Obsah (11)

§ 632§ 415§ 394§ 142§ 407§ 444§ 438§ 173§ 163§ 147§ 177

2-16-110860 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2016, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-110860

) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

§ 632

lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE

1. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja järgmised lepingud: 28.03.2013 liitumisleping nr 2410621, 10.01.2013 liitumisleping nr 2279949, 16.04.2013 liitumislepingu lisa nr 2436514 ja 10.01.2013 liitumislepingu lisa nr
2. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Elisa Eesti AS loovutas 02.12.2014 kostja vastase nõude põhisummas 778,73 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja põhivõlgnevus sisaldab käsitlustasusid summas 127,82 eurot, mis kajastub arvel nr
3. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb järelmaksuga vara müügilepingute tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse 2/6 2-16-110860 rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 7.8, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma viivist 0,022% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses Julianus Inkasso OÜ on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 778,73 eurot, hageja esindaja võla sissenõudmiskulud kohtueelses menetluses 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 193,37 eurot ning jooksvad viivised alates 03.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 24.11.2016 (teade on avaldatud 09.11.2016). Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Esialgne võlausaldaja on sõlminud kostjaga lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt

§ 438

lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. 3/6 2-16-110860 Hagiavaldusest nähtuvalt sisaldab kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu 127,82 eurot, mille tasumise kohustus tuleneb Elisa Eesti AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimustest kliendipoolse lepingu rikkumisest seotud kulude katmiseks. Seega Elisa Eesti AS järelmaksuga müügileping võimaldab nõuda kliendilt lepingu tingimuste rikkumisel käsitlustasu maksmist summas 127,82 eurot sõltumata sellele kaasnevate kulude tegelikust suurusest. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kulu suurust. Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Käsitlustasu nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida Elisa Eesti AS on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Seega käsitlustasu nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud. Kuna käsitluskulud sisalduvad põhinõude summas, siis rahuldamisele kuulub hageja põhinõue summas 650,91 eurot. Riigikohus on 10.05.2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Hagiavalduses märgib hageja, et üldtingimuste punkti 7.8 alusel on kostjal kohustus tasuma viivist 0,22% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Nimetatud punktis on märgitud, et viivist arvestatakse määras 0,15% võlasummast päevas. Tarbijakrediidilepingute puhul lähtub Elisa viivise arvestamisel võlaõigusseaduses sätestatust. Liitumislepingutes on viivise määraks 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Et viivise määraks oleks 0,022% päevas ei ole lepingus ettenähtud. Kohus tuvastas, et tüüptingimustes kokku lepitud viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viiviste arvestamise ajal olnud 8 - 8,5% aastas. Kuivõrd hageja ja kostja vahel lepingujärgne viivise määr on tühine tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). Kehtiva VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga 4/6 2-16-110860 põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3. jaanuari ja
4. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on nimetanud viiviste arvestamise ajavahemikuks iga arve maksetähtpaevast kuni 02.11.
5. Viivise arvestus on järgmine: Arve nr Summa Maksetähtpäev Viivitatud päevade arv Viivis 2007197066 60,31 15.07.2013 1205 16,22 2007394830 90,37 15.08.2013 1174 23,66 2007600998 41,54 17.09.2013 1141 10,55 2007814644 458,69 15.10.2013 1113 113,55 Seega kokku arvestatud viiviseid seisuga 02.11.2016 on summas 163,98 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus leiab, et nõue võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmiseks on VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 650,91 euro, seisuga 02.11.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 163,98 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro osas, kokku 854,89 eurot ja viiviste alates 03.11.2016 kuni põhinõude summas 650,91 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Käsitlustasu 127,82 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 29,39 euro nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 15% hageja kanda ja 85% kostja kanda. Hageja taotleb menetluskulude summas 1150 eurot hüvitamist, sh riigilõiv 200 eurot ja hageja õigusabi kulud 950 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 200 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja

§ 147lg 5 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses.

Kohus leiab, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 180 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on masshagi avaldus, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle kolme tunni. Arvestades hagiavalduse, täiendatud hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on põhjendatud esindaja tunnitasu 60 eurot. Kohus leiab, et kokku moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud 180 eurot. Seega hageja põhjendatuks menetluskuludeks käesolevas asjas on 380 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuluna 323 eurot. 5/6 2-16-110860 Kohus mõistab

§ 177

lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 6/6