) § 19 alusel lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke „Vedaja leidmine Sõru-Triigi parvlaevaliinile alates 01.10.2016 kuni parvlaeva „Soela“ liinile saabumiseni“. Hange (viitenumbriga 168116) lõppes 23.12.2015, kuna AS-l Saaremaa Laevakompanii kui ainsal hankemenetluse raames pakkumuse esitanud pakkujal esines hankemenetluse algamise kuupäeva seisuga maksuvõlg.
Eeltoodust tulenevalt esinesid
lg 2 p-s 3 nimetatud erakorralised asjaolud, mis põhjendasid sisuliselt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist hankija poolt. Järelikult ei pidanud hankija hanketeadet registrile esitama, mistõttu ei ole MKM ja AS Kihvu Veeteed vahel 02.09.2016 sõlmitud hankeleping
Kuivõrd
lg 1 ei ole hankelepingu tühisuse alus, ei saa
9. AS Saaremaa Laevakompanii esitas 24.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 17.11.2016) VAKO 14.10.2016 otsuse tühistamiseks ning MKM ja AS Kihnu Veeteed vahel 02.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamiseks. VAKO otsus on hankija tõendamiskoormuse täitmata jätmise tõttu põhjendamatu. VAKO poolt äärmiselt laiendav menetlusliigi kohaldamise aluste tõlgendus on vastuolus
, riigihanke direktiivi ja senise kohtupraktikaga (kohtuasjad nr C-385/02, C-24/91, C-194/88R). Täitmata on
Hankelepingu kiire sõlmimise vajadus on tulenenud hankijast endast ja tegemist ei ole olnud ettenägematu sündmusega. Varasemate hankemenetluste nurjumine ei ole erakorralise loomuga olukord, mis ülekaalukalt väljuks majandusliku ja sotsiaalse elu piiridest (näiteks looduskatastroof jms). MKM on Sõru-Triigi parvlaevaliini hanketingimused sätestanud kõikides korraldatud hangetes eesmärgiga välistada AS Saaremaa Laevakompanii osalemine hankel või on seadnud erakordselt ebaproportsionaalseid hanketingimusi, eesmärgiga tuua kaasa olukord, kus ükski pakkuja sel põhjusel pakkumust ei esita. MKM teguviis on kandnud kaugemat sihti korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange, kus MKM saab pakkujaid ise valida.
lg 2 p-s 3 sätestatud äärmise vajaduse kriteerium tähendab fakti tuvastust ehk seda, kas oli piisavalt aega
§-s 35 teiste hankemenetluste liikide jaoks ettenähtud tähtaegadest kinni pidamiseks ja seeläbi teiste hankemenetluse liikide valikuks. Seda oli võimalik teha ‒ kolmanda hanke ja 30.09.2016 vahele jäi 70 päeva; teenuste tellimisel lihtsustatud korras ei ole
§-s 35 tähtaegu üldse vaja järgida. Hankijal ei saanud olla ka väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral kindlust hankelepingu sõlmimise osas. Äärmise vajaduse elimineerib samuti ÜTS § 21 lg 3 p-s 1 sätestatu, s.o olemasoleva lepingu pikendamise võimalus. Hankijal puudus alus ja õigus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Seega tuli hankijal valida muude riigihankemenetluse liikide vahel ning selleks oli vajalik hanke alustamiseks avaldada registris hanketeade, mille esitamata jätmine ei ole vastavalt
-le lubatud (
ÜS § 87 alusel. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamine selleks faktilist ja õiguslikku alust omamata (väär hankemenetluse liigi valik), selle korraldamisel seaduses ettenähtud reeglistiku eiramine ning riigihangete korraldamist reguleerivate direktiivide,
Hankija sõnul algatati hange e-riigihangete keskkonnas 12.08.
Kaebaja viited
Olukorras, kus vastustaja on täielikult järginud
rakendamise aluseid ning vastava menetluse läbiviimise nõudeid, ei saa tegemist olla
Tõsikindlalt ei saa väita, et ka juhul, kui vastustaja oleks kaebajale hankedokumendid edastanud, oleks kaebaja kindlasti hankes osalenud, esitanud pakkumuse, osutunud edukaks pakkujaks ja sõlminud hankelepingu. Kaebaja ei soovinud kolmes varasemas hankes hankelepingut sõlmida. AS Väinamere Liinid on rikkunud avaliku teenindamise lepingut, millest on vastustaja teda 27.07.2016 kirjaga teavitanud. Seega ei olnud vastustajal halduskoostöö seaduse (HKTS) §-st 12 tulenevalt võimalik seni kehtinud lepingut pikendada, millest tulenevalt esines
Lisaks eeltoodule kinnitab HKTS § 12 lg 2 p 3 kohaselt isiku usaldusväärsust muu hulgas asjaolu, et ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Juhul, kui kaebaja seisukoha järgi ohtu teenuse osutamise katkemiseks ei esinenud, ei saanud esineda ka ÜTS § 21 lg 3 p 1 rakendamise võimalust. 11. AS Kihnu Veeteed palus 01.11.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata. MKM-le ei saa teha etteheiteid konkursi liigi valiku osas, kuna MKM-l puudub kohustus korraldada mistahes konkurssi. MKM-l on õigus sõlmida otseleping (ÜTS § 21 lg 4). Isegi kui MKM eksis pakkujate valikul millegi vastu, ei tulene AS-le Saaremaa Laevakompanii subjektiivset õigust taotleda vaidlusaluse lepingu tühisuse tuvastamist, kuna MKM-l oli ainupädevus pakkujate valimiseks (s.t puudub subjektiivse õiguse riive). Esines
lg-st 2 tulenev alus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Kõnealuse liini teenindamiseks oli korraldatud juba kolm konkurssi, mis olid erinevatel põhjustel nurjunud. Pidades silmas ka neljanda konkursi nurjumise võimalust, pidi hankija jätma piisava varu, et teha sellise stsenaariumi realiseerumisel veel üks katse hankelepingu sõlmimiseks, sel korral nt otselepingu vormis. Seega on asjakohatud kõikvõimalikud etteheited selles osas, et olukorrast puudus kiireloomulisuse element ja äärmine vajadus antud menetlusliigi kasutamiseks. Samuti on asjakohatud viited sellele, nagu oleks hankelepingu kiire sõlmimise vajadus tekkinud hankijast sõltuvatest asjaoludest tulenevalt. Asjaolu, et MKM viis läbi kolm konkurssi, viitab üheselt sellele, et MKM alustas lepingu sõlmimiseks vajalike tegevustega piisava aja varem. AS Saaremaa Laevakompanii 5
lg 2 p 3 teine eeldus, kuivõrd tegemist on hankijast sõltumatu ettenägematu sündmusega. Ühtlasi on olemas põhjuslik seos ettenägematu sündmuse ja äärmise vajaduse vahel, kuivõrd ilma kolme ebaõnnestunud konkursita ei oleks hankijal olnud ka äärmist vajadust kiireloomuliseks hankemenetluseks. Kõik
lg-t 1 puudutavad seisukohad tuleb jätta tähelepanuta, kuna nende osas oli juba möödunud
lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaeg.
lg 1 võimalik rikkumine ei kuulu
Kohtute viide võimalusele tugineda hankelepingu tühisuse tuvastamisel otse TsÜS §-le 87 kehtib olukordades, kui vastav tühisuse alus pole hõlmatud
-s sisalduvate hankelepingu tühisust puudutavate sätetega. Kaebaja tõendid maksuvõla puudumise kohta tuleb jätta tähelepanuta. Tõendid on väljastatud pärast seda kuupäeva, kui MKM kontrollis maksuvõla olemasolu, mistõttu on võimalik, et kaebaja on muutnud varasemaid maksudeklaratsioone ning saavutanud seeläbi olukorra, kus hankemenetluse alustamise päeva seisuga enam maksuvõlga ei esine.
Hankelepingu kiire sõlmimine oli kolmanda hanke luhtumise järgselt vajalik. Sellele viitab ainuüksi asjaolu, et ÜTS § 21 lg 2 kohaselt peab pädev asutus tegema ettevalmistused avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks nii, et avaliku teenindamise leping sõlmitakse vedajaga hiljemalt kolm kuud enne kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist. Vastav nõue tugineb põhjendatud eeldusel, et hankelepingu sõlmimise ja selle alusel sõitjateveo teenuse osutamise vahele peab jääma mõistlik aeg teenuse osutamise ettevalmistamiseks (laeva prahtimine, meeskonna palkamine, piletimüügisüsteemi käivitamine, sadama pidaja ja varustajatega lepingute sõlmimine). Kolmanda hanke lõppemise seisuga oli jäänud hankeperioodi alguseni alla 3 kuu. Seega oli tegemist ajakriitilise olukorraga. 6
Kolme hanke ebaõnnestumist tuleb pidada hankijast sõltumatuks ettenägematuks sündmuseks
Seda, et kõnealuse teenuse hanke puhul ei olnud hanketingimused ilmselt ebaproportsionaalsed, kinnitab muu hulgas asjaolu, et pakkumused esimesel ja teisel hankel esitati, samuti asjaolu, et teenuse osutaja kokkuvõttes leiti (hankeleping sõlmiti). Hanketingimusi on hinnanud ka kohus, tuvastamata nende ebaproportsionaalsust (haldusasjad nr 3-15-2960 ja 3-16-849). Kohtule ei nähtu nelja kõnealuse hanke puhul sellist olulist hanketingimuste muutumist, mis võiks objektiivselt mõjutada hankel osalemise soovi. Kindlasti ei saa lugeda hankijast sõltuvaks ja ettenähtavaks sündmuseks seda, et hankel osalejal esineb maksuvõlg, mis annab aluse tema kõrvaldamiseks hankelt (esimene hange), samuti asjaolu, et pakkuja ei vaidlusta hanketingimusi, kuid keeldub hilisemalt hanketingimustel lepingu sõlmimisest (teine hange). Samuti seda, et kolmandal hankel ei osale ühtegi pakkujat, kui kahel varasemal hankel sama teenuse pakkuja leidmiseks on pakkumused esitatud. Hangete vahele jäävatest ajaperioodidest ei nähtu hankija ebamõistlikku viivitust. Ettenägematu sündmuse ja äärmise vajaduse vahel esineb põhjuslik seos (ettenägematud sündmused tingisid ajakriitilise olukorra ja võimaluse, et praamiühendus 01.10.2016 ei jätku). Kolme esimese hanke näol oli tegemist
Teenuse tellimiseks lihtsustatud korras
Seega olid hankelepingu sõlmimiseks läbiviidud kolme hankemenetluse ebaõnnestumise tagajärjel täidetud
lg 2 p-st 3 tulenevad eeldused hankija poolt 12.08.2016 väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke algatamiseks. Hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmine vajadus on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb sisustada küll kitsendavalt, samas ei saa seda teha ka niivõrd kitsendavalt, et
Praeguse vaidluse asjaolud andsid aluse vastava menetlusliigi valimiseks. Avatud hankemenetluse või piiratud hankemenetluse korral pakkumuste esitamata jätmine on iseseisvaks aluseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimiseks (
Puudub alus asuda seisukohale, et
alusel korraldataval hankel pakkumuste esitamata jätmisel tuleks samas vormis hanke kordamist eeldada ja nõuda. Ajakriitilises olukorras ÜTS § 21 lg 3 või
lg 2 p 1 rakendamine, s.o ühe või teise võimaluse kasuks otsustamine, on MKM pädevuses. Kuna praegusel juhul valiti
lg 2 p 1 rakendamine, tuleb hinnata selle eelduste täidetust ja puudub vajadus analüüsida ÜTS § 21 lg 3 eelduste täidetust.
lg 2 sätestab, et hankemenetlus, välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, algab hanketeate avaldamisega registris. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus algab hankija hankedokumentide esitamisega ühele või mitmele tema valitud huvitatud isikule.
lg 11 p 1 sätestab, et hankeleping on tühine, kui hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud. Kuna hankijal oli õigus korraldada hange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, siis ei olnud hankija
lg-st 2 tulenevalt kohustatud esitama registrile hanketeadet ning hankeleping ei saa olla
Seega puudub alus VAKO 14.10.2016 otsuse tühistamiseks ning MKM ja AS Kihnu Veeteed vahel 02.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamiseks. 7
§-s 69 toodud tühisuse alustest eraldiseisev alus hankelepingu tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 87 alusel. Riigikohus on Euroopa Kohtu praktikale tuginedes asunud seisukohale, et kui teenuste kontsessiooni andmisel on oluliselt rikutud ELTL artikleid 49 ja 56 ja nendel põhinevat
§-i 3, siis on võimalik lepingu tühisus tuvastada TsÜS § 87 alusel (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-39-12, p 24). Viidatud kohtupraktika seondub teenuste kontsessiooniga, millega praegusel juhul ei ole tegemist. Isegi kui asuda seisukohale, et TsÜS § 87 on praeguses asjas põhimõtteliselt rakendatav, ei ole tehingu tühisuse tuvastamise eeldused täidetud. Kuna väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamine kolmanda varasema hanke luhtumise järgselt oli põhjendatud, siis ei ole ebaõiget hankemenetluse liiki valitud ja see ei saa olla hankelepingu tühisuse tuvastamise aluseks ei
ÜS § 87 alusel. Kaebaja ei ole toonud esile piisavaid põhjendusi selle kohta, et vastustajal tekkis kohustus ASga Saaremaa Laevakompanii läbirääkimistesse asumiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses.
Isegi kui asuda seisukohale, et MKM-l tekkis kohustus kaebaja kaasamiseks, ei saa sellest järeldada, et kaebajaga oleks igal juhul hankeleping sõlmitud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 13. AS Saaremaa Laevakompanii palub 19.12.2016 apellatsioonkaebuses (täiendatud 17.01.2017) tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus on asunud ebaõigele järeldusele, et hankija järgis väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamisel
Kohus ei ole teostanud nimetatud sättes toodud eelduste esinemise sisulist analüüsi ja otsus on selles osas motiveerimata. Kohus on jätnud kaebaja seisukohad oluliste asjaolude kohta hindamata. Kaebaja ei nõustu kohtu ja VAKO seisukohaga, et „hankijast sõltumatut, ettenägematut sündmust“ saab sisustada läbi MKM-i poolt korraldatud kolme hanke luhtumise. „Äärmise vajaduse“ esinemist on kohus ja VAKO sisustanud vastuolus
lg 2 p-ga 3 ning asjaoludega, mida senises kohtupraktikas ja õigusteoreetilises kirjanduses ei ole lubatavaks peetud. Kohus ja VAKO ei ole tuvastanud hankijast sõltumatut ettenägematut sündmust, äärmist vajadust ega põhjuslikku seost. Kohus ja VAKO on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kui hankemenetlusliigi valiku
Tõlgendus „äärmisest vajadusest“ ning „hankijast sõltumatust põhjusest“ on vastuolus
-i, riigihangete direktiivi ja senise kohtupraktikaga (vt kohtuasjad nr C-385/02; C-24/91; C-194/88R).
lg 2 p-s 3 sätestatud eeldust „hankijast sõltumatu ettenägematu sündmus“ ei esinenud. Eelnevalt korraldatud kolme hanke luhtumine selleks ei kvalifitseeru. Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise aluseid tuleb tõlgendada kitsendavalt ning menetlusliigi valiku põhjendamise ja tõendamise kohustus lasub hankijal (vt kohtuasjad nr C-199/85 ja C-57/94). Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et Sõru-Triigi liinil reisijateveoteenuse osutaja leidmiseks esimese hanke korraldamine 8 kuud pärast hanke korraldamise vajaduse selgumist ei olnud hankija poolne viivitus või ebamõistlik ajakasutus. Hankedokumentatsiooni koostamiseks ei saa kuluda 8 kuud. Hankijal oli võimalik ette näha kolme hanke luhtumist. Antud juhul põhjustas MKM ise väljakujunenud olukorra. MKM on VAKO-le ja kohtule esitatud vastustes selgesõnaliselt avaldanud, et ta ei kasutanud mõistlikku ajavaru 8
Hankemenetluse käiku ja hanke õnnestumise käiku mõjutavad hankija otsused muuta jooksvalt hanketingimusi. Halduskohtule esitatud kaebuses on välja toodud, milliseid tingimusi muudeti. Hankija väide, et hangetes viitenumbritega 168116 ja 172943 ei ole peetud leppetrahvi määrasid ebaproportsionaalselt kõrgeks, on väär ja kohut eksitav. VAKO on vaidlustuses nr 223-15/168116 tuvastanud, et leppetrahvi suurus kuni 500 000 eurot on ebamõistlikult suur. MKM poolt kehtestatud hanketingimused on olnud vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega ja rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuivõrd ettenägematut sündmust ja äärmist vajadust ei eksisteerinud, siis ei saanud kohus tuvastada ka nendevahelist põhjuslikku seost. Halduskohtu otsus on sisult ebaõige ja motiveerimata ning ei tugine uuritud tõenditel ega kohtu ette toodud asjaoludel. Kohus on jätnud kaebaja seisukohtadele, tõenditele ja väidetele sisulise hinnangu andmata. Kohus ei ole hankelepingu tühisuse aluste hindamisel teostanud sisulist analüüsi. Senises kohtupraktikas on korduvalt sedastatud, et hankelepingu tühisuse alused ei ole piiratud
lg-tes 1 ja 11 sätestatuga (vt Riigikohtu 05.11.2012 otsus nr 3-3-1-39-12, p 24). Riigikohus rõhutas viidatud lahendis, et kui on oluliselt rikutud ELTL artikleid 49 ja 56 ning nendel põhinevat
§-i 3 ja sellise lepingu tühisust ei ole võimalik
lg-te 1 ja 11 alusel tuvastada, tuleb kohtul kaaluda, kas jätta
ÜS §-i 87. Hankija ei järginud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamisel
§-i 3. Kaebaja puhul on puudunud mistahes alused eeldada, et tema näitajad ja pädevus ei ole olnud piisavad. Veelgi enam, hankija on lugenud kahel hankel (viitenumbritega 168116 ja 170353) kaebaja majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse kriteeriumid täidetuks. Väär menetlusliigi valik, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse reeglite järgimata jätmine, huvitatud isikute ringist nõuetekohaste näitajatega ja pädevusega isikute (sh kaebaja) välja jätmine tähendab, et hankija on oluliselt rikkunud
-i, sh
p-e 1-5 ja riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, mis kvalifitseerub ELTL art-te 49 ja 56 oluliseks rikkumiseks, mistõttu tuleb tuvastada sõlmitud hankelepingu tühisus. Eestile saabus 12.08.2016, kui vaidlusalust hanget alustati, hankedirektiivi nr 2014/24/EL ülevõtmise tähtaeg. Kuna Eesti Vabariik on rikkunud direktiivi ülevõtmise kohustust, siis tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast oli nii VAKO-l kui halduskohtul kohustus arvestada uues direktiivis sisalduvaid põhimõtteid. VAKO ega halduskohus ei ole seda teinud. Uus direktiiv ei viita art-s 32 mitte „äärmisele vajadusele“, vaid „kui see on tingimata vajalik“. Halduskohus oleks pidanud
Kaebaja taotleb Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, kas MKM poolt korraldatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke puhul esinesid hankijast sõltumatud ja MKM jaoks ettenägematud sündmused, mis õigustaksid väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse valikut direktiivi nr 2014/24 art 32 mõistes. 14. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palub kirjalikus vastuses (täiendatud 20.01.2017) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb kõigi varasemate seisukohtade juurde neid kordamata. Halduskohus on sisuliselt 9
lg 2 p-s 3 nimetatud eelduste esinemist ning õigesti leidnud, et vastavad eeldused olid täidetud. Kaebaja sisustab väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke eeldusi tahtlikult meelevaldselt kitsendavalt. Kaebaja viited kohtulahenditele nr C-385/02 ja C-24/91 on asjakohatud, kuivõrd nende vaidluste asjaolud on praegusest vaidlusest erinevad. Kohtuasjad C-199/85 ja C-57/94 käsitlevad 26.07.1971 direktiivi nr 71/305/EMÜ, mis on teenuse osutamise lepingutest erinev regulatsioon. Ebareaalne on kaebaja väide, justkui pidanuks vastustaja uue hanke koostamise ja läbiviimisega alustama juba 2006. a-l. Vastustaja ei ole erandlikku riigihanget läbi viinud esmajoones, vaid on selleni jõudnud alles pärast kolme luhtunud hanget. Vastustaja ei pidanud kaebaja sellist suhtumist hanketingimustesse ette nägema ja see tuli talle üllatusena. Hanketingimuste muutmine ühe pakkuja ja turul tegutseva ettevõtte nõudmiste järgi on
järgi keelatud ja karistatav. Vastustajal on kohustus kehtestada hanketingimused avalikest huvidest lähtuvalt, mitte üksnes ühe eraettevõtja huvidest lähtuvalt. Kui lähtuda kaebaja väitest, et hankija otsused muuta hanketingimusi leebemaks mõjutavad hanke õnnestumise käiku, pidanuks kaebaja kolmandas hankes pakkumuse esitama. Et ta seda ei teinud, kinnitab vastustaja kahtlust, et tegelikkuses ei oleks kaebaja soovinud ega sooviks ka praegu ettenähtud tingimustel hankelepingut sõlmida. VAKO leidis sisuliselt 05.01.2016 otsuses nr 223-15/168116, et leppetrahvi tingimus on ebamõistlik olukorras, kus vastustaja nõuaks maksimaalmääras leppetrahvi vedajalt, kes hilineb veoteenuse osutamise alustamisega üksnes ühe päeva, millest tulenevalt muutis vastustaja leppetrahvi tingimust selgemaks. Iseenesest on õige kaebaja väide, et ka väljakuulutamata läbirääkimistega hankemenetlus ei garanteeri hankelepingu sõlmimist, sest pakkujal puudub sund hankelepingut sõlmida, kuid erinevalt muudest hanke liikidest võimaldab see hankemenetlus teatud tingimuste osas läbirääkimisi pidada. Läbirääkimiste ulatuse määratles vastustaja juba hankedokumentides. Olukorras, kus esineb otsene oht teenuse osutamise katkemiseks, on samal ajal kindlasti tegemist ka äärmise vajadusega hankelepingu kiireks sõlmimiseks. Vastustajal esines temast sõltumatutest ettenägematutest sündmustest tekkinud äärmine vajadus, mis tingis väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke korraldamise vajaduse. Kuivõrd vastustajal oli õigus korraldada hange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, ei olnud vastustajal kohustust registrile hanketeadet esitada ning seetõttu ei saa hankeleping olla
Ka juhul, kui kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis teenuste kontsessiooni kohta sedastatu oleks rakendatav muude menetluste korral, ei ole kaebaja tõendanud
ÜS §-s 87 ettenähtud tagajärje. Vastustaja ei nõustu kaebaja arvamusega, et talle tulnuks edastada hankedokumendid. Vale on kaebaja väide, nagu oleks vastustaja kahel varasemal hankel lugenud kaebaja majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse kriteeriumid täidetuks. Määratlused „äärmine vajadus“ ja „kui see on tingimata vajalik“ on samasisulised kriteeriumid, millest tulenevalt on lähenemine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimisele direktiivi 2014/24/EL mõistes sama, nagu sätestatud kehtivas
-s. Kuna kehtiva
määratlus „äärmine vajadus“ ei ole vastuolus direktiivi 2014/24/EL art-ga 32, puudus VAKO-l ja kohtul vajadus eraldi analüüsida direktiivist tulenevat. Seega on põhjendamatu ka kaebaja taotlus menetluse peatamiseks ja eelotsuse küsimiseks. 10
Reisijateveo katkestusteta toimimine on oluline avalik huvi. Isegi juhul, kui
lg 2 p-s 3 sätestatud eeldused väljakuulutamiseta hankemenetluse korraldamiseks ei oleks olnud täidetud, poleks olnud tegemist kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega. Kuna hankijal puudus mistahes konkursi korraldamise kohustus, oli
Nii VAKO kui kohus on jätnud kolmanda isiku vastavale väitele hinnangu andmata, mis pole lubatav. Hankijal puudus ÜTS § 21 lg-st 4 tulenevalt mistahes avaliku konkursi korraldamise kohustus, mistõttu on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine välistatud. Halduskohus on analüüsinud TsÜS § 87 kohaldamist ning leidnud õigesti, et TsÜS § 87 ja
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 2 p 3 kohaldamiseks peavad olema üheaegselt täidetud kõik vastavas sättes loetletud tingimused. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole VAKO ja halduskohtu tõlgendus
Hankija on suutnud tõendada nende erandlike asjaolude üheaegset esinemist, mis õigustavad väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist. Praeguses asjas on vaidlus selles, kas kolme järjestikuse hankemenetluse luhtumine saab olla „hankijast sõltumatu ettenägematu sündmus“ ning 70 päeva pikkune periood olemasoleva veolepingu lõppemiseni „äärmine vajadus“, mis õigustaksid
Ringkonnakohtu hinnangul on vastus sellele küsimusele jaatav. 18. Vaidlus puudub selles, et esimene riigihange (viitenumbriga 168116) vedaja leidmiseks alates 01.10.2016 kuulutati välja 16.10.2015, s.o ligikaudu aasta enne liiniveo algust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et aastast ajaperioodi konkreetse hanke puhul tuleb hinnata mõistlikuks ajavaruks. Seda, et hankemenetlus sellel ajaperioodil aga lausa kolm korda nurjub, ei saanud hankija ette näha, kuna see ei sõltunud hankijast. Vaidlust ei ole ka selles, et esimene hankija poolt korraldatud riigihange lõppes 07.01.2016 AS Saaremaa Laevakompanii kui ainsa pakkuja hankemenetluselt kõrvaldamisega maksuvõla tõttu hanke alguse päeva seisuga. Teine, 11.01.2016 avaldatud hange (viitenumbriga 170353) lõppes 20.01.2016, kuna ainus pakkuja AS Saaremaa Laevakompanii ei olnud nõus hanketingimustel lepingut sõlmima. Kolmas, 28.03.2016 avaldatud hange (viitenumbriga 172943) lõppes 22.07.2016, sest hankele ei esitatud ühtegi pakkumust. Kaebaja väited 11
19. ÜTS § 21 lg 2 kohaselt peab pädev asutus ettevalmistused avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks tegema nii, et sõitjateveoteenuse osutaja leidmiseks korraldatud riigihanke tulemusel sõlmitav avaliku teenindamise leping sõlmitakse vedajaga hiljemalt kolm kuud enne kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist või pädeva asutuse ja vedaja vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu kehtima hakkamist. Puudub vaidlus, et 22.07.2016 seisuga, mil oli selgunud, et senised kolm hanget olid luhtunud, jäi vedaja leidmiseks alates 01.10.2016 alla 3 kuu. See olukord kvalifitseerub ringkonnakohtu hinnangul äärmiseks vajaduseks
lg 2 p 3 tähenduses, sest puudub kahtlus selles, et reisijateveo sujuv jätkuvus Saaremaa ja Hiiumaa vahel on oluline avalik huvi. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus eelöeldu tõttu seisukohal, et konkreetsel juhul olid hankijal
lg 2 p 3 kohaldamise kumulatiivsed eeldused täidetud: hankijast sõltumatu kolme hanke luhtumine oli kaasa toonud ajakriitilise situatsiooni, kus oluline avalik huvi tuli tagada alla 3 kuu pikkuse perioodi jooksul. Sellises situatsioonis on
lg 2 p 3 kohaldamine õigustatud ega ole vastuolus riigihanke direktiividega, siseriikliku kohtupraktikaga ega Euroopa Kohtu praktikaga. Seda järeldust ei lükka ümber ka Euroopa Liidu hankedirektiivi nr 2014/24/EL art 32 uus sõnastus, kus „äärmine vajadus“ on asendatud väljendiga „kui see on tingimata vajalik“. Ringkonnakohus ei näe neis mõistetes sisulist erinevust, mistõttu puudub ka vajadus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks. 20. Ringkonnakohtu eelnevalt väljendatud seisukohta ei väära ka asjaolu, et teoreetiliselt oleks hankija võinud välja kuulutada ka neljanda lihtsustatud korras hanke (kolm esimest hanget olid lihtsustatud korras hanked
kohaselt), kuna ka teenuse tellimiseks lihtsustatud korras ei sätesta
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et neljanda lihtsustatud korras hanke läbiviimine oleks olnud selgelt ebamõistlik olukorras, kus kolm eelmist sama hankevormi olid erineval hankijast olenematul põhjusel luhtunud ning viimasel
alusel korraldatud hankel ei esitatud ühtegi pakkumust (vt ka
Kui
lg 2 p 3 kohaldamise eeldused on täidetud, siis on hankijal õigus seda hankevormi kasutada. 21.
lg 1 kohaselt esitab hankija väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral hankedokumendid ühele või mitmele huvitatud isikule, kelle majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on eeldatavalt piisavad hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Õige on väide, et
lg 1 rikkumine ei ole
Kuid kaebaja on väitnud (mida ta ei saanud väita vaidlustusmenetluses, vt RKHK lahend nr 3-3-152-11, p 17; RKHK lahend nr 3-3-1-39-12, p 24; Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 otsus asjas nr 3-14-50168, p 14) sõlmitud hankelepingu tühisust ka ELTL art-tes 49 ja 56 ning neil põhineva
§-s 3 sätestatud riigihangete oluliste põhimõtete rikkumise tõttu TsÜS § 87 12
§-s 3 sätestatud põhimõtteid arvestades olnud õigustatud kaebaja nõudmine, et valitud hankeliigi puhul oleks hankija saatnud hankedokumendid ka talle. Olenemata sellest ei saa aga asja materjalide alusel väita, et hankija oleks
lg-t 1 vaidlusaluse hanke puhul kaebaja suhtes rikkunud, sest hankijal puudus veendumus, et kaebaja täidab hankelepingu nõuetekohase täitmise eeldused. Need põhjused on halduskohus esitanud oma otsuse p-s 18.
ÜS § 87 alusel. Halduskohus on õigesti jätnud hindamata kolmanda isiku väited sellest, kas MKM-l oleks olnud õigus kohaldada ÜTS § 21 lg-t 4 ja sõlmida vedajaga otseleping hanget korraldamata, sest see ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust omav küsimus. Samamoodi ei oma tähendust see, kas MKM oleks võinud ÜTS § 21 lg 3 alusel pikendada seni liini teenindanud vedajaga avaliku teenindamise lepingut. Praeguse vaidluse lahendamisel tuli lahendada küsimus, kas MKM valis õige hankeliigi ning kas sõlmitud hankeleping on kehtiv. Nendele küsimustele vastates ei ole vaja võtta seisukohta sellest, kas MKM oleks võinud olukorra lahendada ka kuidagi teisiti. 23. Apellatsioonkaebus jääb HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja kanda HKMS § 108 lg 1 alusel ning vastustaja menetluskulud vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik oli vastustaja poolel ning seetõttu tuleb kaebajal kanda kolmanda isiku menetluskulud. Kolmas isik taotleb apellatsiooniastmes menetluskuludena esindajatasu hüvitamist summas 620 eurot ilma käibemaksuta (tl 167-171). Kohtule on tähtaegselt esitatud kuludokumendid, sh kulude kantust kinnitavad tõendid. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Kaebaja ei ole kolmanda isiku menetluskuludele vastu vaielnud. Kohus mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 620 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.