KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10. juuni 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 8lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 3

redaktsiooni § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 kohaselt saab olulise eksimuse tõttu tehtud tehingu seaduses sätestatud korras tühistada. Varasemalt on kohtupraktikas selgitatud, et oluliseks eksimuseks ei ole seaduse mittetundmine ega ebaõige ettekujutus tulevikus saabuvate asjaolude suhtes.

1. Kostja on kohtumenetluses avaldanud järgnevat. Kostjale seletati, et käenduslepingu allkirjastamise näol on tegemist teatud võlgnevuste kustutamisega. Kostja ei oska eesti keelt, mistõttu ei saanud ta dokumendi sisuga tutvuda ja lähtus temale antud seletustest. Kohus kuulas istungil üle hageja tunnistaja, kes muuhulgas avaldas järgnevat. Kostja käenduslepingu sõlmimisel oli täielikult teadlik käenduslepingu sisust ja mõttest ning tunnistaja viibis isiklikult käenduslepingu allkirjastamise juures selgitades vene keeles käenduslepingu sisu ja mõtet (II kd, tl-d 189-191).
2. TsÜS § 92 lg 1 sätestab, et eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 2 sätestab, et tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kohtu hinnangul on ebapiisav keeleoskus asjaoluks, mis võis luua kostjal ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest. Kostja on 07.06.2016 vande all muuhulgas avaldanud: „Mulle tutvustati neid dokumente mitte kui finantsdokumente, vaid kui maha kandamise akte“ (III kd, tl 37). Kui hageja oli teadlik kostja keeleoskuse taseme kohta ning ei selgitanud kostjale kokkuleppe tagajärgi, võib kostjal olla õigus tehtud tehing tühistada. Kohtu hinnangul ei too ebapiisava keeleoskuse tõttu lepingu sõlmimine endaga kaasa lepingu tühisust, vaid võib anda isikule õiguse tehing tühistada. Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja ei ole tühistanud käenduslepingut. Selle üle puudub vaidlus. Kostja vande all avaldatu ei välista hageja nõudeid, sest käenduslepingut ei ole tühistatud. Seega on 18.02.2009 sõlmitud käendusleping jätkuvalt kehtiv. Nimetatud asjaolusid on kostjale selgitatud ka kohtuistungil (II kd, tl 175). Kuivõrd 18.02.2009 sõlmitud käendusleping on kehtiv, siis on käendusleping pooltele täitmiseks kohustuslik ja hagejal on käenduslepingust tulenevad nõuded kostja vastu.
3. Lisaks on kostja kohtumenetluses avaldanud, et käenduslepingu sõlmimine on vastuolus hea usu põhimõttega ja alternatiivselt käendusleping võiks olla vastuolus heade kommetega. Käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud ja hetkel kehtiv TsÜS § 86 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kohtu hinnangul lepingu tühistamise aluse esinemine annab lepingupoolele õiguse leping tühistada, kuid ei anna lepingu tühistamata jätmise korral lepingupoolele õigust tuginedes samadele asjaoludele keelduda lepingu täitmisest, lähtudes lepingu sõlmimise asjaolude vastuolule hea usu põhimõttega või heade kommetega. Kostjale on kohtuistungil selgitatud, et eksimus või pettus ei anna lepingupoolele õigust eraldi tugineda hageja käitumise vastuolule hea usu põhimõttega lepingu sõlmimisel (II kd, tl 175). Eeltoodust tulenevalt ei välista kostja vastuväited hageja nõudeid. Nõuete ulatus ja lahendamine
4. Hageja on välja toonud ja esitanud kohtule menetlusdokumendid, millest nähtub käenduslepingust tulenev nõue kostja vastu kokku summas 25 564,66 eurot (põhiosavõlgnevus 19 173,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 6391,17 eurot).
5. Kohus kohaldab pooltevahelisele võlasuhtele sõlmitud lepingut. Poolte vahel sõlmitud käendusleping on kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Käenduslepingu punkti 1.
6. kohaselt vastutab kostja OÜ XXXX poolt tasumata kaupade ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti ostjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas kuni 400 000 Eesti krooni (ehk 25 564,66 eurot). Käenduslepingu punkti 1.
7. kohaselt vastutab käendaja lepingus toodud kohustuste täitmise eest kogu oma 4

§ 145

lg 2 esimese lause kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

§ 101

lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

1. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud käenduslepingust tekkinud nõuete osas vastuväiteid, mille sisuks on nõude lepingulise aluse puudumine, mittetekkimine või nõude lõppemine. Seejuures kostja ei ole tõendanud hageja nõuete tervikuna või hageja avaldatust suuremas ulatuses rahuldamist. Kohus loeb kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentide alusel tuvastatuks, et hagejal on kostja vastu järgnevad nõuded: 18.02.2009 sõlmitud käenduslepingust tulenev põhiosa võlgnevuse nõue summas 19 173,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus nõue summas 6391,17 eurot (kokku 25 564,66 eurot). Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust jätta lepingust või seadusest tulenev kohaldamata. Kohus rahuldab kohtuotsuse punktis 23 nimetatud hageja nõuded ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse. Seetõttu tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 jätta kostja kanda.
3. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on andnud hagejale tähtaja menetluskulude tervikliku nimekirja esitamiseks. Kohus on andnud pooltele tähtaja seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta. Kohtu määratud menetlustähtaeg ei ole möödunud. Kohtul on vaja ka täiendavalt analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust ning teha menetluskulude kindlaksmääramiseks vajalikud menetlustoimingud, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 10.06.2016 kell 16:
4. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5