4-16-8423/21

4-16-8423 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-16-8423 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Väärteoasi Veiko Kalda väärteoasi NPALS § 151 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a otsus Kohtuistungi toimumise aeg
4. jaanuar 2017 Apellant Menetlusalune isik Veiko Kallas (ik 38304030210, elukoht XXX) Kohtistungile ilmunud isikud Menetlusalune isik Veiko Kallas RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
5. detsembri 2016 otsus muutmata ja menetlusaluse isiku Veiko Kalda apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni saab esitada kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusalune isik saab esitada kassatsiooni ainult advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu 13.12.2016 otsusega tunnistati Veiko Kallas süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ning teda karistati 9-päevase arestiga. V. Kallast kohustati ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks hiljemalt 01.02.
7. Kohus märkis, et otsuses märgitud tähtajaks aresti kandmisele mitteasumisel kohaldatakse V. Kalda suhtes sundtoomist. 1 4-16-8423 Maakohus karistas V. Kallast NPALS § 151 lg 1 alusel arestiga narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise eest kahel korral ning väikse koguse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete valdamise eest. Otsuse kohaselt viibis V. Kallas 18.09.2016 kella 16.14 ajal Tallinnas XXX maja nr XX juures, olles eelnevalt ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilisi aineid amfetamiini, kokaiini ja psühhotroopset ainet gammahüdroksübutüraati (GHB). 29.09.2016 kell 21.00 ajal viibis V. Kallas Tallinnas XXX maja nr XX juures, olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid kokaiini ja GHB-d ilma arsti ettekirjutuseta. Lisaks valdas ta ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet sisaldavat pulbrit massiga 0.16 g, mille kokaiini sisaldus oli 49% ehk 0,070 g ning värvusetut vedelikku massiga 14,24 g, mis sisaldas gammabutürolaktooni (GBL). Kohus märkis, et lähtub karistuse liigi valikul menetlusaluse isiku süü suurusest ja teda iseloomustavatest andmetest. Viimastest nähtuvalt on V. Kallast karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on enamuses tasumata. Rahatrahvid on tasumata hoolimata sellest, et väärteoprotokollide andmetel V. Kallas töötas. V. Kaldal on kuus kehtivat väärteokaristust. Viimati karistati teda 17.10.2016 rahatrahviga kahe eraldi teo eest, mis pandi toime 22.06.2016 ja 01.08.
8. Sellest tulenevalt oli kohtu hinnangul rahatrahv karistusliigina end ammendanud ja kohus nõustus kohtuvälise menetlejaga, et V. Kallast tuleb karistada arestiga. Kuivõrd V. Kaldale ei ole pikema aja jooksul aresti kohaldatud ning ta avaldas seoses 18.09.2016 episoodiga kahetsust, pidas maakohus võimalikuks karistada V. Kallast alla sanktsiooni keskmise määra jääva arestiga. Maakohus pidas 9-päevast aresti piisavaks, mõjutamaks V. Kallast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
9. Veiko Kallas esitas Harju Maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles palub talle otsusega mõistetud arest asendada üldkasuliku tööga. V. Kallas põhjendab oma taotlust töökoha vahetusega, selgitades, et arest ei jätaks uuele tööandjale head muljet. Ta märgib, et on oma eksimuste üle järele mõelnud ja kahetseb tehtut.
10. Ringkonnakohtu 24.01.2017 istungil osales menetlusalune isik V. Kallas, kes jäi oma apellatsiooni juurde. Kohtu küsimustele uue töökoha kohta selgitas V. Kallas, et on praegu Töötukassas töötuna arvele võetud ning ootab tööpakkumisi. Viimati tööd pakkunud tööandja loobus V. Kallasele tehtud tööpakkumisest. Senisest töökohast tuli ta ära, kuid seda töökohta, kuhu ta pidi asuma, ta siiski ei saanud. V. Kallas kinnitas istungil, et ei ole pärast arutlusel olevat väärteoasja rohkem väär- ega kuritegusid toime pannud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga ning kuulanud ära menetlusaluse isiku, leiab, et maakohtu mõistetud karistuse asendamine üldkasuliku tööga pole põhjendatud. 2 4-16-8423 4.
12. V. Kallas on taotlenud aresti asendamist üldkasuliku tööga põhjusel, et aresti kandmine jätaks uuele tööandjale halva mulje. Ringkonnakohtu istungil selgus, et V. Kallas ei ole asunud uuele töökohale, vaid ta on töötuna arvel Töötukassas. Seega pole V. Kalda väide, et aresti kandmine jätaks uuele tööandjale halva mulje, põhjendatud. Kuna V. Kallas ei tööta, ei saa aresti kandmine tekitada probleeme tööandjaga. 4.
13. Ringkonnakohtu istungil palus V. Kalda eelnevast hoolimata asendada võimalusel arest üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium selleks alust ei näe. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel isiku süüd, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud sellega, et V. Kallasel on kuus kehtivat väärteokaristust. Karistusregistri andmete kohaselt on Harju Maakohtu 16.02.2015 otsusega V. Kaldale NPALS § 151 lg 1 järgi mõistetud aresti asendatud üldkasuliku tööga. Kuna V. Kallas on pärast seda jätkuvalt pannud toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid, ei mõjutanud see karistus V. Kallast uute väärtegude toimepanemisest hoiduma. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus võimalikuks asendada V. Kallasele mõistetud aresti üldkasuliku tööga.
14. Eelnevast lähtudes ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sten Lind Pavel Gontšarov Urmas Reinola 3