Obsah (4)

§ 22§ 13§ 8§ 131

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2016, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-16-2182 Tsiviilasi MTÜ Eesti Autori

) §-s 22 sätestatud erandiga, mistõttu hageja ei ole õigustatud autoritasu nõudma. Hageja on seoses MHG 04.12.2014 Tartu Ülikooli aulas korraldatud advendikontserdiga ja 02.04.2015 Vanemuise kontserdimajas toimunud kontsertetendusega „Libahundimäng“ juhtinud kooli tähelepanu vajadusele sõlmida avalikkusele suunatud kontserdi korraldamiseks leping teoste avalikuks esitamiseks, kuid kummagi kontserdi osas ei ole kool teoste avalikuks esitamiseks lepingut sõlminud. Hageja pöördus ka Tartu Linnavalitsuse poole, kes keeldus litsentsilepingu sõlmimisest. Autoriõiguse seadus näeb ette üldreegli, et teise isiku teose kasutamiseks (sh avalikuks esitamiseks) on vaja autori või teda esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni eelnev luba. Hageja on seisukohal, et Tartu Ülikooli aulas toimunud kontsert ei vasta

vaba kasutamise erandile. Kõnealuse kontserdi puhul ei ole täidetud praktiliselt ükski

§- 2 s 22 sätestatud tingimus. Teoste avalik esitamine ei toimunud Miina Härma Gümnaasiumis, vaid Tartu Ülikooli aulas. Teoste avalik esitamine peab toimuma vahetus õppeprotsessis. MHG on kinnitanud, et selliste kontsertide puhul nad kasutavad piletiraha muuhulgas kontserdi toimumiseks vajaliku õpetajate lisatöö tasustamiseks. Samuti ei saa rääkida teoste avalikust esitamisest vahetus õppeprotsessis osas, kus teoste esitajateks on mitte õpilased vaid vilistlased, lapsevanemad ning isikud, kes otseselt ei ole seotud selle õppeasutusega. Samuti näeb

§ 22

ette, et erand on kohaldatav üksnes juhul, kui kuulajas- või vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse. Seega, kui kool suunab kontserdi reklaami avalikkusele, võimaldades avalikkusel tavapäraste piletimüügi kanalite kaudu (nt Piletimaailma müügipunktid ja Interneti piletimüügiportaal) osta kontserdile pileti, ei saa rääkida enam sellest, et kontserdi kuulajaskonna moodustavad üksnes õpetav personal ja õpilased ning otseselt õppeasutusega seotud isikud. MHG väited, et tegu oli kinnise üritusega ja et kontserdil osalesid kuulajatena üksnes õpilased, õpetajad ja kooliga otseselt seotud inimesed, on tõendamata. MHG müüs pileteid Piletimaailma kaudu ning vastav reklaam kontserdi toimumise kohta oli avaldatud avalikkusele erinevates kanalites kõrvuti teiste kontsertide reklaamidega. Kostja põhjendus, et pileti eest küsitav tasu oli pigem sümboolne ega võimaldanud koolil kontserdi korraldamisega kasumisse jääda, on asjasse mittepuutuv ega õigusta teoste vaba kasutamist. Enamiku Eesti esitajate kontsertide piletite hinnad jäävad vahemikku 4-15 eurot. Seega ei olnud piletihind 7 eurot sümboolne, samuti ei ole erandi kohaldamine seotud sellega, kas korraldaja jääb kasumisse või mitte. Kui kool väljub kontserti korraldades oma põhitegevuse ehk õppetegevuse läbiviija raamidest, peab kool täitma samasuguseid tingimusi nagu teised kontserdikorraldajad. Tartu Ülikooli aulas 11.12.2015 toimunud kontserdil teoste avalik esitamine on autoriõiguste rikkumine. Arvestades kontserdil esitamisele tulnud teoseid on tavapärane tasumäär 5% sissepääsutasudest. 02.05.2016 menetlusdokumendis vähendas hageja oma nõuet. Kostja väitel müüdi kontserdile tegelikult 233 piletit, mitte hageja poolt arvestuslikult esitatud 470. Seega müüdi pileteid 1631 euro eest, millest 5% on 81.55 eurot. Hageja esitas alternatiivse nõude õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmiseks. Kostja on ilma loata ja tasu maksmata muusikateoste avaliku esitamisega säästnud litsentsitasuga seotud kulutused. Kostja säästetud kulutuste määramisel tuleb lähtuda tavapärastest litsentsitasu määradest, mille alusel teised koolid ja muusikaürituste korraldajad maksavad tasu muusika avaliku esitamise eest. Kokku on kostja säästnud kulutusi summas 81.55 eurot. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt oli ürituse näol tegemist koolikontserdiga, mille raames teoste esitamisele kohaldub

§-st 22 tulenev teoste vabakasutust võimaldav erand. Vastavalt

§le 17 on lubatud teose kasutamine, sealhulgas avalik esitamine, autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kui kasutus langeb

§-des 18-25 kirjeldatud juhu alla, kasutus ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ning see ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve. Vastavalt

§-le 22 on lubatud erandi eesmärgid hariduslikkultuurilised ning on kantud avalikest huvidest. Konkreetseks eesmärgiks on võimaldada üldhariduskoolidel täita oma avalikke ülesandeid õpilaste teadmiste ja oskuste (sh lauluoskuse) arendamisel ning neile eluks vajalike oskuste ja kogemuste (sh esinemisjulgus, sihikindlus, koostööoskus) andmisel. MHG 11.12.2015 koolikontserdi puhul on kõik

§-s 22 kehtestatud erandi eeldused täidetud, samuti oli tegemist teoste 3 tavapärase kasutamise piiresse jääva kasutusega, mis ei kahjustanud põhjendamatult autorite seaduslikke huve. Kostja on seisukohal, et

§-s 22 vastav tingimus on täidetud, kui teoste avalik esitamine toimub õppeasutuse poolt, s.o selle tegevuses ja kontrolli all. Põhjendamatu on hageja positsioon, et sätte tekstis kasutatud termin „õppeasutuses“ viitaks konkreetsele territooriumile või aadressile. Riiklik õppekava võimaldab õppetöö läbiviimist ka väljaspool kooli ruume, mistõttu õppeasutuste tegevus ei ole tänapäeval enam seotud mingi konkreetse hoonega. Teoste avalik esitamine toimus vahetus õppeprotsessis. Õppeprotsess ei piirdu üksnes aine- või erialateadmiste omandamisega, vaid hõlmab ka õpilastele üldiste ning silmaringi arendavate teadmiste andmist ning eluks vajalike oskuste arendamist. Vaatamata sellele, et kontsert toimus peale tunde, oli see osa MHG vahetust õppeprotsessist, sest advendi- ja kevadkontserdid on kujunenud MHG õppeprotsessi oluliseks osaks. See, et õpilasi toetas esinemisel paar-kolm vilistlast ning üksikuid lugusid dirigeeris T. K., ei muuda asjaolu, et õpilaste jaoks oli tegemist vahetu õppeprotsessi osaga. Hagejat häiriv õpetajate lisatöö tasustamine oli aga kostja hinnangul põhjendatud, kuivõrd kontserdi korraldamine ja läbiviimine tähendas tavapärasest suuremat õppetööga seotud tegevuste mahtu, sh tavapärasest tööajast väljapoole jäävaid kohustusi, mille eest oli õigustatud õpetajatele täiendava hüvitise maksmine. Lisaks ei ole õpetajate tasustamine või mittetasustamine oluline asjaolu, hindamaks kontserdi sobituvust õppeprotsessiga. Kostja ei nõustu hagejaga ka selles, justkui oleks MHG väljunud kontserti korraldades oma põhitegevuse, s.o õppetöö läbiviimise, raamidest. Koolikontserdi korraldamine on otseselt seotud kooli ülesannete täitmise ning põhitegevusega. Kostja on seisukohal, et vilistlaste kui kooli endiste õpilaste näol on samuti tegemist „õppeasutuste õpilastega“

§ 22tähenduses.

H. Kaljuste pärijana kuuluvad vastavate teoste autoriõigused T. K., kes, osaledes ise nende teoste esitamisel, andis sellega nende esitamiseks nõusoleku, mistõttu ei saa seda käsitada autoriõiguste rikkumisena. Paari täiendava isiku osalemine kõnealusel koolikontserdil ei mõjutanud kuidagi autorite või muude õiguste omajate huve. Asjaolu, et kontserdipileti eest küsiti sümboolset tasu, ei välista

§ 22

erandi kohaldamist, kuivõrd nimetatud sättest ei tulene keeldu küsida korralduslike ja muude kulude katmiseks tasu. Lisaks puudus MHG tegevusel igasugune äriline eesmärk. Pigem aitas pileti olemasolu tagada selle, et kontserdil osalesid kuulajatena vaid kooli õpilaste lapsevanemad ning muud kooliga seotud isikud, kellel oli eriline huvi üritusel osaleda ning seega valmisolek selle eest ka tasuda. Kõik TÜ aula üüri ning muude kulude kandmisest üle jäänud summad kanti sihtotstarbelistesse kultuuri toetavatesse fondidesse. Seega isegi kui ärilise eesmärgi puudumine ja/või igasuguse kasu mittesaamine oleks

§ 22kohaldamise eeldus, oleks vastav tingimus täidetud.

Kostja ei nõustu hagejaga selles, et Piletimaailma teenuste kasutamine ja/või kontserdi kohta info levitamine ka avalikkusele kättesaadavates allikates välistaks

§-st 22 tuleneva erandi kohaldamise. Üritust reklaamiti selgelt kui „Miina Härma Gümnaasiumi advendikontserti“. Reaalsuses aitas kontserdile piletite müümine tagada, et koolikontserdil ei osaleks võõraid inimesi, sest kooliga mitteseotud isikud ei oleks valmis maksma piletihinda 7 eurot. Faktiliselt osales kontserdil üksnes MHG koolipere ning kooliga otseselt seotud isikud, eelkõige lapsevanemad. Isegi kui kontserdile oleks sattunud üksikuid selliseid inimesi, kes ei olnud kooliga otseselt seotud, ei olnud kontserdil osalenud nende inimeste hulk, kes

§ 22

erandi alla ei lange, kindlasti piisavalt suur selleks, et moodustada „avalikkust“

§ 13lg 1 p 7 tähenduses.

Kooskõlas

§ 8

lõigetega 1 ja 2 saaks taoliseks „avalikkuseks“ lugeda „üldsust“, s.o määramata isikute ringi 4 väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Käesoleval juhul aga ei olnud koolikontserdil osalenute seas kas mitte ühtegi kooliga mitteseotud isikut või sai neid olla vaid väga marginaalne hulk, kes mingil põhjusel võisid olla juhuslikult kontserdile sattunud. Nende teoreetiliselt võimalik olemasolu kontserdi kuulajaskonna seas ei saa tuua endaga kaasa

§-st 22 tuleneva erandi kohaldamata jätmist. Kostja märgib, et teoste esitamisel näidati ära autorite nimed ja kasutus ei olnud vastuolus teoste tavapärase kasutamisega ega kahjustanud põhjendamatult autorite seaduslikke huve. Eesti õigusruumis puudub ühene ja selge määratlus väljendile „teose tavapärane kasutamine“. Leitud on vaid, et teose vaba kasutus ei tohiks äriliselt konkureerida õiguste omaja poolt kontrollitava kommertskasutusega. Antud juhul aga ei konkureerinud MHG tegevus kuidagi õiguste omajate kontrollitud kommertskasutuse ega muude huvidega. Ühtlasi ei toimunud autorite seaduslike huvide põhjendamatut kasutamist. Isegi kui autorite huvid oleksid olnud kuidagi mõjutatud, tuleks leida, et see riive oli põhjendatud ja proportsionaalne, arvestades

§-s 22 sisalduva vabakasutuse erandi taustaks olevaid avalikke huve ning haridus- ja arengueesmärke. Juhul kui kohus ei nõustu kostja seisukohtadega, täpsustas kostja, et kontserdile müüdi 233 piletit, mitte 470, nagu eeldab hageja, ning piletitulu kogusumma oli 1631 eurot. Seega saaks MHG poolt tekitatud kahju või alusetu rikastumise teel saadu suurus olla maksimaalselt 81.55 eurot, seda ületavas osas tuleks aga hagi jätta igal juhul rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, arvestades poolte esitatud tõendeid ja hinnates neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada selle vähendatud ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle:

1. MHG on avalik ja kostja hallatav, haridusseaduse § 19 lg 1 ja § 3 lg 2 tingimustele vastav õppeasutus.
2. MHG korraldas 11.12.2015 Tartu Ülikooli aulas kontserdi, tähistamaks adventi ja Heino Kaljuste sünniaastapäeva.
3. Reklaam kontserdi toimumise kohta avaldati Piletimaailma kodulehel, Tartu linna veebilehel, Eesti kultuurisündmuste kalendris ja Delfi rubriigis mistoimub.ee.
4. Kontserdipileteid hinnaga 7 eurot pakuti müügiks Piletimaailma müügipunktide ja internetiportaali vahendusel.
5. MHG müüs kontserdile 233 piletit, piletitulu oli 1631 eurot.
6. Kontserdil esitati autoriõigustega kaitstud E. B. Britteni, Z. Kodáli, O. Ehala ja H. Kaljuste muusikateoseid. Nimetatud heliloojate nimel teostab teoste avaliku esitamise õigust hageja.
7. Kontserdil astusid esitajatena üles teiste hulgas T.J., A.L., M.L. ja T.K.. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oleks pidanud kontserdi korraldamiseks ning teoste avalikuks esitamiseks sõlmima hagejaga litsentsilepingu ja tasuma autoritasu või kohaldub

§-st 22 tulenev teoste vabakasutust võimaldav erand. Kohus on seisukohal, et 15. detsembril 2015 Tartu Ülikooli aulas toimunud kontsert ei vasta

§-s 22 sätestatud vaba kasutamise erandile. Autoriõiguse seadus näeb ette üldreegli, et teise isiku teose kasutamiseks, sh avalikuks esitamiseks on vaja autori või teda esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni eelnevat luba (

§ 13lg 1 p 7, § 131 lg 2).

Erand nimetatud üldreeglist on sätestatud

§-s 17, mille kohaselt teoseid võib kasutada ka ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid tingimusel, et see ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega 5 kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve ning ainult

§-des 18-25 otseselt ette nähtud juhtudel.

§-st 17 tulenevalt ei ole lubatud teoste vaba kasutus, mis sisuliselt konkureerib õiguste omaja poolt kontrollitava kommertskasutusega.

§ 22

kohaselt on lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta teoste avalik esitamine üksnes juhul kui: (

1. a)on ära näidatud kasutatud teose autori nimi või nimetus (kui see on teosel näidatud) ja (
2. b)teose avalik esitamine toimub õppeasutuses ja (
3. c)see toimub vahetus õppeprotsessis ja (
4. d)selle asutuse õpetava personali ja õpilaste poolt ja (
5. e)kuulajaskonna või vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse.

§-s 22 sätestatud erandi kohaldamiseks peavad olema täidetud kõik, mitte üksnes mõned sättes toodud tingimused.

§-st 22 ei tulene erandit õppeasutuste mistahes tegevusele, vaid erand on loodud koolide põhitegevuse raames kindlatele tingimustele vastava teoste avaliku esitamise tarbeks. Kostja on täitnud

§-st 22 tuleneva ühe tingimuse, mille kohaselt tuleb ära näidata kasutatud teose autori nimi, kui see on teosel näidatud. Kostja väitel pakuti kuulajatele kontserdi kava ning õhtujuhid teadustasid enne igat ettekannet teose pealkirja ning autori. Kohtul ei ole alust väites kahelda. Kohtule on esitatud kontserdi repertuaari väljatrükk, tl 147-148. Kohtu hinnangul on täitmata teose vaba kasutamise ülejäänud tingimused, mis peavad esinema kumulatiivselt. Teoste avalik esitamine ei toimunud Miina Härma Gümnaasiumis, vaid Tartu Ülikooli aulas. Asjaolust, et vahetult õppetegevust reguleeriv seadusandlus ei keela õppetegevust läbi viia väljaspool koolimaja, ei saa järeldada, et koolid ei pea seejuures arvestama teistest seadustest ja õigusaktidest tulenevate nõuetega.

§ 22

punkt (b) kohaselt peab teose vabaks kasutamiseks selle avalik esitamine toimuma õppeasutuses. Vaba kasutuse erandi kohaldamine eeldab, et teoste avalik esitamine toimub vahetus õppeprotsessis. MHG kontserdi puhul ei ole tuvastatav selle toimumine vahetus õppeprotsessis. Hageja on esitanud tõendina MHG kirja EAÜ-le (tl 14-16), mille kohaselt MHG kasutab piletiraha muuhulgas kontserdi ettevalmistamiseks ja kontserdi ajal õpetajate lisatöö tasustamiseks. Juhul kui kontsert toimuks vahetus õppeprotsessis, tuleks eeldada, et selle eest personali täiendavalt ei tasustata. Teoste avalik esitamine vahetus õppeprotsessis on välistatud ka osas, kus teoste esitajateks on vilistlased, lapsevanemad ning isikud, kes otseselt ei ole seotud selle õppeasutusega.

§ 22

näeb ette, et teoste esitajateks võivad olla üksnes asutuse õpetav personal ja õpilased. Vaidlusaluse kontserdi kohta avaldatud informatsiooni kohaselt olid esitajate seas nii vilistlased, lapsevanemad kui ka kolmandad isikud. Tartu Postimehe 20.11.2015 veebiväljaandes avaldatud artiklis „Jo-le-mi süsteemi väljatöötaja sünniaastapäeva tähistavad kontserdid“ (tl 23) on muuhulgas märgitud, et kontserdil esinevad endised õpilased ja vilistlased, kellest on saanud kutselised muusikud – T.J., A.L., M.L. jt. Kooli segakoori juhatab T.K.. Kohus on seisukohal, et kuna teose vaba kasutamise tingimustes on konkreetselt märgitud, et esitajateks võivad olla üksnes õpetav personal ja õpilased, siis on kostja väide muude isikute väikese osakaalu kohta põhjendamatu. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et justnimelt vilistlased ja T. K. olid nimeliselt kontserdi reklaamides ära 6 märgitud. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja on ise eeldanud, et tegemist on muusika valdkonnas tuntud nimedega, mis äratavad avalikkuse huvi ning suurendavad kontserdikülastajate arvu. Kooli vilistlased ei ole kooli õpilased, mida näeb ette

§ 22

punkt (d).

§ 22

mõte ja eesmärk on võimaldada teoste vaba kasutamist üksnes ja ainult õppeprotsessis ja õpilaste (ning õpetajate) poolt. Vaba kasutuse erand on kohaldatav üksnes juhul, kui kuulajaskonna või vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse. Käesoleva juhul on kool suunanud kontserdi reklaami avalikkusele, võimaldades tavapäraste piletimüügi kanalite kaudu osta kontserdipilet. Kostjal ei olnud põhjust eeldada, et avalikult reklaamitavale ja müüdavale kontserdile tulevad üksnes

§-s 22 sätestatud isikud. Üheski reklaamis ega kontserditutvustuses ei olnud teavet selle kohta, et tegemist on kinnise, üksnes õpetajatele, õpilastele ja nendega seotud isikutele suunatud üritusega. Seetõttu on paljasõnaline kostja väide, et kontserdi kuulajaskonna moodustasid üksnes õpetav personal ja õpilased ning otseselt õppeasutusega seotud isikud. Hageja on tõendanud, et reklaam kontserdi toimumise kohta avaldati avalikkusele erinevates kanalites, sh Piletimaailm online (tl 16), Tartu kultuuriaken (tl 17), Eesti kultuurisündmuste kalender (tl 19), mistoimub.ee (tl 21) kõrvuti teiste kontsertide reklaamidega. Kohus leiab, et reklaami sisu ja mahtu arvestades oli tegemist kontserdi reklaamimisega üldsusele, mistõttu oli tegemist teoste avaliku esitamisega

§ 13lg 1 p 7 tähenduses.

Teose vaba kasutuse erandi kohaldamine ei ole seotud sellega, kas korraldaja jääb kasumisse või mitte. Seetõttu on sisutu kostja põhjendus, et pileti eest küsitav tasu oli sümboolne ega võimaldanud kasumisse jääda. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et MHG poolt 11.12.2015 Tartu Ülikooli aulas toimunud kontserdil teoste avalik esitamine oli autoriõiguste rikkumine. Kostja on rikkunud

§ 131

lg-s 2 sätestatud kohustust, olles esitanud avalikult muusikateoseid ning olles hoidunud kõrvale litsentsilepingu sõlmimisest, millest tulenevalt on hagejal jäänud saamata teoste avaliku esitamise eest litsentsitasu. Hagejal saamata jäänud litsentsitasu on käsitletav VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 kohaselt hagejale tekitatud varalise kahjuna saamata jäänud tulu näol. Hagejal on õigus VÕS § 127 lg 6 teise lause alusel autoriõigusega kaasneva õiguse rikkumise tõttu nõuda kahjuhüvitist kindla summana, lähtudes tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Muusika avaliku esitamise tasumäärad sõltuvad esitatava muusika žanrist ja arvutatakse ürituse sissepääsutasu alusel (kui sissepääs üritusele on tasuline). Arvestades

1. detsembril 2015 Tartu Ülikooli aulas toimunud kontserdil esitamisele tulnud teoseid on tavapärane tasumäär 5%. Kostja ei ole vaidlustanud hageja nõutavat tasu määra. Kohus lähtub tl 2831 olevast lepingu nr KÜ-1835 projektist, mille allkirjastamisest nii MHG kui ka Tartu LV keeldusid (e-kirjad tl 36 ja 48). Kontserdile müüdi Piletilevi kaudu 139 piletit ning koolis 94 piletit, kokku 233 piletit hinnaga 7 eurot (advendikontserdi tulude-kulude ülevaade tl 149), kokku 1 631 euro eest. 5% sissepääsutasudest on (1631 x 5%) 81.55 eurot. Seega on kostja poolt hagejale tekitatud kahju 81.55 eurot. Kuna kohus rahuldab hageja nõude kahju hüvitamiseks VÕS § 127 lg 1 ja lg 6
2. lause ning § 128 lg 1, 2 ja 4 alusel, siis puudub vajadus õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmise nõude analüüsimiseks. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib 7 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on palunud lugeda hageja nõue sissenõutavaks hagi esitamisest ning arvestada nõudelt viivist alates 10.02.
3. Viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1.79 eurot sissenõutavaks muutunud viivist alates
4. veebruarist 2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja viivis põhinõudelt 81.55 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras alates
5. maist 2016 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, § 174 lg 1, 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, siis jäävad hageja menetluskulud ja kostja enda menetluskulud kostja kanda. Hageja on kohtumenetluse kestel nõuet vähendanud, kuid vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole hagejale enne kohtumenetlust esitanud piletimüügi aruannet, mistõttu hageja oli sunnitud hagi esitamisel lähtuma kohtade arvust Tartu Ülikooli aulas. Pärast kostjalt piletimüügi aruande saamist korrigeeris hageja oma nõuet vastavalt esitatud aruandele. Kohus on seisukohal, et sisuliselt rahuldatakse hagi terves ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 3458.50 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ning 3383.50 eurot õigusabikulu, ning lisanduva seadusjärgse viivise. MTÜ Eesti Autorite Ühing kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas asjas. Kostja palub menetluskulude väljamõistmisel vähendada hageja menetluskulude suurust vajaliku ja mõistliku ulatuseni, sest hageja on antud asjas kasutanud põhjendamatult välist õigusabi. Tegemist on MTÜ Eesti Autorite Ühing jaoks tüüpilise õigusvaidlusega autoritasu väljanõudmiseks, mille sarnaseid hageja peab pidevalt. Hagejal peaksid olema välja kujunenud tüüpvormid ning vajalikud õigusteadmised. Seetõttu on kostja hinnangul olnud põhjendamatu kasutada Eesti ühe kalleima hinnakirjaga advokaadibüroo teenuseid. Teiseks on kostja hinnangul põhjendamatu ka osutatud õigusabi maht. Hageja esitatud arvetest nähtuvalt on ainuüksi hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud 13,8 töötundi koguhinnaga 2363.50 eurot. Valdav osa hagiavaldusest on asjaga seotud seadusesätete tekstide väljatoomine. Hageja esindaja on kulutanud ebaproportsionaalselt palju aega tutvumaks kostja taotlusega hagile vastamise tähtaja pikendamiseks ja enda poolt esitatud tõendi tagasi võtmise taotluse koostamisele. Kostja on seisukohal, et menetluskuludena saab olla põhjendatud välja mõista maksimaalselt vaid summa, mis vastab põhinõude suurusele. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures tuleb asja keerukuse hindamisel arvestada muuhulgas asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, samuti seda, kas asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-112-09 otsuse p-s 17 pidanud tsiviilasja keerukaks juhul, kui asjas on vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. 8 Kohus on seisukohal, et kõnealuse tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerukama vaidlusega. Ainus vaidlusalune küsimus oli autoriõiguse seaduses sätestatud teose vaba kasutuse erandi tõlgendamine. Ka menetlustoimingute hulk ja maht ei olnud suur – hageja on esitanud hagiavalduse 12-l leheküljel (tl 2-14); vastuse kostja taotlusele tähtaja pikendamise kohta 2-l leheküljel (tl 129-130) ja täiendava seisukoha 7-l leheküljel. Hagi menetletakse kirjalikus menetluses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi arvestada ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
6. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu
7. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
8. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
9. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;
10. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13).
11. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147.49 eurot (käibemaksuga). Käesoleval juhul on esindaja tunnitasu olnud 170 eurot ilma käibemaksuta, seega märkimisväärselt kõrgem Riigikohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnitasust. Kohus leiab, et antud juhul, võib põhjendatud ja vajalikuks tunnihinnaks pidada 140 eurot ilma käibemaksuta. Kohus märgib, et hageja on volitanud käesolevas tsiviilasjas end esindama Raidla Ellex Advokaadibüroo patendivoliniku Mari Musta (tl 12), kuid menetluskulude nimekirjale lisatud arvelt nr 160007 nähtub, et osaliselt (0,5 h ulatuses hinnaga 102.50 eurot ilma käibemaksuta) on õigusabiteenust osutanud vandeadv Ants Nõmper. Seetõttu on nimetatud ulatuses õigusabikulu väljamõistmine alusetu. Põhjendamatu on kostja väide, et hageja poolt õigusabiteenuse osutamine oli ebavajalik, sest hageja organisatsioonis on tööl jurist. Riigikohus on
12. detsembri 2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15 p-s 10 leidnud, et ainuüksi asjaolu, et õigustatud poole ettevõttes töötavad juristid, ei välista lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Kohus arvestab ka kostja varasemat käitumist: hageja töötajad on teinud pikaajaliselt pingutusi, et jõuda kostjaga litsentsilepingu sõlmimisel kokkuleppele, kuid kostja on kategooriliselt keeldunud. Samuti ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et menetluskuludena võiks välja mõista maksimaalselt summa, mis vastab põhinõude suurusele. Sellisel juhul oleks lepingulise esindaja kulu väljamõistmine pea välistatud, mis ei ole seaduslik ja põhjendatud. Kohus nõustub kohus kostjaga selles, et hageja esindaja õigusabikulu maht on ülepaisutatud. Hageja on kasutanud eriteadmistega esindajat – patendivolinikku, kelle puhul võib lugeda põhjendatuks mõnevõrra kõrgema tunnitasu määra. Samast asjaolust tuleneb aga eeldus, et eriteadmistega ja kogenud esindajal kulub menetlusdokumentide koostamiseks temale tuttavas valdkonnas vähem aega. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamise ajamaht on kokku 10 tundi ehk summas (10 x 140) 1 400 eurot. Kohus loeb hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks vajalikuks 7 tundi ning kostja vastusega tutvumiseks ning vastuväidete esitamiseks vajalikuks 3 tundi. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 75 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1 475 eurot, millest 75 eurot moodustab riigilõiv ja 1475 eurot õigusabikulu põhjendatud ja 9 vajalikus määras. Menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja taotlusele arvestada viivist VÕS § 113 lg 1
13. lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10