KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2017; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-16-1782 Haldusasi R. R kae

§-s 64 sätestatud alustel ja et korralduse täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha.

1. Kaebaja on seisukohal, et maksuhalduri nõue suulise teabe andmiseks oli alusetu, sest kaebaja töösuhe osaühinguga Westronic põhines suusõnalisel kokkuleppel ja väljamakseid tehti sularahas. 2 Kaebaja selgitas veel, et vastustaja pidi olema eelnimetatust teadlik, et saadud summad on tuludeklaratsioonis deklareeritud ja et kirjalikke dokumente tal esitada ei ole. Kaebaja arvates ei oleks olnud sellises situatsioonis ka suuliselt enam midagi lisada ning maksuhalduri ametiruumidesse ilmumine oleks olnud liialt koormav.
2. Vaidlustatud haldusaktis on viidatud selle andmise alusena maksukorralduse seaduse paragrahvile 46, paragrahvi 61 lõigetele 1 ja 3 ning paragrahvi 62 lõigetele 1 ja 3.

§-s 46 on toodud välja maksuhalduri poolt antavatele haldusaktidele esitatavad põhinõuded,

§ 61

lg 1 kohaselt on aga maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks maksukorralduse seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt sama seaduse §-s 50 sätestatule.

§ 62

lg-s 1 sätestatakse, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib

§ 61lõikes 2 sätestatud piirang.

Sama seaduse ja paragrahvi kolmanda lõike kohaselt näidatakse ette või esitatakse lõikes 1 nimetatud dokumendid ja asjad maksuhalduri ametiruumides, välja arvatud juhul, kui 1) asjade või dokumentide vaatlemiseks või kontrollimiseks nende asukohas on saadud haldusakti adressaadi nõusolek või 2) maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama dokumendid posti teel, kui see ei põhjusta haldusakti adressaadile ülemääraseid kulutusi või 3) dokumentide või asjade maksuhalduri ametiruumidesse toimetamine on võimatu või võib põhjustada haldusakti adressaadile ülemääraseid ebamugavusi või kulutusi või 4) maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama elektroonilisel kujul säilitatavaid dokumente elektrooniliselt. 13. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hinnata põhiliselt seda kas vaidlustatud haldusakt on maksukorralduse seaduses sätestatuga kooskõlas, kas kolmandale isikule esitatud nõude puhul ei kehtinud seaduses ettenähtud piirangud ja kas korraldust on vajalikul määral põhjendatud. 14. Kohtu hinnangul vastab vaidlustatud haldusakt maksukorralduse seaduses ettenähtud nõuetele ja on piisavalt motiveeritud. Maksuhalduril on õigus

§ 61

lg 1 alusel nõuda kolmandatelt isikutelt vajaduse korral teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.

§ 61

lg 2 kohaselt tuleb enne teabe nõudmist kolmandalt isikult pöörduda üldjuhul alati kõigepealt maksukohustuslase poole, kuid antud juhul on vastustaja seda ka teinud. Vastav korraldus nr 12.23/037050-1 on haldusasja materjalide juurde ühtlasi ka esitatud (tl 26-27). Antud juhul oli küsimus Westronic OÜ deklaratsioonide õigsuse kontrollimises. Seda on vaidlustatud haldusaktis ka selgitatud. Lähtuvalt

§ 67

lõikest 1 võib sama seaduse §-des 60-62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha.

1. Maksukorralduse seaduse § 11 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab maksuhaldur arvestama maksude tasumise õigsuse kontrollimisel kõiki tähendust omavaid asjaolusid ning otsustama maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning koguma asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Vaidlustatud haldusakt nende põhimõtetega vastuolus 3 ei ole. Korraldusest nr 12.2-3/037050-4 järeldus selgelt, et nõutav teave seostus nende andmete õigsuse kontrollimisega, mida OÜ Westronic oli maksuhaldurile esitanud. Kaebaja väited, mille kohaselt põhines töösuhe suulisel lepingul, et väljamaksed tehti sularahas, et need on deklareeritud ja et täiendavaid kirjalikke dokumente enam esitada ei ole, võivad olla iseenesest asjakohased, kuid maksuhaldurile ei pruukinud see vaidlustatud korralduse koostamise ajahetkel täiesti selge olla. Seetõttu kutsutigi kaebaja selgituste ning dokumentide esitamiseks maksuhalduri revidendi juurde. Olukorras, kus kaebajal töölepingut ega pangakonto väljavõtet esitada ei olnud, oli võimalik seda vaidlustatud korralduse täitmise raames selgitada ehk täita korraldus võimaluste piires. Vaidlustatud haldusaktis on märgitud, et dokumendid võis esitada ka e-posti teel. Ühtlasi järeldub sellest, et e-posti teel oleks olnud võimalik teada anda ka taoliste dokumentide puudumisest. Maksuhaldur ei pidanud enne 27.07.2016 vaide esitamist seda kuidagi eeldama. Vaide esitamise ning selles sisalduva informatsiooni teadasaamise järgselt võis olla kogu situatsioon mõnevõrra teistsugune ja edasise teabe nõudmise põhjendatus või tarvidus küsitav, kuid haldusakti õiguspärasust hinnatakse üldjuhul selle andmise ajahetke seisuga ning hilisemalt muutunud olukord ei eelda ilmtingimata seda, et teataval ajahetkel tehtud õiguspärane otsustus tuleks seetõttu tühistada. Haldusasja materjalist ei nähtu, et kaebaja oleks püüdnud korraldust üldse tähtaegselt täita. Paljasõnaliseks jääb ka kaebuse täienduses esitatud väide, mille kohaselt oleks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumine koormav olnud. Sellest oleks olnud võimalik samuti maksuhaldurit eelnevalt informeerida, kusjuures väide on ka sisuliselt põhjendamata. Lähtuvalt eeltoodust ei ole vaidlustatud haldusakti tühistamiseks alust ning kaebus jääb rahuldamata.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4