Obsah (8)

§ 4§ 663§ 659§ 667§ 563§ 171§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 06.02.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-12076 Ts

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. DK avaldus ja lapse ema AP seisukoht

1. 09.08.2016 esitas DK (avaldaja; isa) avalduse alaealise lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja AP kooselust XX.XX.XXXX poeg M. Vanemate kooselu lõppes 2010.a. Laps jäi elama ema juurde. Harju Maakohtu 21.06.2011 määrusega anti otsustusõigus lapse elukoha valiku üle emale ja piirati selles osas isa õigust. 27.02.2012 sõlmisid vanemad eestkosteasutuse abil kokkuleppe lapsega suhtlemise korras, kuid ema piirab isa võimalusi lapsega suhelda.
2. Ema ei ole isa ja lapse suhtlemisele vastu, kuid leidis, et isa pakutu ei vasta lapse huvidele ja pakkus oma variandi suhtluskorrast. AP avaldus ja lapse isa seisukoht
3. 13.09.2016 esitas ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Emale on juba üle antud lapse elukoha otsustusõigus. Isa ei tunnista, et lapse areng on tänu rehabilitatsioonile ja ema järjepidevale tööle eakohane. Püüdes tõestada, et laps on senini erivajadustega, jookseb isa lapsega arstide juures, saamata temale sobivat vastust. Isa ei tee emaga koostööd arstide valikul või sekkub põhjendamatult ravisse. Enne kooli algust püüdis isa ema teadmata saavutada kooli alguse edasilükkamist ühe aasta võrra, kuigi koolivalmiduse kaardist nähtus, et laps on 7-aastaselt kooliküps. Laps on jõudnud ikka, kus isa jutt traumeerib teda. Isa käib ka koolis kritiseerimas ja õiendamas, koormates sellega põhjendamatult pedagooge ja tekitades lapses pingeid.
4. Isa suureks mõjutajaks on tema isa, lapse vanaisa KK, kes jõuliselt sekkub lapse kasvatamisse. Isa ja vanaisa ei usalda lapse ema, kooliõpetajaid, arste jne. Erinevad lastekaitsespetsialistid on perega töötanud alates 2010.a. Isa ja vanaisa nõudmisel on toimunud nõupidamisi, arutelusid, ümarlaudu, sh lapse koolis õpetajate, koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi, lastekaitsetöötajate osavõtul. Isale ja vanaisale ei ole vastuvõetavad spetsialistide poolt antud selgitused, mh lapse tervise kohta. Laps on 2 isaga kohtunud järjest vähem, sest on väsinud isa halvustavatest juttudest ema ja ema abikaasa kohta, arstide juures käimistest ja hirmutamistest sellega, kui haige ta on.
5. Emal ei ole ainuotsustusõigust lapse viibimiskoha suhtes, mistõttu säilib isal õigus käia last võtmas emale ette teatamata, mis ei ole lapse huvides. Samuti ei peaks isal olema hooldusõigust lapse ravi, kooli ja huvialade otsustamisel. Põhjendatud on lapse varahooldusõiguse üleandmine emale, sest isa ei anna lapsele ülalpidamist ega maksa treeningute eest, mida vanemate kokkuleppe alusel pidi tegema.
6. Lapse isa on seisukohal, et vanemate suhted on pingelised, kuid see ei anna alust ema avalduse rahuldamiseks. Isa on proovinud korduvalt emaga lapse tervist ja õppeedukust puudutavates küsimustes kokkuleppele jõuda, kuid ema väldib olukorra arutamist. Ema suhtumine lapse tervisesse on vastuolus lapse heaoluga. Nüüd on tekkinud vajadus eemaldada lapsel kurgumandlid kroonilise haiguse tõttu. Laps külastab kolm korda nädalas repetiitoreid, kuna halva õppeedukuse tõttu on vajadus järelaitamiseks. Isal puudub võimalus last järele aidata, kuna ema on seisukohal, et lapse huvidele ei vasta nädalasisene väljarebimine rutiinist. Samal ajal on lapsel isa ja vanaisa, kes on alati valmis teda aitama. Isa ei riku lapse varahooldusõigust. Isa soovis osaleda lapse kulude kandmisel, kuid ema ei ole isa soovile vastanud. Isa on tasunud lapse ujumistreeningu eest. Eestkosteasutuse seisukoht
7. Arvestades lapse tihedat osalemist õppimises ja treeningutel ei ole isa poolt pakutud suhtluskord lapse huvides. Eestkosteasutus toetas ema avaldust. Ei ole näha, et lapsel oleks kahjulik ema juures elada või et talle ei pöörata piisavalt tähelepanu. Ema ei avalda lapsele kahjulikku mõju ning vägivalla kasutamist lapse suhtes peres ei ole tuvastatud. Ema on täitnud kokkuleppeid, on valmis koostööks. Ema ei takista lapse ja isa suhtlemist. Isa ei ole koostööks valmis, on oma mõtteviisis väga kinni, ei suuda kuulata teistsugust arvamust ega pidada dialoogi ning mõista, et lapsele on vaja tagada turvaline ja tasakaalukas keskkond. Pidev võitlemine lapse pärast, isa negatiivne suhtumine emasse ja ema abikaasasse traumeerib last kõige rohkem. Isa on korduvalt kirjutanud eestkosteasutusele, halvustades lapse ema. Tema arvates ei tee, käitu ega tegutse ema õigesti üheski küsimuses, mis on seotud lapsega. Isa on kaebusi saatnud Tallinna Linnavalitsusele, kus nende alusel viidi läbi mitmeid ümarlaudu. Igapäevaselt kasvatab last ema, kes peab last ülal ning hoolitseb igakülgselt tema heaolu eest, otsustades ainuisikuliselt lapse tavahoolduse küsimusi. Isa ei täida poja ülalpidamise kohustust, seega ohustab ta lapse varalisi õigusi ning kahjustab lapse huve. Lapsele riigi poolt määratud esindaja seisukoht
8. Esindaja leiab, et tuleb määrata isa ja lapse suhtluskord. Vestluses esindajaga avaldas laps, et ei soovi isaga suhelda, sest isa esitab ebamugavaid küsimusi ema ja lapse elu kohta. Laps elab koos ema ja viimase elukaaslasega, kellega on lapsel head suhted. Lapse sõnul on tal keerulised suhted isaga. Esindaja märkis, et laps võib olla mõjutatud ema poolt, sest ei soovi isaga suhelda.
9. Seoses ema avaldusega märkis esindaja, et vanemate suhted on pingelised ja laps võib olla mõjutatud ühe või mõlema vanema poolt. 3 Esimese astme kohtu määrus
10. Harju Maakohus tegi 14.11.2016 määruse, millega rahuldas isa avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks osaliselt ja ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks täielikult ning andis lapse isiku- ja varahooldusõiguse üle emale, kuid piiras ema ainuhooldusõigust lapse viibimiskoha määramise õiguses Eesti Vabariigi territooriumiga.
11. Suhtlemiskorra määras maakohus järgmiselt: 1) laps viibib isa juures paarisnädalatel laupäevast kuni pühapäevani; isa kinnitab vähemalt üks päev enne emale, et kohtumine toimub; isa võtab lapse laupäeval pärast ujumistrenni XXX ja toob tagasi pühapäeval ema elukohta hiljemalt kell 18.00; vanemad korraldavad lapsega veedetaval nädalavahetusel lapse viimise ja toomise toimuvatele üritustele; 2) sügis- ja kevadvaheaegadel veedab laps isaga vanemate eelneval kokkuleppel 2 päeva, arvestades lapse üritusi; isa ja ema lepivad kokku päevad, millal laps viibib isa juures, hiljemalt 2 nädalat enne vaheaja algust; 3) suvisest koolivaheajast veedab laps isaga juunikuu kaks viimast täisnädalat (st sellist nädalat, mille kõik päevad langevad juunikuusse) ning perioodi 21.-
12. augustini; ülejäänud aja veedab laps emaga; 4) Jõulud (24.12-26.12) veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga; aastavahetuse (31.12-01.01) veedab laps paaritutel aastatel isaga ja paarisaastatel emaga; 5) Isadepäeva veedab laps isaga ja Emadepäeva emaga; isaga veedetavatel pühadel võtab isa lapse tema kodust vastava päeva hommikul kell 10.00 ja toob tagasi koju vastava päeva õhtul kell 18.00; kui Isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapse tema kodust Isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja toob tagasi koju Isadepäeva õhtul kell 18.00; kui Emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, toimetab isa lapse koju Emadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00; 6) vanemal on õigus veeta lapsega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel (vanavanemate sünnipäevad, pulmad, suguvõsa kokkutulekud jms) ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetustele; sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega, või vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides selles eelnevalt telefoni või e-posti teel kokku; vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (st edasi kulgeb suhtlemisgraafik samamoodi, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud); 7) kummalgi vanemal on õigus koos lapsega graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida, kui sellega on nõus laps ja kui vanem on enne sõitu informeerinud teist vanemat reisigraafikust (sh sõidu- ja lennuajad, sihtkoht, hotell, reisiplaan); kui vanem teisele vanemale sellist infot andnud ei ole, ei tohi ta koos lapsega Eesti Vabariigist lahkuda; lapsest lahus olevale vanemale tuleb tagada võimalus suhelda lapsega reisi ajal sidevahendite (telefon, e-post, internet jms) abil; 8) kui laps viibib oma sünnipäeval Tallinnas, on isal õigus kohtuda lapsega; isa tuleb lapsele järgi tema elukohta kell 12.00 ja toob tagasi samal päeval kell 20.00; lapse sünnipäeval on isal õigus suhelda lapsega telefoni teel; 9) lapse haigestumise korral on laps kodus ja kohtumist ei toimu; haigestumisel isa juures toimetab isa lapse viivitamatult lapse elukohta ema juures; 10) kumbki vanem peab austama lapse kiindumust teise vanemasse ja kummalgi vanemal on keelatud lapse juuresolekul või lapse kuuldes halvustada teist vanemat; 11) kokkuleppevälistes kohtumistes lapsega lepivad vanemad kokku omavahel, mitte lapsega; 12) lapse jaoks tähtsust omavates küsimustes lepivad vanemad kokku omavahel, mitte lapsega. Kohus määras saata määrus jõustumisest arvates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kohus jättis MK-e riigi õigusabi korras 4 määratud esindaja kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ega määranud kindlaks hüvitamisele kuuluvaid kulusid.
13. Ema avalduse õiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 137, mille lõikele 1, lõike 2 punktile 2 ja lõikele 3 kohus viitas. Vanema hooldusõiguse põhimõtted sätestab PKS § 116, mille lõikele 2 kohus viitas. Samuti viitas kohus PKS § 124 lõikele
15. Vaidlust ei ole, et laps elab emaga. Vanemate keeruliste suhete ning koostöö võimatuse tõttu on lapse suhtes ühise hooldusõiguse teostamine komplitseeritud. Menetluses esitatud seisukohtades ja 17.10.2016 istungil avaldatust selgub, et vanemad vaidlevad kõikide lapse isiku- ja varahooldusõiguse reguleerimisalasse kuuluvate küsimuste üle.
16. Kohus leidis, et täidetud on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise eeldused PKS § 137 lõike 1 alusel. Lisaks sellele ei jõua vanemad ühist hooldusõigust teostades lapsele olulistes asjades kokkulepetele, mistõttu tuleb lapse igakülgset heaolu arvestades vaidlusalustes küsimustes anda otsustusõigus ühele vanemale. Kui vanemad ei suuda lapse elus tähtsust omavates küsimustes kokkuleppele jõuda, on alaealise lapse huvides, et küsimused saab lahendada üks vanem, tagades läbi selle lapsele stabiilse elukorralduse. Kohus asus seisukohale, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb lõpetada ja anda emale üle ainuhooldusõigus. Kohus põhistas oma seisukohta alljärgnevalt.
17. Asja materjalidest nähtub, et lapse viibimiskoha osas hooldusõiguse üleandmine emale on põhjendatud ja lapse huvides. Asja materjalid ei anna alust kahelda ema võimekuses last kasvatada. Tsiviilasjas nr 2-10-56211 tehtud kohtulahenditega anti emale otsustusõigus lapse elukoha valiku osas ja piirati isa hooldusõigust samas osas. Samas nähtub asja materjalidest, et vanemate vahel esineb vaidlus lapse viibimiskoha määramise õiguse osas, mis tingib vajaduse teha ulatuslikumad muudatused vanemate ühises hooldusõiguses. Vanema õigus määrata lapse viibimiskoht ei hõlma üksnes õigust otsustada lapse elukoha üle, mille osas on emale juba otsustusõigus antud. Õigus määrata viibimiskoht annab hooldusõiguslikule vanemale õiguse otsustada lapse viibimise koha üle laiemas mõttes sidumata seda üksnes lapse elukoha valikuga. Ema poolt kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et isa viis lapse ema teadmata 2016.a mais arsti juurde, võttes lapse koolist ära keset matemaatika kontrolltööd, mis seetõttu pooleli jäi. Taolist isa käitumist ei saa pidada lapse huvidega kooskõlas olevaks. Lisaks on vanemate vahel tekkinud erimeelsused lapsega välisriiki reisimise osas. Isa soovis lapsega sõita Krimmi vaatamata lapse soovimatusele reisile minna. Lapse viibimiskoha otsustusõiguse ühele vanemale üleandmine tagab lapsele turvalisuse ja elukorralduse stabiilsuse ning on lapse huvides. Sellisel juhul saab lapse viibimiskoha otsustusõigust omav vanem tagada ja organiseerida lapse igapäevast elukorraldust selliselt, et lapse huvid oleksid tagatud. Kuna vanemate suhted on pingelised, tagab ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha osas üleandmine emale lapsele ja vanematele õigusselguse ja -kindluse ning viib juriidilise olukorra vastavusse faktilisega. Viibimiskoha määramise õiguse üleandmine emale on lapse huvides. Laps on avaldanud määratud esindajale, et talle meeldib elada koos ema ja kasuisaga, kellega on tal head suhted (t I kd lk 124). Laps kinnitas ka kohtule, et kasuisaga saab ta hästi läbi (t I kd lk 128). Kohus leidis, et viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse 5 saades tagab ema lapse huvidest lähtuva stabiilse, turvalise ja lapse arengut soosiva elukeskkonna, takistamata seejuures suhtlust teise vanemaga.
18. Kohus leidis, et ema ainuhooldusõigust määrata kindlaks lapse viibimiskoht tuleb piirata Eesti territooriumiga. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-159-15 punktis 30 avaldanud, et kohus saab piirata lapse viibimiskoha määramise õigust ja anda vanemate lahuselu korral ühele vanemale viibimiskoha määramise õiguse vanemate ja lapse elukohariigi piires, et säilitada teisele vanemale õigus otsustada lapse välisriiki elama asumise üle, kuna see puudutab vahetult tema ja lapse õigust suhelda. Ühele vanemale otsustusõigust andes tuleb piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus. 17.10.2016 istungil kinnitas ema, et ei kavatse kolida välismaale elama. Seega ei riiva ülemäära ema huve talle ainuhooldusõiguse andmine lapse viibimiskoha määramise õiguses, piirates seda Eesti territooriumiga, säilitades samaaegselt isale õiguse otsustada lapse välisriiki elama asumise üle.
19. Kohus leidis, et emale tuleb anda ainuhooldusõigus lapse haridust puudutavates küsimustes. Hetkel puudub vanemate vahel vaidlus kooli valiku osas, kuigi kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et vaidlus oli vahetult enne kooli algust, sest isa soovis ema teadmata lapse esimesse klassi minekut ühe aasta võrra edasi lükata, kuna isa arvates on laps erivajadustega (t I kd lk 171). Asjas esitatud materjalidest selgub, et isa sekkub lapse haridusprotsessi ja vanemad vaidlevad trenni, mis kuulub lapse kasvatamise ja hariduse valdkonda, valiku osas.
20. Eestkosteasutuse arvamusest ja ema seisukohast nähtub, et laps asus 2013.a õppima XXX esimesse klassi. Isa teatas koolile ja teistele asutustele, et laps on erivajadustega ja tal on õppimisega probleeme. 17.12.2014 koolis toimunud ümarlaua kokkuvõttest nähtub, et koolitöötajate arvamusel ei ole lapsel erivajadusi, laps on omandanud esimese klassi õppeprogrammi ega vajanud klassikursuse kordamist, lapsel ei täheldatud mahajäämist (t I kd lk 90-93, lk 195-197, lk 207-208). Samast dokumendist selgub, et laps saab hakkama õppimisega, esinevad raskused on ületatavad, kui õpilane saab kodus toetust ning külastab vajadusel koolis konsultatsioone. Samas ei osanud isa ümarlaual selgitada, milles seisnevad lapse erivajadused ja keeldus kooli pakkumisest valmistada ette dokumendid ja edastada need nõustamiskomisjonile, et leida lapsele sobilikum õppimisvorm, kui vanema arvates on lapsel erivajadused ja suured õpperaskused. 20.01.2016 iseloomustusest nähtub, et laps jätkab edukalt õppetööd juba kolmandas klassis ja ületamatuid probleeme koolihariduse omandamisel ei esine, kuigi õppimine ei lähe kergelt (t I kd lk 94-99, lk 187-188).
21. Kohus ei nõustunud isa väitega, et ema soovimatust teha lapse isaga koostööd näitab see, et ema ei ilmunud 17.12.2014 toimunud ümarlauale. Ümarlaua kokkuvõttest selgub, et kuigi ema puudus ümarlaualt, saatis ta oma kommentaarid isa esitatud küsimustele. Seega teeb ema koostööd kooliga ega jäta tähelepanuta isa kommentaare seoses lapse kooliharidusega. 20.01.2016 iseloomustusest selgub, et isa sekkub kooli spetsialistide ja õpetajate töösse ning soovib kontrollida lapse koolihariduse omandamist (t I kd lk 94-99). Iseloomustuse järgi küsib isa koolitöötajatega suhtlemisel nõu, samas aga ise määrab spetsialistele ülesandeid ja kohustusi oma arvamuse ja soovide järgi. Isa soovib olla kooliga kontaktis, kuid suhtlemise toon on manitsev – ei kuula vestluskaaslast, püüab oma arvamusega peale käia. Isa suhtleb 6 koolitöötajatega direktiivselt, sekkub spetsialistide ja õpetajate töösse, oodates ja nõudes neilt enda arvamuste pooldamist ja enda nõudmiste täitmist.
22. Vanemad vaidlevad, millises treeningus peaks laps käima. Isa soovib panna lapse võrkpallitreeningule ega soovi, et laps jätkaks ujumistreeningutega. Isa hinnangul on võrkpall sobivam treening lapse tervise jaoks kui ujumine. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et laps tegeleb ujumisega alates aastast
23. Laps avaldas eestkosteasutusele, et talle väga meeldib ujumine. Eestkosteasutuse seisukohast nähtub, et ujumistreeneri sõnade kohaselt käib laps treeningus heameelega, on õigel ajal kohal. Ema kinnitas 17.10.2016 istungil, et küsis lapse käest, kas ta tahaks võrkpalliga tegeleda, millele laps vastas eitavalt. Samas isa ei ole tõendanud, et lapse tervisliku seisundi tõttu oleks talle ujumine vastunäidustatud ja oleks soovitatud muud spordiala. Eestkosteasutuse esitatud arsti arvamusest nähtub küll, et laps põeb mandlipõletikku, mis aga ei takista ujumisega tegelemist ning ainult ägedate haigestumiste perioodil ei soovitata tegeleda spordiga, sh ujumisega, ca 3-4 nädala jooksul (t I kd lk 217).
24. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et lapse isal puudub soov teha koostööd haridusasutuse ja emaga lapse haridust, sh treeninguvalikut, puudutavas osas lapse huvidest lähtudes. Isa sekkub kooli spetsialistide töösse, oodates neilt oma nõudmiste ja arvamuste järgimist. Sellega koormab isa pedagooge ja tekitab pingeid. Usutav on ema väide, et lapse vanust arvestades tekitab isa taoline käitumine lapses piinlikkust teiste laste ees. Samas ei arvesta isa treeningu valikul lapse soove, vaid soovib peale suruda oma tahet. Kohus leidis, et ainuhooldusõigus lapse haridust puudutavates küsimustes tuleb anda üle emale. Kohus nõustus emaga, et kui isal ei oleks kaasarääkimisõigust hariduse küsimustes, vabastaks see õpetajad kohustusest õppemeetodeid õigustada ja õpetajad saaksid keelduda isa tahetud ümarlaudade korraldamistest, mis tagaks lapsele tema huvidest lähtuva stabiilse ja koolihariduse saamist soosiva keskkonna. Emale ainuhooldusõiguse üleandmine hariduse osas on lapse huvides ja kohus leidis, et ema teostab ainuhooldusõigust haridust puudutavates küsimustes lapse huvidest lähtuvalt. 20.01.2016 iseloomustusest nähtub, et ema võtab aktiivselt osa lapse elust, on huvitatud heast õppeedukusest ja käitumisest. Ema tunneb nii häid kui arendamist vajavaid lapse külgi, on huvitatud lapse toetamisest ja valmis teda abistama. Ema küsib nõuannet ja abi, kui peab seda vajalikuks. Võtab soovitused kuulda, käib lastevanemate koosolekutel. Ema on avatud suhtlemiseks kooliga, kuulab soovitused ära ning järgib neid, annab tagasisidet, on kättesaadav kooli töötajatele. Samuti toetab last õppetöös ja käib koolikoosolekutel ema abikaasa. Ema ei tee takistusi treeningutel käimisele ja seab treeningute valikul esikohale lapse soovid ja huvid.
25. Kohus leidis, et lapse haridust puudutavates küsimustes emale hooldusõiguse üleandmine on mõistlik, kuna ema elab lapsega vahetult koos, kontrollib õppimist, teab lapse vajadusi kõige paremini ning saab haridusega seotud küsimused lahendada lapse parimates huvides. Isa sekkub koolispetsialistide töösse, tekitades selliselt pinget koolitöötajates ja lapses. Emale ainuhooldusõiguse andmine haridust puudutavates küsimuses vastab lapse huvidele ning tagab lapsele elukorralduse püsimajäämise, samuti kindlus- ja turvatunde.
26. Emale tuleb anda ainuhooldusõigus ka lapse tervise küsimustes. Ema ja eestkosteasutuse seisukohast nähtub, et isa ei tee emaga koostööd arstide valikul. Isa on veendunud, et laps on haige. Püüdes seda tõestada, jookseb isa lapsega mööda 7 arste, saamata ühe arsti käest talle sobivat vastust, pöördub teise arsti poole. Eestkosteasutuse seisukohast nähtub, et perearsti 16.03.2016 teatel jääb laps haigeks 2-3 korda aastas tavaliselt mingi viirusega. Kroonilistest haigustest on lapsel tonsiliit, millega soovitati pöörduda spetsialisti juurde. Isa suhtleb perearstiga telefonitsi või eposti teel, nõuab kirjalikke põhjalikke aruandeid lapse visiidi kohta, annab nõu ja õpetab, kuidas arst peab last ravima. Isa käitumine on pealetükkiv. Perearst tegi isale ettepaneku tulla vastuvõtule, kuid isa kohale ei tulnud.
27. Ema selgituse kohaselt jäi laps 2016.a veebruaris tugevasse grippi, mistõttu ema pöördus lapsega erakorralisse abisse, pärast seda sai laps pikalt ravi perearsti juures. Isa, sekkudes ravisse, viis lapse omal algatusel PERH-i kurgukõrvaninaarsti dr AA juurde, kes kiitis ravi heaks. Pärast visiiti oli laps kuu aega hüsteerias, sest isa nõudis nii arstilt kui rääkis korduvalt lapsele, et tuleb teha operatsioon ja kurgumandlid välja lõigata. Alles pärast ema algatusel tehtud ühist visiiti, kus arst selgitas, et operatsiooniks vajadust praegu ei ole, laps rahunes. Lastehaigla kvaliteediteenistuse juhataja 25.05.2016 kirjast nähtub, et viimased lapse visiidid dr AA juurde toimusid 11.03.2016 ja 22.04.
28. Lapsele määrati ägeda haigestumise tõttu ambulatoorne ravi ja teda kutsuti tagasi poole aasta jooksul konsultatiivsele vastuvõtule. Laps põeb kroonilist mandlipõletikku, mille suhtes operatiivse ravi vajadus otsustatakse jälgimise käigus (t I kd lk 217). Mais 2016 viis isa ema teadmata lapse teise arsti dr KA juurde, kelle poolt 18.05.2016 väljastatud tõendist (t I kd lk 33) ei nähtu aga, et lapsel esineb haigusseisund, mis vajaks igakuiselt temaga arstide juures käimist või ravimist kirurgilise sekkumise teel (nt kurgumandlite eemaldamiseks). 18.05.2016 visiidi ajal oli laps hirmul ja nuttis, sest lapse sõnul arutas isa arstiga vajadust teha lapsele operatsioon (t I kd lk 103). Ema esitatud kurgu-kõrvaarsti 12.08.2016 tõendist nähtub, et laps on terve ja võib ujuda (t I kd lk 108).
29. Ema ja eestkosteasutuse seisukohast nähtub, et isa arvates peab laps psühholoogi juures käima. Samas ei ole isa tõendanud, et lapsel esineb vajadus psühholoogilise ravi järele. Viimati viis isa lapse psühholoogi NG juurde augustis
30. NG poolt eestkosteasutusele esitatud seisukohast (t I kd lk 210-216) nähtub, et kohtumisel isaga tekib lapsel kaitsereaktsioon, mis väljendub hirmus ja usaldamatuses, isa nähes muutub laps kinniseks ja vaikivaks ning selliselt väljendub lastel hirm. NG selgituse kohaselt mõjuvad lapsele negatiivselt vanemate halvad suhted. Isal ja vanaisal lõpevad kõik vestlused süüdistusega ema suhtes ja eneseõigustamisega. Samuti suruvad isa ja vanaisa lapsele oma soove peale. NG hinnangul isa ignoreerib seda, mida lapsele on vaja. NG väitel kasutab vanaisa lapsega suhtlemisel manipuleerimist.
31. Eeltoodust nähtub, et isa, omamata meditsiinilist haridust ja eirates objektiivseid andmeid lapse tervisliku seisundi kohta, on veendumusel, et lapsel esinevad vaimsed ja füüsilised probleemid ning viib emaga kooskõlastamata last arstide juurde. Isa suhtumine arstidega on pealetükkiv ja deklaratiivne. Seejuures ignoreeris isa perearsti ettepanekut tulla vastuvõtule, et arutada lapse tervist. Kohtu hinnangul ei käitu isa lapse huvidest tulenevalt, kui viib lapse põhjuseta spetsialistide juurde ja tekitab selliselt lapses stressi ja solvumise ning usaldamatuse enda vastu. Laps avaldas eestkosteasutuse spetsialistidele ja kohtule, et solvus isa peale, et mais 2016 viis isa ta jälle erispetsialistide juurde ja nõudis psühholoogi juurde minekut. Lapsele ei meeldi, et isa ei usu teda, et ta ei ole nii haige nagu isa arvab. Samuti ei meeldi lapsele, et kohtumise ajal viib isa teda arstide või psühholoogide juurde. Laps teatas kohtule ja eestkosteasutusele, et arstide juures soovib ta käia emaga. Kohus leidis, et vanemate 8 ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse tervist puudutavates küsimustes ja lapse emale ainuhooldusõiguse üleandmine selles osas on lapse huvides. Kohtul puudub kahtlus, et ema teostab ainuhooldusõigust tervise osas lapse huvidest lähtuvalt. Perearsti poolt eeskosteasutusele esitatud seisukohast nähtub, et ema on alati haiguslehel poja haiguse ajal, on rahulik, tähelepanelik ja arvestab arsti soovitustega. Emale ainuhooldusõiguse andmine lapse tervist puudutavates küsimustes tagab lapsele kindlus- ja turvatunde ning kõrvaldab võimaluse, et isa viib lapse ema nõusolekuta arsti juurde.
32. Vanema hooldusõigus hõlmab ka õigust määrata kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda (PKS § 126 lõige 2). 17.10.2016 kohtuistungil avaldasid vanemad, et nende vahel on vaidlus ka kolmandate isikute suhtes, kellega võib laps suhelda. Lapse isa ei ole nõus, et laps suhtleb kasuisaga ja lapse ema ei ole rahul, et laps suhtleb isapoolse vanaisaga. Kuivõrd vanemate ühine hooldusõigus lõpetatakse teistes isikuhooldusõiguse valdkonda kuuluvates küsimustes, tuleb emale anda õigus määrata kolmandad isikud, kellega võib laps suhelda. Tõendamata on isa väide, et kasuisa mõjub lapsele negatiivselt. Laps on eestkosteasutuse esindajatele avaldanud ja kooli koostatud lapse iseloomustusest nähtub, et lapsel on head suhted kasuisaga. Samas psühholoogi NG seisukohast selgub, et vanaisa manipuleerib lapsega. Nagu lapse isagi, käitub vanaisa ebakorrektselt ja soovib tõestada oma õigsust ja näidata ema käitumise ebaõigsust. 20.01.2016 kooli iseloomustusest nähtub, et vanaisa avaldab tugevat mõju lapse isale, seab kahtluse alla koolitöötajate kompetentsust ja töö kvaliteeti, ei nõustu kooli poolt pakutavaga, vaidleb vastu, käib peale. Samuti oli vanaisa käinud koolis lapsel järele, võtnud last õppetundidest, arvestamata, et tund kestab. Kohtu hinnangul tagab lapsele stabiilsuse ja on lapse huvides see, kui ema saab õiguse määrata ainuisikuliselt need kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda, tagades selliselt lapsele stabiilsuse.
33. Kohus leidis, et tuleb lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ka lapse vara osas. Kohus viitas PKS § 127 esimesele lausele. Ema väidab, et isa ei maksa lapsele elatist, mida isa kinnitas 17.10.2016 istungil. Samuti oli vanemate vahel kokkulepe, et isa maksab lapse ujumistreeningute eest. Ema esitatud tõenditest selgub, et isa ei ole kokkuleppest kinni pidanud, kuna esineb suur võlgnevus ujumisklubi ees (t I kd lk 142). Ema selgituse kohaselt nõuab ujumiklubi temalt trennitasu viimase aasta eest summas 300 eurot, ülejäänud osas on nõus võlgnevusest loobuma. Kohus ei pidanud usaldusväärseks isa esitatud 23.09.2016 e-kirja (t I kd lk 206), kus väidetakse, et võlgnevus ujumisklubi ees puudub. Märgitud kiri on saadetud isa poolt ja kajastab isa hinnangut võlgnevuse puudumise kohta. Isa ei ole esitanud erapooletu kolmanda isiku koostatud tõendit, et isa on nõuetekohaselt maksnud lapse ujumistrenni eest või likvideerinud tekkinud võlgnevuse klubi ees. Kuivõrd isa ei ole andnud lapsele ülalpidamist, nt elatise maksmise teel või rahuldades lapse muid vajadusi (nt makstes trenni eest), rikkus isa lapse vara, mis annab alust võtta temalt ära lapse varahooldusõigus. Õigus ainuisikuliselt valitseda lapse vara tuleb anda üle lapse emale. Lapse ema on hoolitsenud lapse vara eest, mh maksab võlgnevust ujumisklubi ees, ja kohus leidis, et ema teostab ka edaspidi lapse varahooldusõigust lapse huvidest tulenevalt.
34. Eeltoodust tulenevalt lõpetas kohus vanemate ühise isiku- ja varahooldusõiguse lapse suhtes ja andis emale ainuhooldusõiguse. Lapse emale ainuhooldusõiguse andmine on lapse huvides ja laps avaldas kohtule, et toetab ema avaldust (t I kd lk 172). 9
35. Järgnevalt käsitles kohus isa ja lapse suhtlemise korda. Kohus rahuldas osaliselt isa avalduse määrata kindlaks suhtlemise kord lapsega. Kohus viitas PKS § 143 lõigetele 1 ja
36. Laps avaldas eestkosteasutusele ja kohtule, et soovib isaga kohtuda, kuid tahaks, et kohtumised oleksid ette teatatud ja emaga kokku lepitud. Isal tuleb kooskõlastada kohtumised emaga, mitte lapsega. Laps avaldas kohtule, et on nõus viibima isa juures üle nädalavahetuse. Eestkosteasutusele selgitas laps, et nädala sees ei soovi ta isaga kohtuda, kuna tal on trennid, kodused ülesanded ja ta tahab kodus puhata. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et laps käib koolis, samuti on tal trennid 6 korda nädalas. Laps avaldas küll kohtule, et võiks isaga kohtuda ka töönädala sees, kuid täpsustas, et see ei peaks toimuma igal nädalal. Arvestades lapse tihedat graafikut (koolis ja trennides käimine, tööpäevadel koolitükkide tegemine jne), tuleb talle tagada stabiilsus nädala sees ja kohtumised isaga tööpäevadel ei ole lapse huvides, rikkudes väljakujunenud graafikut. Lapsele peab jääma nädala sees aega puhkamiseks pärast kooli ja treeninguid, pärast trenni peab laps koju minema, kuna järgmisel päeval on koolipäev. Seega tuleb pidada lapse huvidele vastavaks, et kohtumised lahus elava vanemaga toimuksid nädalavahetusel, kui lapsel on rohkem vaba aega. Samas veedab laps suurema osa ajast nädala sees temaga koos elavast vanemast (st emast) lahus. Lapsel ja emal on võimalus veeta kvaliteetselt aega peamiselt nädalavahetusel. Kohus leidis, et lapse huvides on määrata suhtluskord isaga selliselt, et üle nädala laupäeval tuleb isa lapsele järele trenni ja viib ta tagasi koju pühapäeva õhtul. Sellisel viisil tagatakse lapsele ja vanematele võimalus võrdselt veeta lapsega kvaliteetset aega.
37. Lapse isale tuleb tagada võimalus veeta lapsega rohkem aega koolivaheaegadel, kui lapsel ei toimu õppetööd. Kohus määras isa ja lapse suhtlemise sügis- ja kevadvaheaegadel selliselt, et mõlemal vaheajal veedab laps isaga vanemate eelneval kokkuleppel 2 päeva, arvestades lapse üritusi. Isa ja ema lepivad kokku päevad, millal laps viibib isa juures, hiljemalt 2 nädalat enne vaheaja algust. Kohtu hinnangul on selline graafik lapse huvides ja arvestab lapse soove, sest laps avaldas kohtule, et ei soovi sügis- ja kevadvaheaegadel olla isa juures tervet nädalat, vaid eelistaks olla isaga koos 2-3 päeva.
38. Kohus määras isa ja lapse suhtlemise suvevaheajal selliselt, et laps veedab isaga juunikuu kaks viimast täisnädalat (st sellist nädalat, mille kõik päevad langevad juunikuusse) ning perioodi 21.-31.
39. Ülejäänud aja veedab laps emaga. Laps selgitas kohtule, et suvel veedab ta palju aega välismaal. Laps avaldas, et ei tahaks suvel palju aega isaga koos olla, sest reisib palju. Eeltoodud isa ja lapse suhtlemise graafik suvevaheajal on lapse huvides ja arvestab lapse soove.
40. Kohus määras isa ja lapse suhtlemise talvel selliselt, et Jõulud (24.12-26.12) veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Aastavahetuse (31.12-01.01) veedab laps paaritutel aastatel isaga ja paarisaastatel emaga. Selline graafik on lapse huvides ja arvestab lapse soove.
41. Kohus määras isa ja lapse kohtumise Isadepäeval ja Emadepäeval selliselt, et Isadepäeva veedab laps isaga ja Emadepäeva emaga. Isaga veedetavatel pühadel võtab isa lapse tema kodust vastava päeva hommikul kell 10.00 ja toob tagasi koju vastava päeva õhtul kell 18.
42. Kui Isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapse tema kodust Isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja toimetab tagasi koju Isadepäeva õhtul kell 18.
43. Kui Emadepäev langeb isaga veedetavale 10 nädalavahetusele, toimetab isa lapse koju Emadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.
44. Menetlusosalised olid 17.10.2016 kohtuistungil nõus eeltoodud suhtluskorraga.
45. Kohus määras lapse suhtlemise vanematega perekondlikel tähtpäevadel selliselt, et vanemal on õigus veeta lapsega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel (vanavanemate sünnipäevad, pulmad, suguvõsa kokkutulekud jms) ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetustele. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega, või vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides eelnevalt telefoni või e-posti teel kokku. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (st edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud). Menetlusosalised olid 17.10.2016 kohtuistungil nõus eeltoodud suhtluskorraga.
46. Kummalgi vanemal on õigus koos lapsega graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida, kui sellega on nõus laps ja kui vanem on enne sõitu informeerinud teist vanemat reisigraafikust (sh sõidu- ja lennuajad, sihtkoht, hotell, reisiplaan). Kui teisele vanemale sellist infot antud ei ole, ei tohi ta koos lapsega Eesti Vabariigist lahkuda. Lapsest lahus olevale vanemale tuleb tagada võimalus suhelda lapsega reisi ajal sidevahendite (telefon, e-post, internet jms) abil. Menetlusosalised olid 17.10.2016 istungil nõus eeltoodud suhtluskorraga.
47. Kohus määras isa ja lapse suhtlemise korra lapse sünnipäeval selliselt, et kui laps viibib oma sünnipäeval Tallinnas, on isal õigus lapsega kohtuda. Isa tuleb lapsele järgi tema elukohta kell 12.00 ja toob tagasi samal päeval kell 20.
48. Lapse sünnipäeval on isal õigus suhelda lapsega telefoni teel.
49. Kohus määras, et lapse haigestumise korral on laps kodus ja kohtumist ei toimu. Lapse haigestumisel isa juures toimetab isa lapse viivitamatult koju. Lapse huvides on viibida haigestumise korral oma harjumuspärases keskkonnas ehk ema juures. Lisaks antakse emale üle ainuhooldusõigus lapse tervise osas, mistõttu tuleb tagada emale võimalus võtta vastu otsused lapse ravimise kohta.
50. Kohus määras, et kumbki vanem peab austama lapse kiindumust teise vanemasse ja kummalgi vanemal on keelatud lapse juuresolekul või lapse kuuldes halvustada teist vanemat.
51. Kohus selgitas, et käesolevaga määratakse minimaalne isa ja lapse suhtluskord. Määratust erinev lapsega suhtlemine on vanemate kokkuleppel ja lapse huve arvestades alati võimalik, kuid kokkuleppee mittejõudmisel tuleb järgida kohtu määratud korda. Laps avaldas eestkosteasutusele, et tema sooviks on, et kohtumised isaga oleksid ette teatatud ja emaga kokku lepitud. Kohus määras, et kokkuleppevälistes kohtumistes lepivad vanemad kokku omavahel, mitte lapsega. Samuti määras kohus, et lapse jaoks tähtsust omavates küsimustes lepivad vanemad kokku omavahel, mitte lapsega. Määruskaebus
52. 29.11.2016 esitatud määruskaebuses palub isa tühistada maakohtu määruse ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kaevatav määrus on väär nii kaebaja kui lapse 11 suhtes. Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme, sest jättis täies ulatuses hindamata kaebaja vastuväited ja tõendid ning tugines alusetult ema väidetele. Ema avaldus ei ole põhjendatud, kuna esile ei ole toodud ühtegi kaalukat asjaolu, mille tõttu tuleks lapse hooldusõigus täielikult emale üle anda. Hooldusõigus tuleb jätta mõlemale vanemale.
53. Kaebaja tunnistas, et praegune olukord on keeruline. Ta on proovinud viimaste aastate jooksul korduvalt emaga mitmes (eriti lapse tervist ja õppeedukust puudutavates) küsimuses kokkuleppele jõuda, kuid ema on vältinud olukorra arutamist. Isa soovib osa võtta lapse kasvatamisest, kohtuda lapsega, aidata teda kooliasjades ja koos sportida, reisida jne, kuid see on ema poolt oluliselt piiratud. Isa suhtleb lapsega peamiselt telefoni teel.
54. Kaebaja ei nõustu maakohtu poolt suhtluskordade minimaalse arvu määramisega, kuna see ei ole lapse huvides. Määrusest tulenevalt on isal õigus kohtuda lapsega kõigest 45 päeva aastas. Kohus ei põhjendanud suhtlemiskorra vastavust lapse huvidele ning ignoreeris isa väiteid. Arvestades lapse vanust ning isa soovi ja võimalust viibida lapsega koos ajal, mil laps ei saa ema töökohustuste tõttu viibida koos emaga ja on kolmandate isikute hoole all, võiks olla põhjendatud lubada isal viibida lapsega sel ajal rohkem koos. Õige ei ole välistada täielikult lapse ja isa suhtlemine töönädala sees. Isa hinnangul on lapse huvides, et ta saaks suhelda ja kohtuda isaga regulaarselt. Suhtlemine kaks korda kuus (iga kord vähem kui poolteist päeva) on liiga vähe lapse ja isa normaalseteks suheteks. Antud olukord on ebaõiglane nii isa kui lapse suhtes.
55. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata taotluse lapse suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimiseks, omamata psühholoogiharidust ja eirates objektiivseid andmeid lapse negatiivse mõjutamise kohta ema ja tema abikaasa poolt. IP on korduvalt solvanud ja ähvardanud kaebajat, mille kohta esitas kaebaja 15.09.2014 avalduse politseile. Kaebajal on alust arvata, et IP võib mõjutada last suhtuma isasse ja vanaisasse negatiivselt. Isa nõustus lapse esindajaga, et laps võib olla mõjutatud ühe või mõlema vanema poolt. Ei ole tavapärane olukord, milles laps nii kategooriliselt ei soovi teise vanemaga suhelda. Seoses sellega, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata lapse esindaja taotluse lapse suhtes kohtupsühhiaatria- või kohtupsühholoogiaekspertiisi läbiviimiseks, esitas kaebaja lisatõendiks psühholoog VK 24.11.2016 arvamuse lapse käitumise motiivide kohta.
56. Ema etteheited, et isa on võimetu tegema koostööd, jookseb lapsega mööda arste, tahab, et laps oleks erivajadustega jne, põhinevad ema ja tema abikaasa subjektiivsel arvamusel. Kaebaja möönis, et suhted lapse ema ja tema abikaasaga on olnud pingelised, kuid see ei anna alust lõpetada täielikult ühist hooldusõigust. Konflikt lapse ema abikaasaga on tekkinud ka kaebaja isal KK-l, kelle ülekuulamine tunnistajana on vajalik.
57. Eestkosteasutuse seisukohad näitasid põhjendamatult isa halvemas valguses. Isa pöördus korduvalt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole palvega aidata sõlmida emaga kompromiss, kuid seda ei õnnestunud teha. Isa täidab ja soovib täita vanema kohutusi, kuigi tunnistas, et võib-olla teeb seda liiga aktiivselt.
58. Maakohus selgitas pooltele

§ 4

lõike 4 sisu ja pakkus arutada kompromissi, kuid ei lepitanud vanemaid piisavalt ega mõjutanud lahendama lapse elukorraldust 12 puudutavaid küsimusi lapse heaolu silmas pidades kokkuleppel, vaid arutas asja liigselt kiirustades. Vastustajate seisukoht

1. Lapse ema, lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ja eestkosteasutus vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 50. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 14.11.2016 määrus on põhjendatud ja kaebuse väited ei anna alust selle resolutsiooni muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata. Küll aga tuleb muuta ühise varahoolduse lõpetamise osas määruse põhjendusi (

§ 659ja § 657 lõike 1 punkt 21).

Ülejäänud osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid käesolevas määruses ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata. 6. Esmalt võtab kolleegium seisukoha kaebuse esitaja taotluste suhtes korraldada määruskaebe lahendamiseks kohtuistung, määrata ekspertiis, kuulata üle tunnistaja ja võtta vastu täiendav dokumentaalne tõend. Kolleegium istungi korraldamiseks vajadust ei näe.

§ 667

lõike 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse. Menetlusosalised on isiklikult ära kuulatud maakohtus ning täiendava istungi korraldamine ei ole kolleegiumi hinnangul asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik. Samuti tulevad jätta rahuldamata kaebuses sisalduvad tunnistaja ülekuulamise, lapsele kohtupsühholoogiaekspertiisi määramise ja täiendava dokumentaalse tõendi (psühholoogi hinnangu) vastuvõtmise taotlused. Kolleegiumi hinnangul on asja õigeks lahendamiseks kogutud maakohtus piisavalt tõendeid ning täiendavate tõendite kogumiseks vajadus puudub. Lapse vanaisa ja ema abikaasa suhted käesolevas asjas tähtsust ei oma. Maakohtus esitatud tõenditest nähtub, et viimaste aastate jooksul on lapsega tegelenud koolipsühholoog (t I kd lk 94-99), psühhiaater dr AK (sama lk 101) ja psühholoog NG (samas lk 210-216). Keegi neist ei tuvastanud lapsel mistahes probleeme seoses vaimse arenguga vmt. NG, kelle juurde isa ise lapse viis, selgitas eestkosteasutusele mh, et tuvastas isa ja vanaisa poolse manipuleerimise, samuti, et M-l on normaalne reaktsioon manipuleerimisele ja konfliktidesse kaasamisele. Seega isegi kui osutuks õigeks isa seisukoht, et lapse ema ja tema abikaasa manipuleerivad lapsega, oleks tuvastatud mõlema vanema poolne manipuleerimine, mis konkreetse vaidluse lõpptulemusele olulist mõju ei avaldaks. Kuna VK dokument oli esitatud elektrooniliselt, siis see tagastamisele ei kuulu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-68-14, punkt 19).

1. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohtu lahend on kolleegiumi arvates piisavalt põhjendatud. Kohus on käsitlenud kõiki poolte esiletoodud asjaolusid ning teinud esitatud tõenditele ja oma siseveendumusele tuginedes lahendi. Seega ei vasta tõele kaebuse väide, et kohus on tuginenud asja 13 lahendamisel üksnes lapse ema seisukohtadele. Samuti on asjassepuutumatu väide, et eestkosteasutuse seisukohad näitasid isa põhjendamatult halvas valguses. Maakohus ei teinud lahendit üksnes eestkosteasutuse seisukohtadele tuginedes, vaid arvestades kõigi menetlusosaliste arvamusi ja kogutud tõendeid. Kohus on selgitanud, miks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ainuhooldusõiguse andmine emale on kooskõlas lapse huvidega. Samuti on kohus põhjendanud määratud suhtluskorra vastavust lapse huvidele, ühtlasi selgitanud vanemate võimalust määratust teistmoodi kokku leppida. Määruskaebuses kordab kaebaja suures osas juba varasemalt esitatud seisukohti, millele maakohus on kaevatavas määruses asjakohases ulatuses vastanud.
2. Riigikohus märkis lahendis nr 3-2-1-159-15 (punktis 28), et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi antud juhul maakohtule ette heita ei saa. Kohus on detailselt ja põhjalikult analüüsinud hooldusõiguse lõpetamist selle iga aspekti osas, so lapse viibimiskoha määramise õiguse osas, lapse haridust (sh huviringe) puudutavates küsimustes, lapse tervist puudutavates küsimustes, lapsega suhelda võivate kolmandate isikute määramise küsimuses, samuti lapse varahooldusõiguse osas.
3. Seoses lapse vara osas hooldusõiguse lõpetamisega märgib kolleegium lisaks maakohtu seisukohtadele täiendavalt järgmist. Nõustuda tuleb maakohtuga, et isa ei tõendanud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Seega tuleb lähtuda PKS § 136 lõikes 1 sätestatud eeldusest, mille kohaselt lapse vara on ohustatud mh juhul, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamiskohustust. Kuna isa on ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega lapse vara ohustanud, on maakohtu otsustus lapse varahooldusõiguse osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks õige. Sarnase elulise olukorra on samamoodi lahendanud nt ka Tallinna Ringkonnakohus 17.03.2015 määruses nr 2-14-19379 ja 07.12.2011 määruses nr 2-10-
4. Praeguses asjas on lapse isa küll märkinud, et on vastavalt vanemate kokkuleppele tasunud lapse ujumistrennide eest, millele ema vastu vaidles. Sellises olukorras lähtus maakohus õigustatult tema esitatud tõenditest ja leidis nende alusel, et trennide eest tasumine ei ole tõendatud, kuna isa esitatud tõend tasumist ei tõenda ning ema esitatud tõend kinnitab mittemaksmist. Kolleegium märgib, et isegi, kui isa on korrektselt tasunud lapse trennide eest, ei ole isa tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe selle kohta, et trenni eest tasumine loetakse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. PKS § 100 lõikest 1 tulenevalt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega üldjuhul peetakse ülalpidamiskohustuse täitmiseks perioodiliste maksete ehk elatise maksmist ning üksnes vanemate kokkuleppel saab ülalpidamiskohustuse täitmisena käsitleda muul viisil ülalpidamise andmist.
5. Kolleegium nõustub ka maakohtu poolt määratud suhtluskorraga. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-83-11 punktis 21 märkinud, et vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lõike 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, 14 vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lähtunud käesolevas asjas viidatud põhimõtetest. Seoses kaebuse väitega, et õige ei ole välistada täielikult lapse ja isa suhtlemine töönädala sees ning et ka laps ei ole isaga tööpäevadel kohtumise vastu, märgib kolleegium, et lapse ärakuulamise protokollist (t I kd lk 128) nähtuvalt ei ole laps vastu kohtumistele töönädala sees, kuid ta ei sooviks seda igal nädalal. Antud juhul leidis maakohus, et lapse huvides on eelkõige stabiilsus koolipäevadel. Tuleb arvestada, et suhtluskorra määramine on samuti kohtu kaalutlusotsus, millesse kolleegiumil alust sekkuda ei ole, kui maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire ega rikkunud oluliselt menetlusnorme. Praegusel juhul viidatud rikkumised puuduvad. Kolleegiumile on arusaadav lapse isa soov lapsega määratust rohkem suhelda, kuid eeskätt tuleb suhtluskorra määramisel arvestada lapse huvidega. Isal on võimalik teha mõistlikke jõupingutusi saavutamaks emaga kokkulepe nt täiendavateks lapsega kohtumisteks, mis määruse kohaselt ei ole välistatud. Asjaolust, et lapse ema ei osalenud koolis 17.12.2014 toimunud ümarlaual, ei saa teha järeldust, et ema ei soovi isaga koostööd teha. Maakohus tuvastas õigesti, et ema saatis oma seisukohad enne ümarlauda kirjalikult. Lisaks ei saa üksnes ühel last puudutaval koosviibimisel mitteosalemisest järeldada ema soovimatust isaga koostööd teha.
6. Kohus selgitab, et kui ema rikub määratud suhtluskorda ega võimalda isal lapsega kohtuda, on

§ 563

lõikest 1 tulenevalt isal võimalik sellest kohut teavitada ning kohtul tuleb seejärel läbi viia lepitusmenetlus. Asja materjalidest nähtuvalt ongi lapse isa 27.12.2016, so määruskaebemenetluse ajal, vastava avalduse kohtule esitanud. Kõnealuse avalduse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Lisaks selgitab kolleegium, et vastavate asjaolude esinemise korral on ka lepitusmenetluses põhimõtteliselt võimalik suhtluskorda muuta (

§ 563lõige 6).

56. Kaebuses on maakohtule ette heidetud, et kohus arutas käesolevat asja liiga kiiresti ega püüdnud vanemaid lepitada ega suunanud neid kompromissile. Kohane ei ole etteheide asja lahendamise kiiruse kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus arutanud käesolevat asja põhjalikult ja ammendavalt. Jääb arusaamatuks, mida on kaebaja mõelnud oma väite all, et kohus oleks pidanud mõjutama vanemaid asja kokkuleppel lahendama. Sellist kohustust kohtule seadusest ei tulene. Kohus suunab pooli kompromissile, kui asja materjalide põhjal tekib kohtul veendumus, et asja oleks võimalik kompromissiga lahendada. Kui aga asja kokkuleppel lahendamine on äärmiselt vähetõenäoline, ei saa kohtule ette heita, et ta ei venitanud asjas lõpplahendi tegemisega ainult selleks, et igal juhul saavutada menetluse lõpetamine kompromissiga. Peale määruskaebuse lahendamist kaebaja avalduse alusel läbiviidava lepitusmenetluse käigus tuleb kohtul taas püüda pooli lepitada (

§ 563lõige 5).

57. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud

§ 171

lõikest 1 tulenevalt kaebuse esitaja kanda, va lapsele MK-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. 58.

§ 174lõike 1 järgi tuleb kohtul määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus.

Lapsele määratud esindaja riigi õigusabi tasu suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Vastavalt AP menetluskulude nimekirjale on tema menetluskuluks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 441.60 eurot (käibemaksuga) 3,2h 15 õigusabitoimingute eest (0,8h maakohtu määruse ja määruskaebuse analüüs; 2,4h vastuse koostamine kaebusele). Esindaja tunnitasuks on 115 eurot, millele lisandub käibemaks, seega kokku 138 eurot. DK vastuväidet ei esitanud. 59. Kolleegium, tutvunud AP lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute nimekirjaga ja toimikuga, leiab, et esiletoodud toimingute ajakulu kokku 3,2h oli põhjendatud ja vajalik, arvestades ka kaevatava määruse, määruskaebuse ning sellele koostatud vastuse sisu ja mahtu. Esindaja tunnitasu (115 eurot käibemaksuta, käibemaksuga 138 eurot) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on mõistlikus suuruses. AP on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega vastavalt

§ 174lõikele 10 kuulub tema lepingulise esindaja kulu hüvitamisele koos käibemaksuga.

Kooskõlas

§ 177

lõikega 4 tuleb rahuldada AP taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 16