) § 632 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule (
Edasikaebamise kord on vaidlustatud otsuses märgitud. Kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt sai kostja vaidlustatud otsuse avaliku e-toimiku infosüsteemi (AET) kaudu kätte 15. septembril 2016 (tl 163). Järelikult lõppess apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg
oktoobril 2016 kell 24.
lg 1 p 2 alusel tuleb kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda, kuna kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (
Elektrooniliselt esitatud dokumente ei ole vaja tagastada (nt Riigikohtu 13. jaanuari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-15, p 12). 4.
lg 1 ja
lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Kui kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu, siis on tal õigus taotleda selle tagastamist
Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (
Kaebuses märgitud menetlusabi taotlust ei ole kaebuse hilinenud esitamise tõttu vaja lahendada. 5.
/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.