joonud ära paar õlut. 9

(11)Siim Grossberg palus karistuse mõistmisel arvestada tema ülestunnistust ja kahetsust. Samas Siim Grossberg küll tunnistab kuritegude toimepanemist, kuid üritab oma vastutust minimeerida, püüdes jätta muljet, et ta ennetas tema vastu suunatud kohe eesseisvaid ründeid. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Siim Grossbergi on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati teda Tartu Maakohtu 22.07.2015. a otsusega

§ 121

lg 1 järgi 1 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.12.2014.

a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 9 kuu 7 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 10 kuud 7 päeva vangistust. Siim Grossberg vabanes karistuse kandmiselt 2016. a maikuus. Esimese vägivallateo, s.o K.R. vastu suunatud ründe pani ta toime aga juba juunikuus ning juulikuus järgnes sellele A.P. ründamine kirvega. Kohtu hinnangul nähtub Siim Grossbergi käitumisest, et ta ei ole oma varasemast elukäigust ja karistusest õigeid järeldusi teinud ega seaduskuulekale elule asunud. Vastupidi, hoolimata korduvatest karistustest on ta jätkanud õiguskorda eiravat käitumist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kergema karistusliigi ehk rahalise karistuse kohaldamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud tema tingimisi karistusest vabastamine, kuna kohtul puudub veendumus, et Siim Grossbergi käitumist oleks võimalik seaduskuulekusele suunata ainult katseaja või kontrollnõuete täitmise kohustusega katseajaga, s.o kriminaalhoolduslike vahenditega. Olukorras, kus isik ei ole olnud võimeline oma käitumises ja mõtlemises korrektiive tegema, on kohtu hinnangul jäänud ainsaks võimaluseks reaalse vangistuse kohaldamine. Arvestades kannatanute vastu sunnatud rünnete asjaolusid ja Siim Grossbergi iseloomustavaid andmeid, tuleb Siim Grossbergi karistada üle sanktsiooni keskmise määra karistusega, s.o 4 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb seda karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva ja eelvangistuses viibitud aeg, mõistes Siim Grossbergile kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Siim Grossbergil tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 08.08.2016. a. Kohtu hinnangul on selline karistus põhjendatud nii eri- kui ka üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel on süüdimõistetule kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest 24+48+72+48+72+96, s.o 360 eurot. Seega kokku on menetluskulu 1005 eurot. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud Siim Grossbergi kanda KrMS § 180 alusel 1005.euro ulatuses vabatahtliku tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta otsuse jõustumisele järgnevast kuust. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10

(11)11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.