Kuna hageja on esitanud vaid tasunõude ülalviidatud tehtud tööde aktide ja nende alusel esitatud arvete järgi, siis ei oma asjas tähtsust hageja väited ettemaksu osalisest tasumata jätmisest ning vajaliku materjali ostmisest, tehnika rendi kuludest kokku summas 334832,40 kr. Kuna vaidlus arvete, akti sisu ja saamise üle puudus, ei pea kohus vajalikuks anda täiendavat hinnangut neile (I kd 25-33). Pooled vaidlevad hinna alandamise üle.
lg 1, 2 alusel on leping pooltele täitmiseks kohustuslik ning § 76 lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitud tingimustele, seadusel.
lg 1 sätestab, et töövõtulepingu kohaselt peab töövõtja tegema kokkulepitud töö ja tellija peab selle eest maksma töövõtjale tasu.
Käesoleva menetluse ajal (lk 116, III kd) on kostja selgelt määratlenud, et ta tegi 30.09.2011 ja 31.03.2012 hagejale hinna alandamise avalduse (II kd lk 253-256), millega alandas hinda 681686,36 kr ehk 43567,70 € ehk 100% (vt ka Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-126-13 antud juhis käesolevas asjas, III kd).
järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma ning tellija loetakse töö vastu võtnuks ka juhul kui ta alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja 3
lg 1 sätestab, et kui lepingu pool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt. Kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kuna kostja esitas hagejale hinna alandamise avalduse, siis on kostja
lg 1 ning
kohaselt aktsepteerinud mittekohase ehk lepingu tingimustele mittevastava töö (
Selle tõttu on asjakohatud kostja vastuväited, et tööd on seni vastu võtmata. Samuti ei oma kohtu arvates seetõttu tähtsust kostja vastuväited sellest, et lepingu sõlminud juhatuse liikmel ei olnud väidetavalt õigust lepingut hagejaga sõlmida, sest hinna alandamisega on kostja mittekohase töö vastu võtnud ning kiitnud sellega heaks tollase juhatuse liikme XXXX poolt vaidlusaluse sõlmitud töövõtulepingu kui tehingu TsÜS § 129 lg 1 järgi (isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, kiidab tehingu heaks). Eeltoodu alusel puudub kohtul vajadus anda hinnangut kostja väidetele sellest, kas kostja üldkoosolekul 15.01.06 vastu võetud otsus on tühine või ei ning kohus ei anna seetõttu hinnangut Harju Maakohtu otsusele asjas nr 2-06-1013, samuti teadetele koosolekust, protokollidele, majanduskavale (II kd lk 38-42, lk 36-37, lk 114-116, 132). Kohus peab vajalikuks märkida, et registrikandest nähtuvalt ei olnud XXXXpiiranguid kostja esindamiseks ning hagejal oli õigus TsÜS 34 lg 1 (juhatuse esindusõigus) ja ÄS § 34 lg 1 järgi registrikandele tuginedes kostjaga lepingut sõlmid selliselt, et sellele kirjutas alla juhatuse liikme ja kostja esindajana XXXX. Lepingu p 16 (I kd lk 7-14) nähtub, et töö peab vastama hea ehituse heale tavale. Kohtule esitatud Ehitusekspertiisbüroo OÜ (koostanud XXXX) 2006.a. aktist nähtuvalt ei ole katuse - ja liftišhatide tööd tehtud kvaliteetselt (I kd 92-102) ja mõlemad tööd tuleb ümber teha. Akti kohaselt on tööd tehtud lohakalt, oskamatult, kuid tehtud töö väärtust sellest aktist ei nähtu. Hageja esitatud Ehitusekspertiisibüroo OÜ 2007.a juunikuu aktist (I kd lk 48 - 64) nähtuvalt on hageja teinud lepingus kokkulepitud tööd, kuid märgitud aktist ei nähtu, kas tööd vastavad lepingus kokku lepitud kvaliteedi nõuetele ning ehituse heale tavale. Seega ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud Ehitusekspertiisibüroo OÜ 2007.a. juunikuu akt tehtud tööde kvaliteeti. Hageja on tunnistaja XXXX (II kd lk 73-75) ütlustega tõendanud, et tööd said küll valmis, ent tööde kvaliteet sellega tõendatud pole. Hageja on esitanud katuse ja liftišahtide tööde joonise, millega on kostja juhatuse liige XXXX nõustunud, kuid selles ei kajastu töö puudused, mistõttu ei tõenda, et tööd on tehtud nõuetekohaselt kooskõlas hea ehituse tavaga vastavalt lepingule (lk 37, II kd). Kohtu poolt varasemalt määratud ekspertiisi käigus koostatud arvamusest ES-2704/09 27.04.09 (I kd lk 136143, ekspert E. Sepp) nähtub, et hageja teostas XXXX tööd lepinguga nr XXXX kokkulepitud ulatuses, mahus ja eelarve piires, kuid tööd kuuluvad ümbertegemisele, sest ei vasta heale ehitustavale ega ehitusnormidele. Viidatud ekspertarvamus ja kostja esitatud Ehitusekspertiisbüroo OÜ (koostanud XXXX) 2006.a. arvamus tõendavad seega kostja väiteid, et katuse- ja liftišahtide ehitustööd olid ebakvaliteetsed ning hageja väited, et need olid kvaliteetsed, ei ole millegagi leidnud kinnitust. Kuna tööd olid ebakvaliteetsed, siis ei vastanud need
§
lg 1 järgi lepingu tingimustele ja nii leiab kohus, et kostjal oli õigus
Kohus peab vajalikuks selgitada hagejale, tööde kvaliteet ei ole aga samastatav tehtud töö mahu, kogusega ehk teisisõnu tehtud töö ulatus ja kogus ei tähenda 4
lg 1 kohaselt on võimalik alandatud hinda määrata järgmiselt: alandatud hind = eseme väärtus koos puudusega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : eseme väärtus puuduseta (kohase täitmise väärtus). Seega tuleb käesolevas asjas alandatud hinna arvestamisel lähtuda järgmisest: • Ekspertiisiaktiga 13.07.2015 tuvastatud tehtud tööde väärtus, mis sisaldab puuduse kõrvaldamise maksumust on 26513,18 € + käibemaks (arvamuse p 2.5.1), puuduste enda maksumus on 10408,59 €+ käibemaks. Seega on mittekohase täitmise väärtus 26513,18 € -10408,59 € + käibemaks 20% ehk vastavalt 16104,59 € + käibemaks 20%, kokku 19325,508 €. • Lepingu järgi on kokkulepitud tööde hind 43567,69 € (sh käibemaks, vt vaidlustamata asjaolu). 5
lg 1 järgi on hageja tehtud katuse ja liftišahtide tööde alandatud hind 19325,508 €*43567,69 €/31815,82 € = 26463,81 €. Seega oli kostjal õigus küll alandada hinda, kuid seda vaid osaliselt ning kohus leiab, et kostjal on kohustus
lg 1,
lg 1, 2, § 8 lg 1, 2,
lg 1 alusel tasuda hagejale tehtud tööde eest alandatud hinna ulatuses ehk väärtuses 26463,81 € (sh käibemaks 20%). Kuna kostja on keeldunud maksmast hagejale tehtud tööde eest alandatud hinna ulatuses ehk 26463,81 €, siis on kostja rikkunud lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust osaliselt (st jättis tasumata alandatud hinna ulatuses, mis tulnuks tasuda)
Seetõttu on hageja põhivõla nõue osaliselt põhjendatud, tõendatud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt
lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 635 lg 1 alusel kohustuse täitmist ehk võlgnevuse tasumist ulatuses, mis vastab alandatud hinnale. Eeltoodu alusel kuulub hageja põhivõla nõue osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb 26463,81 € hagejale välja mõista. Menetluses selgus, et kostja ei esitanud hageja vastu mitte kahjunõuet, vaid alandas hinda (vt ka Riigikohtu juhis käesolevas asjas). Kostja ei ole esitatud arveid, mille ulatuses hageja tehtud ja tasumata tööde eest hagis tasunõude on esitanud, maksnud (vt vaidlustamata osa) ehk ei nähtu, et kostjal oleks üle makstud tasu eest tagasinõue hageja vastu. Kuna 1) kostja on hinda alandanud (ei ole kahjunõuet hageja vastu esitanud), 2) kostjal ei ole ülemakstud tasu eest tagasinõuet hageja vastu ning 3) põhjendatud tasu ehk alandatud hind tehtud tööde eest on 26463,81 €, siis ei saa kostja teha tasaarvestust hageja nõudega (lk 258, II kd). Hageja palus välja mõista viivise kokku 40372,12 €, st põhinõue piires ja edaspidiselt TsMS § 367 järgi 0,05 % päevas võlalt kuni põhivõla tasumiseni. Kostja viivise arvestust, metoodikat ei vaidlustanud, kuid palus seda vähendada. Kuna kostja rikub kohustust ja on seni 26463,81 € tasumisega viivituses, on hagejal õigus nõuda
lg 1, 2, § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 1 järgi põhivõlalt viivise tasumist võlalt kuna põhivõla tasumiseni. Kuna hageja põhivõla nõue kuulub rahuldamisele 65,55 % (26463,81/40372,12*100), siis on põhimõtteliselt põhjendatud hageja viivisenõue samas ulatuses ehk 65,55 € ehk 26463,81 €
Kostja palus viivist vähendada
lg 8 ja § 162 alusel.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Vaidlus puudus selles, et hageja on likvideerimisel, mis tähendab, et hageja tegevuse sisu ei ole enam tulu teenimisele suunatud vaid tegevuse lõpetamisele suunatud ning likvideerimismenetlus ongi kohtu poolt määratud käesoleva vaidluse lahendamiseks (Maakohtu määrus 08.12.11 nr 2-11-54393, II kd lk 231). Kostja on korteriühistu ja tema vara tekib ja koguneb korteriomanike (liikmete) sihtotstarbelistest maksetest ning tema tegevus ole suunatud tulu teenimisele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et viivise vähendamine, sõltumata asjaolust, et nõue on võrdne põhivõlaga, on käesoleval juhul
MS § 367 järgi kuni selle tasumiseni jääb rahuldamata. Kokkuvõtvalt kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista võlga 26463,81 € ning viivist 9536,19 € ning nõue viivise väljamõistmiseks 0,05% võlalt kuni selle tasumiseni jääb rahuldamata. Kohus ei anna hinnangut hageja esitatud EMHI tõendile (I kd lk 34-37), kuna vaidlus tööde tegemise aja ja tingimuste üle puudus. Seega ei oma tähtust hageja väited sellest, millistel välistel tingimustel ei saanud/pidanud tööd tegema. Samuti ei anna kohus hinnangut XXXX ja XXXX ütlustele, kuna puudutavad trepikoja juhtmete põlemist ja vihmavee läbijooksu, kuid asjas ei ole kahjunõudeid esitatud ning tunnistajate ütlused ei kinnita tehtud tööde hinda ega puuduste hinda (lk 139 -104,172-173 II kd). Kohus ei anna hinnangut hageja saadetud kirjale, millega hageja andis kostjale võla tasumiseks aja ning Eesti Posti tähtkirjale, kuna selle vaidlus puudus, et kiri kostjale saadeti ning lisaks ei ole sellel vaidluses tähtsust (I kd 38-39). Kohus ei anna hinnangut hageja konto väljavõttele ja hageja alltöövõtjate arvetele, rendi arvetele (I kd lk 40-47, II kd 159-168), kuna selles vaidlus puudus, et need kulud kanti ja neil pole ka asjas tähtsust. Hageja esitatud PõhjaPäästekeskuse 31.01.2010 tõend, mille järgi tilkus vihmavesi katusest läbi ja põhjustas väidetavalt elektrijuhtmestikus lühise ning tulekahju, ei oma asjas tähtsust, kuna käesoleval juhul ei ole kahjunõudeid esitatud (II kd lk 101). Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut ka hageja esitatud 10.01.08 tehtud fotodele, kuna kahjunõudeid pole esitatud ning ekspert on arvamuses põhjendanud puuduste enda maksumust, puudustega töö maksumust. Kohus ei anna hinnangut korterite kahjustuste kohta tehtud aktidele, kuna ekspert kui eriteadmistega isik on oma arvamuses märgitud dokumente kasutanud ning käesolevas vaidluses ei ole kahjunõudeid esitatud (lk 133-134, II kd ). Kohus ei anna hinnangut kostja esitatud kostja ja XXXXOÜ lepingule, kuna see oli esitatud eksperdi palvel ekspertiisi tegemiseks (III kd lk 170-194). Menetluskulude jaotus, hind Hagi kuulus rahuldamisele 44,59 % ((36000: 80744,3 (põhinõue + ühekordses summas nõutav viivis)*100)). TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda ning lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 163 lg 2 tulenev menetluskulude jaotuse viis on kohtu diskretsiooniõigus ning seega ei ole kohus märgituga seotud. Kohtumenetluse ajal pakkus kohus pooltele kompromissi (22 000 €+ käibemaks 20%, kokku 26400 €), millega nõustus kostja, kuid hageja ei nõustunud (IV kd lk 156-157, prot 23.09.15). Hageja pakkus hiljem kostjale kompromissi 30 000 € + käibemaks, millega kostja ei nõustunud (V kd lk 3-4, prot. 30.11.15, kostja 16.12.15 dokument, V kd lk 29-35). Kohus rahuldas põhinõude 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.