Obsah (5)

§ 101§ 102§ 105§ 96§ 123

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2017, Talli

) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras.

1. Hagiavalduse kohaselt on hagejate seadusliku esindaja M-LP (laste ema) ja kostja kooselust sündinud 2 last: XX.XX.XXXX sündis EL ja XX.XX.XXXX sündis KL. Lapsed elavad alates 02.07.2012 koos emaga. Laste emal on lisaks veel 2 last: XX.XX.XXXX sündinud poeg KM ja XX.XX.XXXX sündinud poeg ME, kellega laste ema on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel. Ka kostjal on lisaks veel 1 alaealine laps – XX.XX.XXXX sündinud tütar LL.
2. Kostja ei osale piisavas määras hagejate ülalpidamisel, s.o. ei anna hagejate ülalpidamiseks elatist miinimummääras, mistõttu paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatise kummagi hageja ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras.
3. Vastuseks kostja vastuväidetele märkisid hagejad, et lapsevanem on kohustatud oma last ülal pidama ja selleks vahendeid leidma. Hetkeline tagasilöök töökoha vahetuses ja/või kaotuses ei anna täit ülevaadet lapsevanema võimest last seaduses määratud osas ülal pidada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 p 16 märkinud, et

§ 101

lg-s 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et eeldada tuleb ka seda, et mõlemad vanemad suudavad lastele ülalpidamist anda seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

1. Proportsionaalselt kostjalt ülalpidamiseks nõutava elatise osa suuruse vähendamine ja hagejate esindajal suurendamine võib tekitada olukorra, kus hagejate esindaja peres elavad teised lapsed võivad jääda vähem kindlustatuks. 2
2. Hagejad paluvad asja lahendamisel arvestada, et kostja on endale võtnud esindaja ning seega omab kostja piisavalt rahalisi vahendeid. Kostja vastuväited hagile
3. Kostja tunnistab hagi osaliselt ning on nõus temalt elatise väljamõistmisega kahe lapse ülalpidamiseks kokku summas 214 eurot.
4. Kostja on hagejaid igakuiselt oma võimaluste piires toetanud ning kavatseb seda teha ka edaspidi. Kostja sõlmis 21.08.2016 töölepingu S OÜ-ga (tl 66-68), mille alusel on kostja netosissetulek kuus ca 504 eurot. Käesoleval hetkel võib kostja ülal pidada igat last ca 107 euro ulatuses. Seejuures jääb kostjale enda ülalpidamiseks vaid 290 eurot. Kostjal puuduvad muud arvestatavad varad.
5. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-127-09 märkinud, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma.

mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. 10.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada alaealise lapse ülalpidamiseks antavat elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on mõjub põhjus elatise vähendamiseks. Kostjal on lisaks hagejatele veel kolmas laps – XX.XX.XXXX sündinud LL. Juhul kui kostja maksab hagejate ülalpidamiseks elatise summas 430 eurot kuus, siis osutub LL varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. 11. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka hagejate ema sissetulekuga (

§ 105lg 3).

Esimese astme kohtu otsus

1. Harju Maakohtu 11.11.2016 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt välja elatis hageja I ülalpidamiseks perioodi 21.06.2016 kuni 30.11.2016 eest kokku 710 eurot ja alates 01.12.2016 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja I täisealiseks saamiseni; mõisteti kostjalt välja elatis hageja II ülalpidamiseks perioodi 21.06.2016 kuni 30.11.2016 eest kokku 710 eurot ja alates 01.12.2016 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra, mille kohaselt on kostja kohustatud temalt väljamõistetud elatise üle kandma hageja I arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX märkides maksekorralduse selgitusse „E ja KL elatis“. Kohtuotsuse jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise on kostja kohustatud tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise kuu
2. kuupäevaks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
3. Kostja on rikkunud enne hagejate poolt hagi kohtusse esitamist oma alaealiste laste ülalpidamise kohustust, sest ta maksis kuude vältel elatist hagejatele alla seaduses sätestatud miinimummäära (tl 34). 3
4. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on

§ 96

ja § 97 p 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13 p 17 ja nr 3-2-1-118-12 p 13). 15.

§ 101

lg 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 p-s 16 märkinud, et

§ 101

lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-7-05 p-s 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus. 16.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ühelgi juhul ning kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Käesoleval juhul puudub alus kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seaduses kindlaks määratud miinimumsumma. Asjaolu, et kostjal on lisaks hagejatele veel 1 alaealine laps, selleks alust ei anna, sest hagejate emal on lisaks hagejatele ülal pidada veel 2 alaealist last.
2. Kostja sissetuleku väidetav nappus (kostja väidetel 504 eurot kuus), ei anna põhjust mõista elatist välja väiksemas summas, kui seaduses ettenähtud elatise miinimumsuurus. Kostjal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, et vanema elatise maksmise kohustuse üle otsustamisel peavad laste huvid olema

§ 123kohaselt tähelepanu keskmes.

Seaduseandja selline tahe on seletatav ülalpidamiskohuslase kohustusega hoolitseda selle eest, et tema lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku regulaarse elatise. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Kostja on terve ja töövõimeline meesterahvas, kellel tuleb teha pingutusi ja leida võimalus, et tagada kõigile oma lastele arenguks vajalik ülalpidamine ning puudub põhjendus, miks kostja seda teha ei saa. Ülalpidamiskohuslase ülesanne laste eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülalpidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega.

§ 102

lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest, ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega tuleb kostjal leida endale töö ja teenida sellist sissetulekut, mis võimaldab tal ülal pidada kõiki oma lapsi vähemalt minimaalset elatist makstes. 4

1. Arvestades asjaoluga, et hagejad esitasid hagi kohtusse 21.06.2016 ja kostja on maksnud elatist vastavalt EL pangakontole
2. aasta juunis 300 eurot kahele lapsele, kuigi oleks pidanud maksma 430 eurot, juulis 430 eurot (tl 34) ning kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte kinnitab, et juulis ja augustis on kostja samuti maksnud elatist 430 eurot (tl 54 ja 60), kuulub kostjalt perioodi 21.06.2016 kuni 30.11.2016 eest kummagi hageja ülalpidamiseks elatis väljamõistmisele summas 710 eurot (65/juunis vähem makstud elatis/ + (3 x 215) /septembri, oktoobri ja novembri elatis/) ja alates 01.12.2016 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära.
3. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Tulenevalt asjaolust, et hagejad ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja ka kohtutoimikust ei nähtu, et hagejatel oleks seoses käesoleva kohtuvaidlusega menetluskulusid kandnud, ei määranud kohus kohtuotsusega kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus
4. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus jätta menetluskulud hagejate kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja taotluse täiendava tõendi (kostja pangakonto väljavõte perioodil 25.08.2016 – 25.11.2016) vastuvõtmiseks.
5. Kostja on teinud kõik endast sõltuva, et teenida rohkem. Kostja töötab autojuhina ja teeb ületunde, mille eest tasub tööandja lisatasu. Kostja on ametilt kokk-kondiiter, kuid kostjal ei ole õnnestunud leida kutsele vastavat ja tasuvamat tööd.
6. Kostja töötasu on 504 eurot kuus. Seega ei ole kostjal võimalik maksta hagejatele elatist kokku 430 eurot kuus. 74 eurost (504 - 430) ei piisa kostja enda ja kolmanda lapse LL äraelamiseks.
7. Kostja kohtub lastega regulaarselt (igal paaritu nädala nädalavahetusel). Kohus jättis tähelepanuta, et kostja on võtnud kohtuväliselt osa laste ülalpidamisest. Kostja on käinud lastega üritustel, Lottemaal, batuudikeskuses, maal puhkamas, reisidel. Lastega kohtumisel ostab kostja lastele hädavajalikke asju, kuna laste ema jätab olulised asjad ostmata. Kohus ei arvestanud, et kostja teeb koosveedetud ajal lastele täiendavaid kulutusi, sh lastele asjade ostmine (nt ujumisvarustus mõlemale lapsele, jalgrattad, tõukeratas, mobiiltelefonid, kingitused sünnipäevaks, sokid). Kohtuistungil jättis kohus tuvastamata, kas ja milliseid kulutusi kostja lastele täiendavalt teeb.
8. Kohus on jätnud tähelepanuta ja kontrollimata faktilised asjaolud, mis puudutavad laste ema sissetulekuid ja tema teiste laste ülalpidamist. Kostja ei ole kohustatud kõiki hagejate seadusliku esindaja lapsi üleval pidama. On põhjendatud kahtlus, et laste ema kulutab saadud elatist ka tema teiste laste peale ja endale ülalpidamiseks, kahjustades seejuures poolte ühiste laste huve. Kostjale on teada, et vähemalt ühe lapse isa ei kanna üldse elatist, mistõttu kasutatakse kostja poolt makstavat elatist võõra lapse ülalpidamiseks.
9. Maakohus tegi kostja jaoks üllatusliku otsuse, sest kohus ei selgitanud kostjale, mida tuleb mõista tasuvama töö otsimise all ja kuidas seda reaalselt leida. Kostjal ei olnud ennast võimalik sellise seisukoha osas kaitsta ega täiendavaid tõendeid esitada, kuna kohus ei selgitanud kostjale piisavalt vastavat asjaolu. Kohus jättis tuvastamata kostja tegeliku majandusliku olukorra ja selle, et kostjal puudub isegi võimalus üürida endale täiesti omaette korter.
10. 13.10.2016 kohtuistungil jäi kostjale mulje, et kohtunik oli ilmselgelt hagejate poolt, väites, et kostja peaks endale tasuvama töö leidma. Kahjuks ei väärtustata Eesti Vabariigis väljaõppinud professionaalse koka tööd (kostja on ametilt kokk-kondiiter). 5 Maakohus tõi välja, et kuigi kostjal on 3 ülalpeetavat, siis hagejate seaduslikul esindajal on neid
11. Maakohus on kostjat diskrimineerinud.
12. 09.01.2017 esitas kostja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks (SMS-laenude tagasimaksed, pildimaterjal hagejatest ja hagejate seaduslikust esindajast, etenduste piletid). Vastustaja seisukoht
13. Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitasid hagejad taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks (20.10.2016 e-kiri Sotsiaalkindlustusametilt, 30.06.2016 ML Facebooki postitus). Ringkonnakohtu seisukoht
14. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15. Kostja on kaebuses välja toonud, et tema sissetulek takistab tal piisavas määras elatise tasumist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 p-s 15 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Seega ei vabane vanemad alaealise lapse ülalpidamise kohustusest viitega väiksele palgale. Maakohus on seetõttu õigesti tuginenud mitte kostja poolt näidatud palga suurusele, vaid on hinnanud kostja võimalusi sissetulekut saada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega faktilisi asjaolusid selle kohta, et kostja ei oleks mingil põhjusel suuteline endale ja oma kolmele alaealisele lapsele ülalpidamist teenima. Noor, terve, kutseoskustega mees, kes on omandanud kokk-kondiitri ameti, peaks olema suuteline end ja kolme last minimaalses määras üleval pidama. Kostja ei ole välja toonud

§ 102lg-s 2 sätestatud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks.

Kolme lapse olemasolu iseenesest selliseks mõjuvaks põhjuseks ei ole.

1. Ringkonnakohus peab lisaks vajalikuks märkida, et 09.01.2017 on kostja esitanud ringkonnakohtule tõendid selle kohta, kuidas ta hagejatega koos vaba aega on veetnud. Esitatud tõenditeks on muuhulgas 3 piletit 10.12.2016 etendusele „Aladdin ja Tulevalitseja“ kogumaksumusega 102,21 eurot (34,07 x 3) ning 4 piletit 13.02.2016 etendusele „Disney On Ice 25 Maagiline Juubeltuur“ kogumaksumusega 176 eurot (39x2 + 49x2). Kui kostjal on võimalik laste vaba aja sisustamiseks teha korraga selliseid väljaminekuid, siis see seab kohtu hinnangul kahtluse alla kostja väite selle kohta, et tal ei ole võimalik miinimummääras elatist tasuda.
2. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kostja on 28.08.2016 vastuses hagiavaldusele (tl 4751) välja toonud, et ta on varasemalt, s.o 01.08.2016 sõlminud töölepingu R OÜ-ga (tl 63-65). Nimetatud töölepingu kohaselt asus kostja 01.08.2016 tööle koka ametikohale ning tema brutotöötasuks katseajal oli 1056 eurot. Seega on kostja varasemalt (sh 6 käesoleva kohtumenetluse ajal) olnud suuteline leidma endale tasuvama töö enda kutsealal.
3. Kaebaja on välja toonud, et ta on vabatahtlikult võtnud osa laste ülalpidamisest, seejuures on kostja teinud lastele täiendavaid kulutusi koos vaba aja veetmisel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-3-07 p-s 12 leidnud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Seega ei saa ülalpidamiskohustuse täitmisel arvesse võtta kostja poolt tehtud kulutusi hagejatega koos vaba aja veetmisel. Hagejate seaduslik esindaja ei ole andnud nõusolekut ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil kui raha maksmisega. Kolleegium toob välja, et ülalpidamiseks antav elatis on mõeldud laste igapäevavajaduste järjepidevaks rahuldamiseks. Kostja poolt välja toodud kulutusi lastega koos vaba aja veetmisel ei saa käsitleda ülalpidamiskohustuse täitmisena. Kingituste tegemine ja lastega vaba aja veetmine Lottemaal, batuudikeskuses, ujumas ja etendustel käies jne on kindlasti laste jaoks väga toredad tegevused, kuid nende puhul ei ole tegemist laste igapäevavajaduste rahuldamisega.
4. Kostja on lisaks maakohtule ette heitnud, et maakohus jättis tuvastamata, kas ja milliseid kulutusi kostja lastele täiendavalt teeb. Kostja ei ole maakohtus välja toonud, et ta soovib elatise vähendamist põhjusel, et ta täidab ülalpidamiskohustust muul viisil. Ka ei ole kostja maakohtus esitanud nimetatud kulutuste kandmise kohta mingeid tõendeid. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema väidet selle kohta, et ta täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps viibib tema juures, arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-11, p 13). Seega on kostja vastav etteheide asjakohatu.
5. Maakohus on kostja hinnangul teinud üllatusliku otsuse, kuna kohus ei ole selgitanud kostjale kohustust leida tasuvam töö. Kaebaja leiab, et kui maakohus oleks kostjale nimetatut selgitanud, siis oleks kostja saanud selle asjaolu kohta esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Siiski väidab kostja apellatsioonkaebuses vastuoluliselt, et maakohus leidis 13.10.2016 kohtuistungil, et kostja peaks endale tasuvama töö leidma. Seega oli kostjal võimalik vastavad vastuväited esitada maakohtu istungil. Kostja seda teinud ei ole. Lisaks ei ole kostja apellatsioonkaebuses välja toonud, mis oleksid olnud need argumendid, millega kostja oleks tasuvama töö mitteleidmist põhjendanud. Apellatsioonkaebuses välja toodud üldsõnalised väited selle kohta, et kostjal ei ole õnnestunud leida Eestis kutsele vastavat tööd ning et Eesti Vabariigis ei väärtustata väljaõppinud professionaalse koka tööd, selleks ei ole. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu poolt välja toodud asjaolu, et kostja on terve ja töövõimeline meesterahvas, kellel on kõik võimalused tasuvama töö leidmiseks. Seega ei esine ka ringkonnakohtu hinnangul aluseid, mis takistaksid kostjal tasuvama töö leidmist.
6. Kostja poolt välja toodud asjaoludel ei ole võimalik jõuda järeldusele, et maakohus oleks kostjat diskrimineerinud. Asjaolu, et maakohus on lahendit põhjendades välja toonud fakti, et kostjal on 3 ülalpeetavat ja hagejate seaduslikul esindajal 4, iseenesest selle väitmiseks alust ei anna.
7. Kostja heidab maakohtule ette, et kohus on jätnud tähelepanuta ja kontrollimata faktilised asjaolud, mis puudutavad laste ema sissetulekuid ja tema teiste laste ülalpidamist. Kolleegiumi hinnangul on põhjendamata ja tõendamata on kostja väited 7 selle kohta, et hagejate seaduslik esindaja kulutab kostjalt saadud elatist ka tema teiste laste peale ja endale ülalpidamiseks. Samuti toob kolleegium välja, et laste ema sissetulekuid tõendavad tõendid sisalduvad tsiviilasja toimikus (tl 16, 22-27, 32). Esitatud taotluste lahendamine
8. 09.12.2016 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse ML lepingulise esindaja Irina Vassiljeva apellatsioonkaebus maakohtu otsuse peale. 12.12.2016 esitas Irina Vassiljeva ringkonnakohtule avalduse apellatsioonkaebusest loobumiseks. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada ja 09.12.2016 esitatud apellatsioonkaebusest loobumine vastu võtta. TsMS § 644 lg 1 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. ML on juba enda nimel 25.11.2016 esitanud ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse.
9. Kuna kohtul on elatise nõudes suurem kohustus asjaolude tuvastamisel ja tõendite kogumisel, rahuldab ringkonnakohus mõlema poole taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja võtab tsiviilasja materjalide juurde 25.11.2016 ja 09.01.2017 esitatud täiendavad tõendid (kostja pangakonto väljavõte perioodil 25.08.2016 – 25.11.2016; väljavõtted maksekorraldustest SMS-laenu tasumisel; pildimaterjal ajaveetmisest lastega; foto hagejate seaduslikust esindajast; koopia kostja poolt ostetud piletitest erinevatele üritustele) ja hagejate poolt 12.12.2016 esitatud täiendava tõendi (30.06.2016 ML Facebooki postitus). Hagejad on 12.12.2016 esitanud lisaks veel ühe tõendi - 20.10.2016 e-kiri Sotsiaalkindlustusametilt. Nimetatud tõend on esitatud juba maakohtule ja sisaldub tsiviilasja toimikus (tl 129) ning seega jätab ringkonnakohus taotluse nimetatud tõendi vastuvõtmiseks tähelepanuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
11. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
12. Toimiku materjalidest ei nähtu, et hagejad oleksid seoses apellatsioonimenetlusega menetluskulusid kandnud ning seega ei määra ringkonnakohus kohtuotsusega kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv 8