KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 08.02.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-12540 Kohtuasi SL hagi KL vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.12.2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KL apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastustaja SL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Äili Rodi Kostja/apellant KL (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Mare Lust Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Keelduda menetlusse võtmast KL apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 30.12.2016 otsuse peale.
- Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
- Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
- Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi 1
(4)andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
- 18.08.2016 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamiseks ja lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Lastega seonduvates küsimustes lõpetas maakohus menetluse 03.11.2016 määrusega. Poolte abielu sõlmiti 07.06.
- Abielust sündis 29.12.2012 tütar ja 30.11.2015 poeg. Hageja palus abielu lahutada põhjusel, et abielusuhe lõppes 2016.a juulist, kui hageja kolis elama abikaasade ühisest elukohast XXX eraldi elukohta XXX. Hageja ei soovi abielulisi suhteid jätkata. Kostja ei ole vabatahtlikult nõus abielu lahutama.
- Vastuses hagile ei nõustunud kostja abielu lahutamisega, vaid leidis, et suhted ei ole pöördumatult lõppenud. Arvestades, et hageja esitas hagi kuu aega peale abielusuhete lõppemist, on avalduse rahuldamine enneaegne. Kostja sooviks on abielu säilitamine, mis eelkõige on seotud laste huvidega.
- 30.12.2016 otsusega lahutas Harju Maakohus abielu, mis on registreeritud 07.06.2008 Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr
- Kohus määras, et peale abielu lahutamist jääb kostja perekonnanimeks „L“. Menetluskulud jäid poolte kanda.
- Kohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 65 lõikele 1, § 67 lõigetele 1-
- Puudub vaidlus, et abielusuhted lõppesid juulist
- 07.12.2016 istungil soovis hageja jätkuvalt abielu lahutada, kuid kostja oli kindel, et abielu on võimalik taastada. Hageja selgituste kohaselt oli pooltel varasemalt mitu kuud lepitusaega, mille kestel käidi perenõustaja juures, kuid tulemusteta. Pooled ei suuda omavahel probleeme lahendada ja kooselu ei laabu. Hagejal on uus elukaaslane, kellega ta soovib oma elu edasi elada. Kostja leidis, et hageja suhe uue naisega ei ole tõsine, sest uus elukaaslane on Venemaalt pärit ja viibib Eestis väga vähe. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada. Hageja ütluste kohaselt info uue elukaaslase kohta tuli hageja poolt juba jaanuaris 2016, mis tõendab, et tegemist ei ole juhusuhtega. Peale seda tõstis kostja hageja asjad kodust välja. Augustini 2016 proovisid pooled saavutada kokkulepet, kuid tulemusteta. Perelepitusest ei olnud kasu, sest hageja soov on abielu lahutada. Hageja poolt tuli mitu ettepanekut abielu lahutamise tingimustes. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lõpetada ja see ei ole tingitud hetkeajendist. Kostja ütluste kohaselt on pooled koos elanud 10a, hageja sage viibimine välismaal komandeeringutes ja elamine abikaasast eraldi tõi kaasa olukorra, milles kostjal oli kahe väikese lapsega raske elada, kõik jäi kostja sõnul tema kanda. Hageja ei olnud valmis pereprobleeme lahendama, andis lihtsalt alla, tekkisid teised suhted. Kostja kinnitas, et hagejal on ka varasemalt sarnaseid olukordi olnud, viimane oli paar aastat tagasi. Eeltoodu tõendab, et poolte vahel on olnud pikka aega erimeelsusi ja probleeme. Kuigi kostja sõnul on probleemidest üle saadud, siis hageja käitumine seda ei kinnita. Hageja poolt tuli juba jaanuaris 2016 info uue elukaaslase kohta. Abielulist kooselu pooltel enam ei ole, pooled elavad lahus alates 2016 juulist. Hageja avaldas kohtuistungil, et on kindlal veendumusel, et pooled lahutavad nagunii, kas praegu, aasta või poole pärast. Sellest võib järeldada, et hageja ei näe praegu ega tulevikus soovi abielu jätkamiseks. 07.12.2016 istungil määras kohus pooltele leppimisaja kuni 27.12.2016 (istungi protokoll, t lk 98). Hageja esitas 27.12.2016 avalduse, et ei loobu abielulahutuse nõudest ning palub kohtul oma abielu kostjaga lahutada. Hageja on seisukohal, et 2
(4)soovib abielu lahutada ja on seda korduvalt kinnitanud kohtule. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid taastada, on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Hageja otsus abielu lõpetamiseks on olnud läbimõeldud, pooled elavad lahus, hagejal on uus elukaaslane, kusjuures uue kooseluga on hageja rahul ega kavatse seda lõpetada. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Perekonnaseaduse mõte ei ole sundida kellegagi koos elama (ja ka kannatama) kui puudub üksteise suhtes ühtehoidmise liit. Kui seda ei ole, ei ole ka abielu ja selle jätkamine ainult laste huvides põhjendatud. Abielu lahutamise korral säilib hooldusõiguslikul lapsevanemal kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest ja lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. 03.11.2016 kinnitas kohus lahus elavate vanemate vahel kompromissi lastega suhtlemiskorras. Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja nõue rahuldamisele, sõltumata teise abikaasa seisukohast ja võimalikest vastuväidetest. Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ja abielu on faktiliselt lõppenud 2016.a juulist, kui hageja kolis välja abikaasade ühisest elukohast.
- 01.02.2017 esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Oma lahendis juhindus kohus küll PKS §-st 67, kuid jõudis valele järeldusele. Vaidlus on selles, et poolte abielusuhted ei ole pöördumatult lõppenud ning kooselu on võimalik taastada. Kohus rahuldas hagi enneaegselt, võtmata arvesse seadusandja tahet, mis eeldab eelkõige perekonna säilitamist. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
- TsMS § 637 lõike 1 punkti 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kolleegiumi hinnangul on antud juhul sellise olukorraga tegemist. Maakohus on otsust tehes õigesti leidnud, et abielu jätkumise kõige kaalukamaks eelduseks on poolte sellekohane ühine tahe. Hageja sellist tahet kohtule väljendanud ei ole ja seetõttu ei saa kohus sundida hagejat abielu jätkama. Maakohus on kostja väidetele vastanud ning selgitanud, miks tuleb hagi vaatamata kostja vastuväidetele rahuldada. Apellatsioonkaebusest ei nähtu ka mingeid uusi asjaolusid ega seisukohti, mis annaksid aluse maakohtust teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Kaebaja hinnang, et maakohus on rahuldanud hagi enneaegselt, ei ole põhjendatud. Kohus tuvastas õigesti, et poolte abielulised suhted on faktiliselt lõppenud 2016.a juulist, kui hageja kolis välja poolte ühisest elukohast, kuid tegelikult teatas hageja kostjale oma uuest suhtest juba 2016.a jaanuaris. Kohus andis PKS § 67 lõike 3 alusel pooltele ka leppimisaja, kuid selle lõpuks oli hageja jätkuvalt seisukohal, et abielu tuleb lahutada. Kaebaja seisukoht, et seadusandja tahe on suunatud eelkõige perekonna säilitamisele, on ekslik. Seadusandja tahe on anda pooltele võimalus leppimiseks, mida maakohus ongi antud juhul teinud, kuid kui hageja jääb ka peale seda oma soovi juurde abielu lahutada, ei ole kohtul muud võimalust kui poolte abielu lahutada. Ainuüksi asjaolu, et pooltel on ühised lapsed, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Vaidlustatud otsuse resolutsioonis kostjal abielu ajal kantud perekonnanime säilimise tõdemine on kooskõlas nimeseaduse (NS) § 11 lõikega 1 alusel, sest kostja avaldust varem kantud perekonnanime taastamiseks ei esitanud. 3
(4)- Kooskõlas TsMS § 637 lõike 1 punktiga 6 ja § 638 lõikega 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kolleegium märgib, et on hinnanud kaebuse menetlusse võtmisel kõiki kaebuses esitatud väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et kaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte. Praegusel juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega kaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele kaebuse väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus.
- Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust vastustajale vastamiseks, mistõttu vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistetavaid menetluskulusid tekkida. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)