← Eesti

2-16-3622/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-3622 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2017, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi Tallinna linna avaldus VE-lt ja AV-lt hooldusõiguse äravõtmiseks alaealise lapse AV suhtes ja AV-le eestkostja määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. novembri 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VE määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja: Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu), volitatud esindaja Erika Padrik Puudutatud isik I: VE (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Natalja Kutepova Puudutatud isik II: AV (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III: AV (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Alan Biin Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
  3. Võtta asja juurde AV poolt 23.01.2017 esitatud XXX lasteaia tõend, taastusravikaart, 09.03.2015 otsus nr 1195352 AV puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta ja AV tervisekaart.
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. novembri 2016 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
  6. Määruskaebus jätta rahuldamata.
  7. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, va riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
  8. Määrata vandeadvokaat Leino Biini riigi õigusabi tasuks määruskaebemenetluses 72 eurot (koos käibemaksuga). Tasu väljamaksmise korraldab Eesti Advokatuur. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
  9. Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 04.03.2016 Harju Maakohtule avalduse VE ja AV otsustusõiguse piiramiseks lapse AV igakordse viibimiskoha määramise osas, nimetatud osas otsustusõiguse üleandmiseks Tallinna linnale (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) ja VE-le ettekirjutuse tegemiseks. 12.09.2016 muutis avaldaja avaldust ning palus võtta lapse emalt ja isalt hooldusõigus ära ning määrata lapse eestkostjaks Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu. Avaldaja loobus 01.11.2016 ärakuulamisel oma avaldusest lapse isa osas.
  10. Avalduse kohaselt on VE-l ja AV-l XX.XX.XXXX sündinud laps AV. Laps elab emaga, isa lapsega ei suhtle ja elatist ei maksa. Lapse ema on lastekaitsetöötajate järelevalve all alates 31.11.
  12. SA Tallinna Lastehaigla teatas eestkosteasutusele, et 23.10.2013 viibis ema lapsega neuroloogi vastuvõtul, kus selgus, et laps vajab psühhiaatrilist kontrolli seoses puude raskusastme määramisega. Samuti peab laps kandma prille, mida tal ei ole. Lapse ema oli vastuvõtul alkoholilõhnadega. Ema ei teinud eestkosteasutusega koostööd ega ilmunud lapsega 18.12.2014 kokku lepitud rehabilitatsiooniteenusele.
  13. 08.10.2014 lastekaitsetöötaja vastuvõtul soovis ema abi lapsele rehabilitatsiooniteenuse vormistamisel. Emal oli juures tugev alkoholilõhn. Ema selgitas, et kuna kodu on külm, siis ta ravib ennast ravimitega, mis lõhnavad nagu alkohol. Kuigi ilm oli väga külm, ei olnud lapsel käes kindaid. Lastekaitsetöötaja pakkus, et ta leiab lapsele kindad, kuid ema keeldus abist.
  14. 17.09.2015 teavitas lasteaia õppealajuhataja lastekaitsetöötajat sellest, et lapse ema on tugevate alkoholijoobe tunnustega ja agressiivne. Lastekaitsetöötaja toimetas lapse turvakodusse. Emal paluti järgmisel päeval pöörduda lastekaitsetöötaja vastuvõtule, kuhu ema ei ilmunud, vaid ähvardas ja süüdistas lastekaitsetöötajat telefoni teel. Ema oli telefonis väga hüsteeriline ja temaga ei olnud võimalik vestelda.
  15. 21.09.2015 käis lastekaitsetöötaja kodukülastusel. Ema andis kirjaliku lubaduse teha lastekaitsetöötajaga koostööd ja mitte tarvitada alkoholi. 22.09.2015 viis ema lapse turvakodust koju. 23.09.2015 alustas lastekaitsetöötaja koos emaga juhtumiplaani täitmist.
  16. Lapsele on määratud raske puue kestusega 05.11.2014 kuni 30.11.2017 ja ta vajab logopeedilist abi. Lastekaitsetöötaja aitas ema lapsele rehabilitatsiooniasutuse leidmisel ja taotluse esitamisel. Laps jõudis teenusele vaid pooltel kokkulepitud aegadest.
  17. 03.12.2015 suunas eestkosteasutus ema Tallinna Perekeskuse peretöö teenusele. Peretöötaja on ema külastades sageli tuvastanud alkoholitarbimisele omast lõhna. Koostöö emaga ei ole õnnestunud, kuna vahel ei soovi ta peretöötajaid sisse lasta ega vasta telefonikõnedele.
  18. 03.03.2016 teatas lasteaia direktor lastekaitsetöötajale, et rühmaõpetaja helistas emale, et lapsest rääkida, kuid ema oli arusaadavalt alkoholijoobes ja temaga ei olnud võimalik 2 vestelda. Lastekaitsetöötajad teostasid kodukülastuse, kus selgus, et ema oli tugevas alkoholijoobes, kergesti ärrituv ja agressiivne. Ema selgitas, et oli „selline“, kuna ei maganud öösel, sest küttis maja. Ema üritas lastekaitsetöötajat füüsiliselt majast välja lükata. Lastekaitsetöötajad selgitasid emale, et laps viiakse lasteaiast turvakodusse ja palusid tal järgmisel päeval lastekaitsetöötajaga ühendust võtta.
  19. Lasteaia rühmaõpetaja sõnul ei tee ema lasteaiaga koostööd, ema ei huvitu lapse arengut ja käekäiku puudutavast infost. Last viib lasteaeda ja koju invatranspordi teenus, kuna ilma teenuseta laps lasteaeda ei jõudnud, kuigi ema ei tööta ja tal ei ole objektiivset põhjust last lasteaeda mitte viia. Lasteaed on lapsele väga vajalik, kuna tal on keele- ja kõnepuue, mistõttu ta käib logopeedilises rühmas. Õpetajad ei ole ema näinud alates oktoobrikuust. Lasteaiatasu (8 eurot kuus) on neli kuud maksmata. Lapsel on vanad ja korduvalt parandatud, kõverad prillid, mis hõõruvad ja on lapsele äärmiselt ebamugavad. Laps käib lasteaias ilmastikuoludele mittesobivate riietega. Ema on keeldunud lasteaia rühmakaaslaste vanemate pakutud abist.
  20. 04.03.2016 helistas lastekaitsetöötajale VS, kes nimetas ennast lapse ema elukaaslaseks ja soovis teada lapse asukohta. Lapse emaga ei olnud võimalik telefonis vestelda, kuna ta oli hüsteeriline, karjus ja ei kuulanud lastekaitsetöötajat.
  21. 04.03.2016 teatas turvakodu sotsiaaltöötaja lastekaitsetöötajale, et lapsel olid jäljed, mis sarnanesid küünistustele.
  22. Lastekaitsetöötaja koostöö emaga ei õnnestu, kuna ema ei pea kokkulepetest kinni, ei esita sageli informatsiooni ega tee koostööd peretöötajaga. Lapse ema ei ole käesoleval ajal võimeline teostama oma lapse isikuhooldusõigust ja -kohustust ega tagama lapse heaolu, igapäevaseid vajadusi ning arengut, mistõttu on lapse heaolu, turvalisuse ja stabiilsuse tagamiseks vaja rakendada abinõusid. On põhjust eeldada, et lapse eraldamine on ainuke kindel abinõu ohu ärahoidmiseks. Emale on vaja teha ettekirjutus alkoholiravis osalemiseks, regulaarse psühhiaatrilise kontrolli läbimiseks, lastekaitse- ja peretöötajatega koostöö tegemiseks ning lapsele rehabilitatsiooniteenuste tagamiseks. Seisukohad avalduse suhtes
  23. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada, kuna tõendatud on, et lapse tervisele ja arengule valitseb ema juurde jäämisel oht. Ema jättis tegelemata lapse nägemisprobleemiga ja hankimata logopeedilise abi. Ema sõnul on ta arsti juures käinud ja alkoholiprobleemidest vabanenud, kuid ühtegi asjakohast tõendit ta selle kohta esitanud ei ole. Alkoholiprobleemist vabanemist saab tõendada üksnes pikema aja jooksul oma käitumisega. Kui käitumisest nähtub sõltuvusest lahtisaamine/selle kontrolli all hoidmine, võib kaaluda ema hooldusõiguse taastamist. Väidetavalt jättis ema täitmata ka 14.03.2016 kohtumääruses toodud kohustuse külastada psühhiaatrit seoses alkoholisõltuvuse probleemiga. Usutav ei ole ema väidetav soov pakkuda lapsele kodu olukorras, kus ta ei käi oma last poolteist kuud vaatamas. Lapse külastamine oli 14.03.2016 kohtumääruse järgi ema kohustus. Ei ole teada ühtegi objektiivset asjaolu, mis oleks takistanud emal lapsega kohtumast. Seega ei ole ema käesoleval ajal võimeline lapse eest nõutaval viisil hoolitsema ja lapse huve kaitsma.
  24. Lapse isa palus lapse hooldusõiguse määrata endale. Isa selgituste kohaselt lõppes tema ja lapse ema kooselu kolm aastat tagasi. Suhted lapse ema ja lapsega katkesid, kuna isa teadis, et nad elavad Saksamaal. Isa kohtus emaga juhuslikult sügisel 2013 ja suvel
  25. Isa ei teadnud ema ja lapse probleemidest. Olukord sai teatavaks alles pärast kohtumenetlusest 3 teadasaamist. Isal on kindel töö ja elukoht ning lähedased, kes saavad lapse kasvatamisel aidata.
  26. Lapse ema ei ole nõus sellega, et temalt võeti laps ära, viidi alguses varjupaika ja pärast määrati perekonda väljaspool Tallinna, mistõttu ei ole tal võimalust oma poega näha. Tema ei ole lapsele kahju tekitanud. Ema toitis last ja ostis talle riideid. Lapsel oli kõik vajalik olemas, ta külastas lasteaeda ja tegeles muusikaga. Lapse kõneprobleemid ilmnesid hilja. Ema tunnistab, et oli vahepeal, pärast lahkuminekut lapse isast, alkoholi tõttu ebaadekvaatne, kuid on võtnud tarvitusele ravimeetmed (ravib ennast Dobrovolski meetodi järgi). Ta ei jõudnud poega märtsi alguses külastada, kuid külastas teda hiljem regulaarselt kolm korda nädalas. 06.07.2016 lapsega planeeritud kohtumine jäi ära, kuna ta viibis Valgas, kus tegi lisatöid. Alates 03.12.2015 on ta võtnud vastu sotsiaaltöötajate abi. Enne seda ei usaldanud sotsiaaltöötajat. Ema väitel otsib ta aktiivselt tööd. Pakkumisi on, kuid valida tuleb selline töö, mille kõrvalt on võimalik last lasteaeda viia ja sealt tuua. Hetkel töötab ta turul ja baaris. Ema soovib leida püsivat ja stabiilset töökohta hea palgaga, et saaks täita viimase aja lünkasid poja kasvatamises, käia logopeedi juures, tegeleda spordiga jm. Ema on enda sõnul oma vigadest aru saanud ja loodab, et laps tuleb tagasi perekonda. Ema selgitas veel, et 05.09.2016 lastekaitse spetsialistide süüdistused selle kohta, et ta oli tarbinud alkoholi, on alusetud. Wismari tänava haiglas tal joovet ei tuvastatud. Viimase poole aasta kohta ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks olnud purjus või tarvitaks alkoholi. Laps on praegu Kohtla-Järvel perekonnas. Ema kohustus teda külastama kolm korda nädalas, kuid ta tuuakse Tallinna kord kuus. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
  27. Maakohus rahuldas avalduse ja võttis lapse emalt täielikult ära tema alaealise lapse isikuja varahooldusõiguse. Kohus võttis vastu avaldaja loobumise lapse isa vastu esitatud avalduse suhtes ja jättis rahuldamata taotluse lapsele eestkostja määramiseks. Samuti tühistas kohus esialgse õiguskaitse korras rakendatud meetmed. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, va alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindajakulud, mis jäeti riigi kanda.
  28. Kohus eraldas lapse perest 14.03.2016 ja peatas vanemate isikuhooldusõiguse lapse suhtes. Sama määrusega tegi kohus lapse emale ettekirjutusi, mille täitmist ei võtnud ema tõsiselt. Ema kohtumised lapsega ei olnud regulaarsed ja pärast 14.03.2016 määrust jõudis ema esimest korda oma poega vaatama 14.04.2016 so. 1,5 kuud pärast lapse turvakodusse paigutamist. Ema ei ole hoolimata kohtu juhistest aru saanud tekkinud olukorra tõsidusest ja lapsevanemaks olemise kohustustest. Lapse ja ema pidev kontakt aitab hoida nendevahelist sidet. Väikese lapse puhul on lapsevanema kohustuseks teha kõik endast olenev, et see side ei kaoks ega katkeks.
  29. Ema selgituste kohaselt ei saanud ta alati ilmuda lapsega kohtumisele või lastekaitsetöötajate vastuvõtule, kuna käis suvel Valgas mitteametlikult tööl. Pereelus tehtavad ümberkorraldused peavad lähtuma kõikide pereliikmete huvidest ja see, et ema asus suvel tööle lapsest nii kaugele selle asemel, et lapsega kohtuda tihedalt ja regulaarselt ning otsida tööd kodule lähemal, ei viita sellele, et ema sai aru vajadusest lapsega kohtuda ja samal ajal leida endale legaalne sissetulek kodule lähemal. Suvine töö Valgas viitab pigem sellele, et ema arvestas enda huvidega rohkem kui lapse huvidega. Arusaamatuks jääb, miks ei asunud ema ametlikult tööd otsima kohe pärast lapse eraldamist perekonnast. Kohene reageerimine ja tööleminek oleks andnud kohtule kinnituse selle kohta, et ema on teinud oma senise elu kohta järelduse ja asunud oma elu korda seadma. Samuti jääb arusaamatuks, mis takistas ema asumast ametlikult tööle varem. Asja materjalide kohaselt 4 registreeris ema end Töötukassas, kuid ta võeti arvelt maha, kuna ta ei käinud määratud aegadel kohal. Ainuüksi see, et enne 01.11.2016 ärakuulamist oli ema natukene üle ühe kuu töötanud, ei anna kinnitust, et tema töölkäimise harjumus on pidev ja kestev. Muutunud olukord ei ole olnud pikk ega püsiv.
  30. Ema ei ole eitanud avalduse aluseks olevat asjaolu, et ta tarvitab alkoholi määral, mis takistab korrektselt täitmast lapsevanema ülesandeid. Probleem nähtub ka lapsele määratud esindaja seisukohast ja ema enda 02.09.2016 avaldusest. Ema saabus 11.03.2016 esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise ärakuulamisele ebakaines olekus, mida ta kohtule ka kinnitas. 01.11.2016 ärakuulamisel selgitas ema, et ta varem ei saanud arugi, kui tõsine olukord on ja praeguseks on ta omad järeldused teinud. Ema ei täitnud kohtu korraldust läbida alkoholismivastane ravi, jättis ilmumata kohtu määratud kokkusaamisele psühhiaatriga ja eestkosteasutuse kirja pandud aegadel veel kahel korral. Ema esitatud tõendi kohaselt käis ta 16.04.2016 alternatiivmeditsiini esindaja vastuvõtul ja läbis kolmeks aastaks psühhoterapeutilise meetodi, mille puhul patsiendi alateadvusse formeeritakse kood, mis teeb inimese alkoholi suhtes rahulikuks (kodeerimine). Ravi tulemuslikkust saaks aga hinnata alles pikema aja pärast, kui kodeerimisest praeguseks möödunud on. Kohtul ei ole veendumust, et ema juures elades on laps keskkonnas, kus ei ole ohus tema tervis, sotsiaalne ja füüsiline areng ja muu turvalisus ning heaolu. Ema on olnud Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötajate järelevalve all alates 31.11.2013, mis on märkimisväärne aeg, arvestades, et laps on sündinud 06.05.
  31. Lastekaitsetöötajad on pakkunud emale igakülgset abi erivajadusega lapsega hakkama saamiseks. Laps on juba korra viibinud turvakodus ja ka pärast seda ei ole ema käitumine muutunud viisil, et tema lapse kasvatamisse ei oleks enam vaja sekkuda.
  32. Lapse parimatest huvidest lähtumise põhimõte tähendab ka seda, et vaja on kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta ja kahjustab oma tegevusega lapse huve. Ema ei ole usutavalt näidanud, et ta on lõplikult oma käitumist muutnud ja pingutanud lapsega kohtumiste nimel. Kohus ei saa kinnitada, et ema käitumise muutus ei võiks olla püsiv pikema aja jooksul, kuid loodab, et kuivõrd sekkumine pereellu ja lapse emast eraldamine on olnud sedavõrd tõsiste tagajärgedega, on ema asunud oma elu korraldama viisil, mis võib olla aluseks hooldusõiguse taastamisele näiteks aasta pärast.
  33. Kuna avaldaja loobus avaldusest lapse isa osas, on lapsel olemas hooldusõiguslik lapsevanem ja lapsele ei pea eestkostjat määrama. Lapse isal tuleb tagada lapse igapäevane hooldus ja heaolu ning lapse ja ema omavaheline suhtlus. Edasine suhtlus on nii lapse kui ema huvides ja võib kaasa aidata hooldusõiguse küsimuse ümbervaatamisele. Määruskaebus
  34. Lapse ema palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus emalt tema alaealise lapse isiku- ja varahooldusõiguse äravõtmise kohta rahuldamata. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus põhjendamiskohustust.
  35. Kohus kohaldas ebaõigesti perekonnaseaduse (PKS) § 135 lg-t 2, jättes arvestamata, et see on viiteline õigusnorm, mille põhinorm on PKS § 134 lg
  36. Seega pidi kohus kõigepealt tuvastama, milline oht lapsele tuleneb lapse emalt, seejärel kaaluma, kas teised abinõud andsid tulemuse ja alles siis otsustama vanemalt hooldusõiguse täieliku äravõtmise üle.
  37. Kohus ei tuvastanud, milline on praegusel ajal see emast tulenev last ähvardav oht, mis tingib emalt hooldusõiguse äravõtmise. Andmed selle kohta, et ema oleks oma lapse suhtes 5 vägivaldne või oleks kahjustanud tema tervist, puuduvad. Kuigi emal esines probleem alkoholiga, ei ole tuvastatud, milline oht tuleneb sellest lapsele käesoleval ajal. Ema tunnistas probleemi, pöördus spetsialisti poole ja allus alkoholivastasele kodeerimisele 3 aastaks. Ei ole alust väita, et pärast kodeerimisele allumist ei ole ta võimeline oma kohustusi täitma. Kuigi lastekaitseametnikel tekkis kahel korral (03.08.2016 ja 05.09.2016) kahtlus, et ema võib olla joobes, tekkis see kahtlus 03.08.2016 telefoni vestluse käigus ja 05.09.2016 ootamatu koduvisiidi käigus. Lastekaitsetöötajate ettepanekul suundus ema 05.09.2016 Wismari haiglasse, kus joovet ei tuvastatud. Seega puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, et ema oleks viibinud pärast lapse äravõtmist joobeseisundis.
  38. See, et määruse põhjenduste kohaselt tuleb tagada ema ja lapse omavaheline suhtlus, näitab, et kohus ei tuvastanud, et lapsele esineks emalt tulenev oht. Määratud meede on ennatlik ja liiga range ning tehtud üksnes kasvatuslikul eesmärgil. Kohus leidis ka ise, et edaspidi on võimalik hooldusõiguse küsimuse ümbervaatamine ja ei saa kinnitada, et ema käitumise muutus ei võiks olla püsiv.
  39. Kui laps on jäetud hooletusse või lapse heaolu ja/või vara on ohustatud vanema suutmatuse tõttu täita oma kohustusi lapse suhtes, ei ole õige vanema hooldusõigust peatada, vaid kohus peab kohaldama ohu ärahoidmiseks PKS § 134 lg 1 järgi vajalikke abinõusid vastavalt sellele, milline oht last ähvardab. Isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede ja lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Seejuures tuleb eelistada abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole võimalik hoida võimalikku ohtu lapsele ära teiste abinõudega. Lapsel on isa, kes ei olnud lapsega suhelnud umbes 3 aastat ega maksnud elatist. Arusaamatuks jääb, miks lastekaitseametnikud, teades, et emal on alates aastast 2013 probleemid, mis võivad kahjustada lapse huve (puudub töö, kasvatab üksinda kahte last, nendest ühel on tõsised tervisehäired, tarvitab alkoholi), ei kaasanud lapse isa lapse probleemi lahendamisse ja lapse ülalpidamisse, sh ka rahalisele abile. Käesoleval juhul ei kohaldatud õigeaegselt piisaval määral abinõusid, mis aitaks kaasa probleemi sisulisele lahendamisele ja mis toetaks perekonda ja aitaks vanema ja lapse sidet tugevdada ja taastada. Neid meetmeid kohaldati alles vahetult enne kohtumääruse tegemist, millele järgnes ebaproportsionaalne otsustus.
  40. Kohtu järeldused on vastuolus faktiliselt tuvastatud asjaoludega. Ei ole arusadav, millistele faktilistele ja õiguslikele asjaoludele tuginevad kohtu järeldused, et ema suvine töö Valgas viitab sellele, et ta arvestas enda huvidega rohkem kui lapse huvidega ja et ema ei täitnud kohtu korraldust läbida alkoholismivastane ravi. Samas kirjutab kohus, et ema esitas tõendi alternatiivmeditsiini esindaja vastuvõtul käimise ja kodeerimise läbimise kohta. Lapse ema on oma eluviisi parandanud, läbis alkoholivastase ravi ja asus tööle. Seda kinnitab ka lapsele määratud esindaja. Ema armastab oma lapsi ja soovib nendega edasi olla koos, kasvatada neid ja tagada nende heaolu. Vastused määruskaebustele
  41. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus leidis lähtudes lapse huvidest õigesti, et lapse ema tegevusest (tegevusetusest) tuleneb oht lapsele. Käesoleva ajani ei ole vaatamata rakendatud ja pakutud abinõudele muutunud ema arusaam tema rollist ja kohustustest erivajadustega lapse vanemana. Lapse ajaskaalat ja arengulisi vajadusi arvestades ei ole võimalik oodata ja katsetada pikaajaliselt, kas ema saab tema kasvatamisega hakkama. Ema ei suuda tagada igakülgset lapse heaolu ja arengut. Teadaoleva põhjal võib väita, et ema senine kasvatus ja puudused lapse eest hoolitsemisel on viinud lapse selliste erivajadusteni. Käesoleval ajal on lapse arengu ja tervise (sh heaolu, 6 turvalisuse ja stabiilsuse) tagamiseks vaja rakendada vajalikke abinõusid ja emalt hooldusõiguse äravõtmine on ainuke kindel abinõu.
  42. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, kuna maakohtu määrus on tehtud lapse parimates huvides. Kaebus lähtub ekslikult eeldusest, nagu oleks ema alkoholiprobleem olnud ainus alus vanemalt hooldusõiguse äravõtmisel. Ema on jätnud lapse üleüldiselt hooletusse. Maakohus ei rakendanud lapse ema suhtes äärmuslikke meetmeid. Varasemalt on proovitud muude toetavate vahenditega saavutada lapse huvide kaitse, kuid kahjuks ei ole see ema tegevuse tõttu õnnestunud.
  43. Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pärast maakohtu määruse tegemist on lapse elu muutunud stabiilseks. Kui lapse isa tõi lapse kasuperest ära enda juurde elama, anti sealt kaasa pampersid (laps pissis väidetavalt öösiti alla) ja kotitäis kasutuskõlbmatuid riideid. Laps oli väga kinnine. Nüüdseks on ta uues kohas harjunud, on hakanud rääkima ja ei ole alla pissinud. Laps käib XXX lasteaias, seal tegeleb temaga logopeed ja teda jälgis ka psühholoog. Samuti käib laps alates 20.12.2016 taastusravikeskuses Adeli. Nädalavahetustel käib laps basseinis, kinos, laste mängutubades ja muudel üritustel. Alates kohtumääruse tegemisest kuni 20.01.2017 on lapse ema tundnud ainult üks kord sms sõnumis huvi lapse vastu ja ühe korra on nad kohtunud. Uue aasta saabumisel ema lapsele häid pühi ei soovinud, rääkimata kingi tegemisest. Lapse tervisekaardist selgus, et viimane visiit perearsti juurde oli 22.05.2013 ja pärast seda ei ole last perearsti juurde viidud. 09.03.2015 otsuse nr 1195352 kohaselt on lapsel raske puue, millest tingituna vajab ta ööpäevaringset kõrval abi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel. Laps vajab juhendamist ja järelevalvet. See otsus kehtib kuni 30.11.
  44. Eluliselt ei ole usutav, et ema tegeleb oma alkoholiprobleemiga. Emast tulenev oht last ähvardav oht seisneb selles, et ema hakkab tarvitama alkoholi ja jätab lapse hooletusse, mille tulemusena võib laps sattuda uuesti turvakodusse ja seal edasi kasuperre. Laps vajab oma vaimse ja füüsilise tervise tõttu pidevat hoolt ja kõrvalabi. Isa tegeleb lapsega ja tema tervisega pidevalt, lapsel on olemas kõik eluks vajalik ja teda ümbritsevad lähedased inimesed, kes temast hoolivad ja teda väga armastavad. Menetluse edasine käik
  45. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
  46. Ringkonnakohus võtab asja juurde lapse isa AV poolt 23.01.2017 esitatud XXX Lasteaia tõendi, taastusravikaardi, 09.03.2015 otsuse nr 1195352 AV puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta ja AV tervisekaardi. Teised menetlusosalised ei esitanud vastuväiteid nende tõendite vastuvõtmise kohta.
  47. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2¹ alusel muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
  48. Maakohtu menetluses oli eestkosteasutuse avaldus, milles eestkosteasutus palus lapse emalt PKS § 135 lg 2 alusel ära võtta hooldusõiguse tema lapse suhtes. PKS § 134 lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma 7 kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. Muu hulgas võib kohus PKS § 135 lg 2 alusel vanemalt ära võtta hooldusõiguse, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, sh peab kohus abinõude kohaldamiseks esmalt tuvastama, milline oht ähvardab last, ning tulenevalt ohust kohaldama ohu kõrvaldamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-15, p 14).
  49. Maakohus rahuldas avalduse ja võttis emalt ära lapse isiku- ja varahooldusõiguse, leides, et ema juures elades on laps keskkonnas, kus on ohus tema tervis, sotsiaalne ja füüsiline areng ning turvalisus ja heaolu. Pärast maakohtu määruse tegemist on lapse suhtes ainuhooldusõigus tema isal AV-l.
  50. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ja lähtus asja lahendamisel õigesti lapse parimatest huvidest. Määruskaebuses esitatud väited ei anna ringkonnakohtule alust jõuda teistsugusele järeldusele. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  51. Õige ei ole määruskaebuse väide, et maakohtu järeldused on vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega. Maakohus leidis õigesti, et ema ei ole aastaid lähtunud lapse huvidest. Tema alkoholisõltuvus takistab tal täita lapsevanema ülesandeid. Märkimisväärne on asjaolu, et isegi 08.03.2016 kohtuistungile ilmus lapse ema alkoholijoobes. Lapse ema ei täitnud ka 14.03.2016 kohtumäärusega tehtud ettekirjutusi. Asjaolu, et ema läbis kohtumenetluse ajal alternatiivmeditsiini protseduuri, ei muuda asjaolu, et ta ei ole olnud koostöövalmis ja ta ei ole lähtunud lapse huvidest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et alkoholivastase ravi tulemuslikkust saab hinnata alles pikema aja vältel. Ainuüksi alternatiivmeditsiini protseduuri läbimine ja asjaolu, et ema on kuu aega tööl käinud, ei ole ema varasemat käitumist arvestades piisav veenmaks kohut, et ema on võimeline tagama lapsele vajaliku hoole. Võttes arvesse lapse erivajadusi ja lapse ema pikaaegset soovimatust lapse huvides tegutseda, on põhjendatud emalt hooldusõiguse äravõtmine. Kuna laps on erivajadustega ja vajab kohest abi, ei ole kohaldatud meede ennatlik ega liiga range, nagu leiab lapse ema.
  52. Tõele ei vasta määruskaebuse väited selle kohta, nagu ei oleks maakohus hinnanud, miks ei ole ohtu võimalik ära hoida teiste abinõudega ja et meetmeid perekonna toetamiseks kohaldati alles vahetult enne emalt hooldusõiguse äravõtmist. Maakohus tuvastas õigesti, et pere on lastekaitsetöötajate järelevalve all alates novembrist
  53. Ema ei ole selle aja vältel soovinud lastekaitsetöötajatega koostööd teha. Pakutud abist on ta keeldunud. Maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset ja rakendas meetmeid lapse heaolu tagamiseks 14.03.2016 määrusega. Kohus võttis emalt ära lapse isiku- ja varahooldusõiguse 21.11.2016 määrusega, so kaheksa kuud pärast esialgse õiguskaitse korras meetmete rakendamist. Seega oli maakohtul ülevaade piisavalt pika ajaperioodi kohta, et hinnata, kuidas tuleb hooldusõiguse küsimus lapse huvidest lähtuvalt lahendada.
  54. Asjaolust, et maakohus rõhutas ema ja lapse kohtumiste ja edaspidise suhtlemise võimalikkust ja olulisust, ei saa järeldada, et ema hooldusõiguse äravõtmine lapse suhtes ei olnud põhjendatud, nagu leiab kaebaja. Suhtlusõigus ja hooldusõigus on oma mahult ja vastutuse astmelt erineva sisuga, mistõttu võrdleb lapse ema ebaõigesti oma suhtlusõigust võimega last igapäevaselt kasvatada ja tema eest hoolt kanda. Samas on suhtlusõiguse teostamise kvaliteeti võimalik edaspidi arvesse võtta ema hooldusõiguse taastamise otsustamisel, kui selline avaldus esitatakse. 8
  55. Kaebaja etteheide, et eestkosteasutus ei kaasanud lapse isa probleemide lahendamisele ja lapse ülalpidamisele, on antud juhul asjakohatu. Asjaolu, et lapse isa perekonna elus ei osalenud, ei õigusta ema poolt lapse hooletusse jätmist.
  56. Ringkonnakohus möönab, et maakohus ei ole oma määruses piisava selgusega välja toonud, milles seisneb last ähvardav oht PKS § 134 lg 1 mõttes. See ei anna aga alust maakohtu lõppjärelduses õige määruse tühistamiseks.
  57. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jõudis õigesti järeldusele, et lapse ema juures elamine ei ole tulenevalt tema eluviisist kooskõlas lapse huvidega, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada järgmisega.
  58. Tsiviilasja materjali kohaselt on laps erivajadustega. Isikliku rehabilitatsiooniplaani kohaselt on tal psüühikahäire ning keele- ja kõnepuue, millest lähtuvalt vajab ta tegevusterapeudi, eripedagoogi, psühholoogi ja logopeedi abi. Lisaks sellele on lapsel nägemisvaegus, mis on probleemiga õigeaegselt tegelemata jätmise tõttu süvenenud. 09.03.2015 otsusega nr 1195352 on lapsel tuvastatud raske puue, millest tingituna ta vajab kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel ning juhendamist ja järelevalvet. Eeltoodud tõenditest nähtub, et laps vajab nii spetsialistide kui vanemate erilist ja pidevat tuge ning abi eakohase arengu ja tervise tagamiseks. Asja materjalide kohaselt ei ole ema lapsele seda taganud. Lapse tervisekaardiga on tõendatud, et viimati käis ema lapsega perearsti juures 2013.a. Eestkosteasutuse selgituste kohaselt ei järginud lapse ema ka rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuskava. Sellega ohustas lapse ema otseselt lapse tervislikku seisundit ja eakohast arengut. Samuti nähtub tsiviilasja materjalist, et ema ei tee koostööd lastekaitse spetsialistide ja peretöötajatega ning on keeldunud pakutud abist. Seega ei ole ema ilmselt mõistnud lapse olukorra tõsidust ega teinud pingutusi selle parandamiseks. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt jättis ema lapse hooletusse, mille tulemusel on ohustatud lapse eakohane areng ja tema tervis. Lapse tervise probleemid on sellega süvenenud, millele ema ei ole tähelepanu pööranud. Seega on täidetud PKS § 134 lg-st 1 tulenev koosseis ja asja materjali järgi saab tuvastada, et lapse kehaline, vaimne ja hingeline heaolu on ohustatud lapse vanemliku hoolitsuseta jätmise tõttu. Eestkosteasutuse ja kohtu poolt kohaldatud abinõud ei andnud antud juhul tulemusi. Ringkonnakohus ei nõustu ema määruskaebuse väitega, nagu võiks hooldusõiguse täielikku äravõtmist õigustada eeskätt lapse tervise ohustamisega nt süstemaatilise vägivalla korral. Selline järeldus ei ole kooskõlas seaduse mõttega ega lapse huvidega.
  59. Praegu käib laps XXX Lasteaias. Lasteaia tõendi kohaselt hoolitseb lapse isa AV lapse eest hästi. Lapse isa on hoolitsenud ka lapse taastusravi eest, mida tõendab taastusravikaart. Seega vastab maakohtu määrus igati lapse huvidele. Menetluskulud
  60. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda, va riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
  61. Alaealise lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja taotluse kohaselt tegi ta määruskaebemenetluses toiminguid kokku 1 tunni ja 30 minuti ulatuses, millest 30 minutit kulus määruskaebusega tutvumisele, 30 minutit eestkosteasutuse seisukohaga tutvumisele ja 30 minutit määruskaebusele seisukoha koostamisele. Vastavalt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise 9 tingimuste §-le 10, on nimetatud toimingute eest ette nähtud tasu kokku 60 eurot (lisandub käibemaks).
  62. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 alusel määrab kohus alaealise lapse esindaja tasu suuruseks 72 eurot (koos käibemaksuga). Tasu maksmise korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel advokatuur. Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.