1-16-4994/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-4994 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kaitsja Kaido Kooga (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kristjan Haaki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu KRISTJAN HAAK, i.k. 39610196518, kannab karistust Viru Vanglas, kindel elukoht vabanemisel puudub, võimalik vabaneda xxxx Karistuse kandmise algus 09.07.2015 ja lõpp 21.06.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.02.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Kristjan Haak vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Kristjan Haakilt menetluskuluna riigituludesse 73,56 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Kaido Kooga poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700073348, selgitusse märkida: „1-16-4994, Kristjan Haak, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo K. Kooga kasuks 73,56 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Kaido Kooga poolt süüdimõistetu Kristjan Haaki kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Kristjan Haakile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristjan Haaki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kristjan Haak on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 13.10.2016 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 404 lg 1 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.11.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aastat 6 kuud 12 päeva vangistust, võrra ning mõistis Kristjan Haakile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 09.07.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Kristjan Haaki tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kristjan Haak taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul läheb ta vabanedes elama xxxx, seda elukohta on kontrollitud ja seal elab tema kasupere, samas oli nõus vabanema ka varjupaika. Avaldas, et on juba pool aastat vanglas käitunud eeskujulikult ja pole mingeid pahandusi korraldanud, on oma vigadest aru saanud ning on ennast käsile võtnud ja asus õppima puiduliinioperaatori eriala. Selgitas, et kasupere toetab teda igati, on alati toetanud ning et kuritegelikule teele sattus ta tänu elukaaslasele, kellega tänaseks on suhted katkenud. Kinnitas, et on läbinud sotsiaalprogrammid, on õppinud end talitsema ja ütlema alkoholile ei. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kelle puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 55%, mis on keskmisest kõrgem. Prokurör juhib tähelepanu ka hulgaliste distsiplinaarkaristuste olemasolule (13 tk) ning asjaolule, et viimane kuritegu on toime pandud vanglas karistuse kandmise ajal. Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, kuna isik on asunud paranemise teele: viimane distisplinaarrikkumine oli mais 2016 ja vangistuses toimepandud kuritegu üle aasta tagasi. Ka on vangla iseloomustuses viidatud kinnipeetava sotsiaalsete oskuste paranemisele ning elustiili muutmise vajadusest arusaamisele. Kaitsja märkis, et kuna tegemist on noore inimesega, kes kannab vanglakaristust esimest korda ning on 2 asunud paranemise teele, siis tuleks teda usaldada ja tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava ning tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kristjan Haaki käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, sest isikul on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuriteod on mittevägivaldsed, põhjuseks mõtlematu käitumine, riskiv ja hoolimatu elustiil ning soodusteguriks on alkohol. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav saaks vabanemisjärgselt asuda elama xxxx. Kohus on seisukohal, et varjupaiga majutusteenuse kasutamine ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. xxxx ei ole kinnitanud kinnipeetavale elamispinna tagamist. Kristjan Haaki ema keeldub pojale elamispinda enda juures võimaldamast, kuna näeb kinnipeetavas ohtu endale ja oma väikestele lastele. Toetaval isikul M. V Kristjan Haakile elamispinda pakkuda pole. Isa juurde üürikorterisse kolimist xxxx ei kujuta kinnipeetav ise ette. Seega puudub isikul elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Isikul on ka vähene haridus (põhiharidus) ja puudub eriala, aga samuti puudub tal ametlikult töötamise kogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetava ainukeseks pidevaks sissetulekuks enne vangistust oli töövõimetuspension ning suulise kokkuleppe alusel juhutöödest saadu. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava sõpruskond koosneb peamiselt kriminaalse taustaga isikutest. Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, elu- ning mõtteviisiga ja probleemse käitumisega isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Kriminaalse mõtte- ja käitumsiviisiga tuttavatega läbikäimisest loobumise kohta informatsioon puudub. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik: suhted emaga on konfliktsed, pigem ei suhelda ja endise elukaaslasega on suhted katkenud. Moraalset, kuid mitte materiaalset tuge saab pakkuda üksnes M. V. Kohus on seisukohal, et toetavate lähedaste puudumine ei soodusta vabaduses kohanemist ja toimetulekut. 3 Kristjan Haakil oli vabaduses probleeme ka alkoholi tarvitamisega, kusjuures probleemi tõsidust ei suutnud ta ise märgata. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi tarvitamisest, siis suureneb uute kuritegude toimepanemise risk. Positiivseks hindab kohus aga seda, et Kristjan Haak on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“, on vanglas osalenud majandustöödel ning käesoleval ajal õpib kutseõppes puidupingioperaatori eriala. Kinnipeetav on läbinud ka vestlused töökoha omamise ja toimetuleku teemal, psühholoogiga on toimunud vestlus mõtlemise, käitumise ja hoiakute temaatikal, kaardistatud on isiku probleemsed valdkonnad ning analüüsitud pere- ja sõprussuhete ning tuttavate mõju ning toimepandud kuritegude omavahelisi seoseid. Seega on kinnipeetav vanglas viibimise aega kasutanud otstarbekalt. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 55%, mis on keskmisest kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab hoolimatu ja riskeeriv eluviis, mõtlematu käitumine ja sõprade mõju ning alkoholi tarvitamine.Vangla iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetav käituda impulsiivselt, tegude tagajärgedele ei mõtle nign ta ei suuda leida probleemsele käitumisele alternatiive. Isiku sotsiaalsed oskused vajavad arendamist vaatamata asjaolule, et võrreldes varasemaga on need mõnevõrra paranenud. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid pannes katseajal toime uue kuriteo. Seega varasem tingimuslik karistus ja käitumiskontrollile allutamine ei ole Kristjan Haakile positiivset mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseja tingimuste rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Kristjan Haaki puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus märgib, et viimase rohkem kui poole aasta jooksul on kinnipeetava käitumises küll märgata paranemist (viimane distsiplinaarkaristus oli määratud juulis 2016), kuid seda aega ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4