← Eesti

3-15-2927/19

KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2927 Haldusasi M.K.i kaebus Tallinna Ülikoolilt väljamõistmiseks summas 717.13 eurot Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – M.K., lepinguline esindaja Marko Woronowicz Vastustaja – Tallinna Ülikool, volitatud esindaja Nele Vokk kahjuhüvitise RESOLUTSIOON
  2. Jätta rahuldamata Tallinna Ülikooli taotlus M.K.i kaebuse läbivaatamata jätmiseks.
  3. Jätta M.K.i kaebus rahuldamata.
  4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Kohtuotsuse resolutsiooni punkti 1 on võimalik vaidlustada koos apellatsioonkaebuse esitamisega. ASJAOLUD
  5. M.K. immatrikuleeriti 21.08.2012 Tallinna Ülikooli (TLÜ) akadeemilise prorektori 21.08.2012 käskkirja nr 874ü alusel TLÜ täiskoormusõppesse riigieelarvelisele õppekohale. 2 M.K. esitas 23.08.2013 TLÜ õppeinfosüsteemi (ÕIS) avalduse tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkusele lubamiseks alates 2013/2014 sügissemestrist kuni 2013/2014 kevadsemestri lõpuni.
  6. Kaebaja viidi 30.08.2013 Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi õppejuhi korraldusega nr 577 üle osakoormusega, s.o tasulisse õppesse.
  7. 10.09.2013 rahuldati ÕIS-is kaebaja taotlus akadeemilisele puhkusele lubamiseks.
  8. Kaebaja siirdus 2013/2014 õppeaastaks akadeemilisele puhkusele.
  9. TLÜ akadeemilise prorektori 14.12.2014 käskkirja nr 1899ü alusel eksmatrikuleeriti kaebaja õppetööle mitteilmumise (s.o õpingukava koostamata ja esitamata jätmise) tõttu. 1

(8)
  1. Kaebajale edastati 23.12.2014 õppeassistendi poolt õppeteenustasu arve õppekava osakoormusõppe semestritasu arvestades proportsionaalses osas summas 479 eurot ja tasumistähtajaga 2.01.
  3. Vastustaja loovutas 13.04.2015 kaebaja vastu suunatud nõude summa 479 eurot osaühingule Abi Kapital Grupp poolte vahel allkirjastatud võlanõuete üleandmise akti nr TLU15-001 ja poolte vahel sõlmitud nõuete loovutamise raamlepingu nr 0708/14 alusel.
  4. Pärnu Maakohtu 26.08.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-115177 kohustati kaebajat tasuma Abi Kapital Grupp OÜ-le 547,93 eurot, millele lisandusid viivised 0,020000% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
  5. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts edastas 27.08.2015 kaebajale täitedokumendi, millega kohustas võlgnikku tasuma kohtumääruse alusel väljamõistetud võlgnevuse 547,93 eurot, millele lisandusid viivised.
  6. Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts 19.10.2015 otsusega lõpetati täitemenetlus nõude täieliku rahuldamise tõttu.
  7. Tallinna Halduskohtule saabus 20.11.2015 M.K.i kaebus Tallinna Ülikoolilt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 717.13 eurot. KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  8. Tallinna Ülikool viis kaebaja üle täiskoormusõppelt osakoormusõppele haldusakti andmisega, millele eelnes haldusmenetlus. Haldusmenetluse läbiviimisel oli Tallinna Ülikool kohustatud kõigepealt välja selgitama, kas peale akadeemiliselt puhkuselt naasmist ning õppetööst puudumist on kaebaja üldse teadlik olnud enda kohustustest Tallinna Ülikooli ees ning kas ta soovib jätkata enda õpinguid tasulises vormis samal õppekaval ja samas õppeasutuses. Lisaks oli kaebaja õigustatud vastavat teavet enne haldusakti vastuvõtmist Tallinna Ülikoolilt saama. Tallinna Ülikooli tegevusest ei nähtu haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 lg 1 ja põhiseaduse §-st 14 tulenevate kohustuste järgimist. Sellise tegevusega on Tallinna Ülikool riivanud kaebaja põhiõigusi: õigust heale haldusele.
  9. Kaebaja ei naasnud õppetöö juurde peale akadeemilist puhkust ega võtnud õppetööst osa terve ühe semestri vältel. Eeltoodu tõttu puudus vastustajal alust arvata, et kaebaja soovib järgmisel semestril jätkata õppetööd osakoormusõppes (tasulises õppes). Selguse saavutamiseks oleks Tallinna Ülikool HMS § 6 lg 1 ja PS §-st 14 sätestatust tulenevalt pidanud kaebajaga ühendust võtma või vähemalt ühenduse võtmiseks tegema täiendavaid mõistlike jõupingutusi kaebajaga ühenduse saavutamiseks ning tema seisukoha küsimiseks. Viimast Tallinna Ülikool teinud ei ole.
  10. Sellise tegevuse tulemusena on kaebaja teadmata tekitatud talle õigusvastaselt rahaline kohustus ning seeläbi on kaebaja saanud kahju summas 717.13 eurot. Kui kaebajat oleks hea halduse tava nõuete kohaselt teavitatud, ei oleks kahju kaebajale tekkinud, kuivõrd kaebajal ei olnud selget ettekujutust asjade käigust, mille kohaselt kaebaja viidi üle tasulisele õppekohale. Vastustaja, kuulamata ära kaebaja seisukohta, otsustas ühepoolselt viia kaebaja üle tasulisele õppekohale. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  11. Vastustaja hinnangul puudub käesolevas asjas alus kaebuse läbi vaatamiseks tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p-st 1 ja § 121 lg 1 p-st
  12. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette isiku õigust vaidlustada maakohtu jõustunud lahendit halduskohtumenetluse korras. Kaebaja on esitanud käesolevas kaebuses faktikogumina asjaolud, millised kuulusid esitamisele ja lahendamisele maakohtus.
  13. Vastustaja ei nõustu kaebusega ka sisuliselt. Kaebaja väidetav tekkinud kahju peab olema otseselt vastustaja poolse õigusvastase teo tagajärjeks. Vastustaja ei nõustu, et tema tegevus põhjustas 26.08.2015 Pärnu Maakohtu lahendiga nr 2-15-115177 kaebajalt 547,93 euro väljamõistmise. 13.04.2015 loovutas vastustaja kaebaja vastu suunatud nõude 479 eurot lepingulisele partnerile 2
(8)osaühingule Abi Kapital Grupp poolte vahel allkirjastatud võlanõuete üleandmise akti nr TLU15001 ja poolte vahel sõlmitud nõuete loovutamise raamlepingu nr 0708/14 alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja § 164 lg 2 alusel läksid vastustaja nõude Abi Kapital Grupp OÜ-le üleandmise järgselt ning lõppes vastustaja ja kaebaja vaheline lepinguline suhe.
  1. 16.07.2015 pöördus inkassofirma Abi Kapital Grupp OÜ temale loovutatud nõudega Pärnu Maakohtusse, mispeale andis 20.07.2015 kohus tsiviilasjas nr 2-15-115177 välja määruse, mille kohaselt esitati Abi Kapital Grupp OÜ nõude alusel kaebajale makseettepanek summas 544,38 eurot. Juhul, kui kaebaja oleks maksekäsu kiirmenetluses esitanud vastuväite, oleks maksekäsu kiirmenetlus olnud välistatud.
  2. Kaebajal puudub piisav põhjendus, miks ta tsiviilkohtumenetluses oma õigusi ei kaitsnud, et tekkivat kahju vältida või vähendada. Tsiviilkohtumenetluses olid poolteks kaebaja ja Abi Kapital Grupp OÜ. Kaebaja oli teadlik sellest, et tema suhtes algatatud maksekäsu kiirmenetluse hetkeks puudus vastustajal kaebajaga igasugune õiguslik/lepinguline suhe, mille alusel oleks vastustajal tekkinud kohustus viimast mittepuudutavas (kohtu)vaidluses osalema. Maksekäsu kiirmenetluses oli võlausaldajaks kaebaja vastu suunatud nõudes Abi Kapital Grupp OÜ, kellele oli loovutatud kõik varasemalt vastustajale kuulunud nõudest tulenevad õigused ja kohustused.
  3. Vastustaja lükkab ümber kaebaja väite, mille kohaselt on kaebaja 28.07.2015 pöördunud vastustaja poole. Alates
  4. aasta septembrist ei ole kaebaja võtnud vastustajaga ühendust ega ole vastustaja kirjadele vastanud. Alates nimetatud perioodist võttis kaebaja esmakordselt vastustajaga kirjalikult ühendust 25.08.
  6. Vastustaja ei leia, et ta oleks oma tegevuses käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kaebaja viide tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 96 kui alusele, millele tuginedes oleks vastustaja ja Abi Kapital Grupp OÜ pidanud nõude loovutamise lugema tühiseks, on vastustajale arusaamatu, kuna jääb selgusetuks, mil viisil puutub antud küsimusse ähvardus ja vägivald.
  7. Isegi sellisel juhul, kui kaebaja oleks 28.07.2015 pöördunud väidetava e-kirjaga vastustaja poole, oleks kaebaja pidanud olema teadlik ka sellest, et käsitluse all olev nõue ei puutu enam vastustajasse ja vastustajal puuduvad nõudega seonduvalt igasugused õigused ja kohustused. Kaebaja poolt on kergeusklik mõelda, et üksnes nimetatud e-kiri on aluseks kaebaja suhtes tsiviilkohtumenetluses negatiivse otsuse ärahoidmiseks. Kaebaja tegevust ja käitumist ei saa tsiviilkohtumenetluses oma õiguste kaitsmise mõttes pidada ammendavaks ja õigustatuks, kuivõrd Kaebaja ei vaielnud tema suhtes väidetavale võlale vastu.
  8. Kui kaebaja ei ole oma õiguste kaitseks astunud haldusmenetluse-, tsiviilkohtu- ega ka täitemenetluse käigus ühtegi sammu, ei saa väita, et isik on reageerinud ja astunud samme oma õiguste kaitseks esimesel võimalusel. Kaebaja ei reageerinud haldusmenetluse käigus vastustaja kirjadele ega võtnud ka ise vastustajaga kontakti alates
  9. aasta septembrist. Võttes vastu kohtudokumendid ja olles teadlik tema suhtes avalduse alusel algatatud tsiviilkohtumenetlusest ei esitanud kaebaja menetluse käigus ühtegi vastuväidet. Maksekäsu seaduses ettenähtud korras vaidlustamata jätmine ja seejärel maksekäsuga väljamõistetud summa tasumata jätmisega põhjustatud täitemenetluse alustamine, on kaebaja enda tegevuse tagajärg.
  10. Kaebaja hüvitisenõue RVastS § 7 lõike 1 alusel ei ole põhjendatud, kuna kaebajale tekkinud kahju ja vastustaja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Kaebaja suhtes kohtulahendi vabatahtliku täitmata jätmise tõttu alustatud täitemenetlus ning selle käigus väljamõistetud täitemenetluskulud ja põhinõude tasumata jätmise tõttu lisandunud viivised on tingitud otseselt kaebaja enda tegevusest (tegevusetusest).
  11. Vastustaja on viinud haldusmenetluse läbi nõuetekohaselt. Ülikool kasutab üliõpilastele ametlike õppetegevust puudutavate teadete edastamiseks tulenevalt TLÜ senati 15.04.2013 määrusele nr 7 3
(8)„Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskiri“ (ÕKE) õppeinfosüsteemi (ÕIS). ÕIS-i kasutajakonto loomise järgselt teavitatakse üliõpilasi instituudi õppenõustaja poolt esimeses infotunnis ja/või ekirja teel võimalusest valida, kas nad jälgivad õppetegevusega seotud teateid otse ÕIS-st ja/või suunavad ülikooli poolt ÕIS-i edastatud teated enda „tlu.ee“ või mõnele muule e-postiaadressile. Ekirjavahetuseks üliõpilasega kasutab ülikool ennekõike üliõpilase enda poolt sisseastumise järgselt loodavat „tlu.ee“ e-postiaadressi (kaebaja puhul oli selleks xxxxxxx@tlu.ee), samuti üliõpilase poolt ülikoolile edastatud/sisseastumisinfosüsteemi (SAIS) kantud ja seal kinnitatud e-postiaadressi (xxxxxxxx@hotmail.com) ning elukoha aadressi (xxxxxxxxx). Vastustaja poolt kohtule esitatud ekirjadest nähtub, et kaebaja kasutas oma õpingute vältel vastustajaga suhtlemiseks nii oma „tlu.ee“ kui ka „hotmail.com“ e-postiaadressi.
  1. Olles üliõpilase staatuses taotles kaebaja 23.08.2013, s.o enne õppeaasta algust, akadeemilisele puhkusele lubamist. Õppekoormuse muutmise ja tasulisele õppekohale üleviimise osas edastati 03.09.2013 teade kaebaja e-postiaadressile xxxxxxxx@hotmail.com. Üliõpilane, kelle eesmärk on õpingud ülikoolis katkestada, ei esita akadeemilise puhkuse avaldust, vaid esitab selleks kehtinud ÕKE § 29 lg 1 punkti 1 ja lg 3 kohaselt eksmatrikuleerimise avalduse.
  2. Vastustaja ei saa eeldada, et kaebaja ei ole teadlik temal kui üliõpilasel lasuvatest õigustest ja kohustustest. Kaebaja suhtles oma õpingute käigus vastustajaga sama e-postiaadressi kaudu, millele edastati kaebajale 3.09.2013 e-kiri. Seetõttu puudus vastustajal alus arvata, et kaebaja ei ole või ei pruugi mingil põhjusel teavitust kätte saada. Vastustaja poolt kaebajale edastatud e-kirju ei saadetud üksnes kaebaja „tlu.ee“ e-postiaadressile. Kõik üliõpilase suhtes tehtud korraldused edastati üliõpilasele ka ÕIS-i. Asjaolu, et kaebaja oma mõtetes oli ülikooliõpingutest loobunud, ei tähenda, et kaebaja oli vabastatud üliõpilase staatusest ning sellega kaasnevatest kohustustest. Kaebaja ei pöördunud kordagi enne ega ka peale akadeemilise puhkuse avalduse esitamist vastustaja poole väljendamaks oma teadmatust, arusaamatust, täiendava info vajalikkust, mis puudutab täis- või osakoormusõpet, akadeemilist puhkust, õpingute lõpetamist vms. Seega ei saa olla vaidlust küsimuses, et vastustajal lasus mõistlik ootus selles osas, et olles esitanud vastustajale õpingute peatamise avalduse, jätkab kaebaja eelduslikult akadeemilise puhkuse lõppedes oma õpinguid. Kaebaja pidi üliõpilasena olema teadlik sellest, et akadeemilise puhkuse lõppedes jätkab ta õpinguid osakoormusõppes, st tasulisel õppekohal.
  3. Vastustaja esitas 3.09.2013 kaebajale pakkumuse lepingu sõlmimiseks, teavitades kaebajat tema poolt kasutatud e-postiaadressi kaudu akadeemilisele puhkusele siirdumise eeldusena osakoormusõppesse üleviimise ning sellest tulenevalt õppelepingu sõlmimise kohustusest. Kaebaja väljendas oma tegevusega, mis seisnes akadeemilisele puhkusele siirdumises ja igasuguse muu tahte kui õppimise ajutise peatamise ja hilisema jätkamise mitteväljendamises, kaudset tahet sõlmida vastustajaga õppeleping.
  4. Vastustajale jääb arusaamatuks, mille alusel väidab kaebaja, et vastustaja pidi uurimispõhimõtte ja hea halduse tava kohaselt kontrollima, kas kaebaja soov on enne akadeemilisele puhkusele siirdumist minna üle osakoormusõppesse või mitte. Vastustaja kohustus määrata üliõpilase õppekoormus iga õppeaasta lõpus tuleneb ülikooliseadusest. Tegemist ei ole ülikoolipoolse ja üliõpilase huve kahjustada võiva kaalutlusotsusega, vaid seadusest tuleneva kohustusega, mille tegemisel ei saa lähtuda üliõpilase tahtest või soovist. Juhul, kui üliõpilane ei ole täitnud varasemal õppeaastal täiskoormusõppe nõudeid ja ta on seadusest ning ÕKE-st tulenevalt viidud osakoormusõppesse, on üliõpilasel alati õigus sellisel juhul lõpetada oma õpingud ja esitada eksmatrikuleerimise avaldus, millega ta omakorda väljendabki oma tahet ja soovi osakoormusõppes mitte jätkata. Kaebajal oli võimalus vaidlustada osakoormusõppesse määramise otsust, mis oleks tinginud akadeemilise puhkuse taotluse mitterahuldamise. Eelnevast lähtuvalt ei ole vastustaja haldusõiguslikus suhtes kaebajaga läinud vastuollu põhiseaduse §-ga 14, Euroopa Liidu Põhiõiguste harta § 41 lõikega 2, haldusmenetluse seaduse §-ga 6 ning Euroopa hea halduse tava eeskirjaga. 4
(8)KOHTU PÕHJENDUSED
  1. M.K. on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse. Vastustaja taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 151 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt võib halduskohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel peab kaebeõiguse puudumine olema ilmselge, mille selgitamiseks tuleb üldjuhul kontrollida, kas kaebusega on võimalik kaitsta kaebaja õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.10.2013 lahend nr 3-3-1-29-13). Kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.05.2014 lahend nr 3-3-1-26-14). Käesolevas asjas see nii ei ole ja menetluse läbi vaatamata jätmiseks seega alus puudub.
  2. Kaebaja immatrikuleeriti 21.08.2012 Tallinna Ülikooli täiskoormusõppesse riigieelarvelisele õppekohale TLÜ akadeemilise prorektori 21.08.2012 käskkirja nr 874Ü alusel. Seega tekkisid kaebajal lepingulised suhted vastustajaga. Kaebuse kohaselt tekkis kaebajale kahju seoses asjaoluga, et vastustaja jättis läbi viimata kohase haldusmenetluse kaebaja suhtes. Hüvitamiskaebuse aluseks on haldusakt, toiming või muu avaliku võimu kandja tegevus, millega kaebuse kohaselt kahju tekitati (RVastS § 7 lg 1). Kahjunõude aluseks on kahju tekitamisel katkematu põhjusliku seose käivitanud avaliku võimu tegevus. Seega eelnimetatud normidest tulenevalt on kaebajal subjektiivne õigus nõuda vastustajalt kahju hüvitamist. Eelnevast lähtudes ei oma asjaolu, et vastustaja poolt on loovutatud nõue summas 479 eurot Abi Kapital Grupp OÜ-le, puutumust. Kaebaja leiab, et kogu vastustaja tegevus kuni käesoleva ajani on olnud õigusvastane ning selle tagajärjel on tekkinud kaebajale kahju, mistõttu kaebaja kaebeõiguse olemasolu puudumine ei ole ilmselge ning vastustaja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
  3. Järgnevalt kohus uurib, kas Tallinna Ülikooli tegevus kaebaja suhtes on olnud õigusvastane. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad RVastS § 7 lg 1 kohaselt olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
  4. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja immatrikuleeriti 21.08.2012 Tallinna Ülikooli täiskoormusõppesse riigieelarvelisele kohale Tallinna Ülikooli akadeemilise prorektori 21.08.2012 käskkirja nr 874ü alusel. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kaebaja esitas 23.08.2013 avalduse Humanitaarteaduste Instituudi direktorile tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkusele lubamiseks alates 2013/2014 sügisemestrist kuni 2013/2014 kevadsemestri lõpuni.
  5. Lähtudes HKMS § 158 lg-st 2 teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. 23.08.2013 kehtinud ülikooliseaduse (ÜKS) § 23 lg 3 kohaselt määrab üliõpilane ülikooli astudes oma täis- või osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal, välja arvatud, kui õppekaval võib toimuda ainult täiskoormusega õpe. Järgmistel õppeaastatel arvestab ülikool üliõpilase täis- või osakoormusega õppimise määramisel, kuidas on üliõpilane iga õppeaasta lõpuks täitnud õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu. Täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva üliõpilase viib ülikool üle osakoormusega õppesse üliõpilast ülikoolist välja arvamata. TLÜ senati 15.04.2013 määrusega nr 7 kinnitatud Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskirja (edaspidi eeskiri) § 10 lg 2 alusel kogub üliõpilane täiskoormusega õppes iga õppeaasta lõpuks kumulatiivselt õppekavajärgseid õppeaineid vähemalt 22,5 EAPd iga õppetööst osavõetud semestri kohta alates viimasest immatrikuleerimisest. Sama paragrahvi lõikest 4 tulenevalt määrab ülikool iga õppeaasta lõppedes eelneva õpiaja tulemuste põhjal üliõpilase õppekoormuse järgmiseks õppeaastaks. Koormuse arvestamise aluseks on õppekava täitmisel läbitud, sealhulgas varasemate õpingute ja töökogemusega (edaspidi VÕTA) arvestatud õppeainete maht ainepunktides. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ei täitnud täiskoormusega õppe nõudeid. Eelnevast tulenevalt viidi 5
(8)Tallinna Ülikooli Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi 30.08.2013 õppetöö korraldusega nr 577 M.K. Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskirja punkti 3.11 alusel täiskoormuselt osakoormusele. Kohtu hinnangul on 30.08.2013 õppetöö korralduse nr 577 puhul tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõttes, kuna korraldusega muudeti M.K.i õiguslikku olukorda võrreldes eelnevaga. Seega oleks pidanud Tallinna Ülikool vastavalt HMS § 25 lg-le 1 korralduse nr 577 kaebajale kätte toimetama. 3.09.2013 edastas õppeassistent P. Kokka kaebajale teate eeltoodud asjaolu kohta ning samas teavitati kaebajat vajadusest tulla hiljemalt 9.09.2013 allkirjastama õppelepingut nr 8.1-20/3981 õpingute jätkamiseks riigieelarvevälisel õppekohal. Nimetatud kirjast ei nähtu, et sellele oleks lisatud juurde manusena 30.03.2013 korraldust nr
  1. Ka kaebaja ise eitab korralduse kättesaamist.
  2. ÜKS § 42 lg 2 kohaselt peavad üliõpilased jälgima ÜKS-i, ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest. Eeskirja § 3 lg 8 sätestas, et ülikooli ametlik tasemeõppe õppekorralduse infovahetuskeskkond on ÕIS, kus toimub õppetööd puudutavate andmete kogumine, töötlemine, säilitamine ja väljastamine. Üliõpilase staatus kehtib kuni üliõpilase eksmatrikuleerimiseni (eeskirja § 29 lg 1). Eelnevast tulenevalt lasus kaebajal kohustus jälgida ÕIS-i (sh e-posti aadressile xxxxxxx@tlu.ee) edastatavaid teavitusi vastustaja poolt. Lisaks eelnevale on vastustaja edastanud 30.03.2013 korralduse nr 577 kaebaja poolt vastustajale antud e-posti aadressile: xxxxxxxx@hotmail.com. Kaebaja aga ei kontrollinud talle kuuluvaid e-posti aadresse. Samuti peab kaebaja olema sõlminud Tallinna Ülikooli riigieelarvelisele kohale immatrikuleerimise järgselt õppelepingu, mille punkti 6.
  3. kohaselt pooled lepivad kokku, et ametlik infovahetus (sh teated, info eksmatrikuleerimise algatamise kohta, otsused eksmatrikuleerimise, akadeemilise puhkuse kohta jms) edastatakse üliõpilase õppeinfosüsteemi kontole või tlu.ee epostiaadressile ja saatmisel loetakse, et saadetu on poolele kätte toimetatud ning poolel on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda, kui saatmisest on möödunud 3 tööpäeva (tegemist on nn Tallinna Ülikooli tüüpõppelepinguga, mis on kättesaadav internetist file:///C:/Users/SIRLEL~1/AppData/Local/Temp/TLU_oppeleping%20eestikeelsel%20oppekaval %20oppijaga%20-%20NÄIDIS.pdf). Eeltoodu tõttu ei saa vastustajale ette heita asjaolu, et kaebaja ei ole kätte saanud 30.03.2013 korraldust nr
  4. Samuti pidi kaebaja olema teadlik asjaolust, et akadeemilise puhkuse avalduse esitamise järgselt kohaldub ÜKS § 23 lg
  5. 10.09.2013 rahuldati kaebaja taotlus akadeemilisele puhkusele lubamiseks. Olukorras, kus kaebaja esitas taotluse akadeemilisele puhkusele lubamiseks, oleks ta pidanud üliõpilasele tavapärase käitumise korral kontrollima, kas tema avaldust on aktsepteeritud. Juhul, kui ta oleks vastava kontrolli läbi viinud, oleks temani jõudunud ka info, mis tulenes 30.03.2013 korraldusest nr 577, st kaebaja viidi üle osakoormusega õppesse, millest tulenevalt kohustus kaebaja tasuma õppemaksu (eeskirja § 11 lg 2 p 3). Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohus kaebaja seisukohtadega, milles leitakse, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet ning jätnud täitmata teavituskohustuse. Kohus nõustub vastustajaga, et antud asja lahendamisel ei ole kohane viidata Riigikohtu 27.09.2005 lahendile nr 3-3-1-47-
  6. Viidatud lahend käsitleb detailplaneeringu menetlemisega seonduvat. Planeerimismenetlus on suunatud planeerimisseaduse §-st 141 tulenevalt määramata isikute ringile, mistõttu on haldusakti teatavaks tegemise menetlus komplitseeritum.
  7. Vaatamata sellele, et 30.03.2013 korralduses nr 577 puudus viide võimalusele korraldust vaidlustada, tulenes vastav õigus eeskirja § 33 lg-st 1, millest kaebaja pidi üliõpilasena olema teadlik. Nimetatud sätte kohaselt pöördub üliõpilane õppetegevusega seotud otsuse vaidlustamiseks (v.a lõputöö kaitsmisel või lõpueksami sooritamisel saadud õpiväljundite hindamistulemuse vaidlustamisel) otsuse tegija poole ja vaidlustab otsuse 10 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest. Kaebaja ei ole korraldust nr 577 vaidlustanud.
  8. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja ei ole allkirjastanud 4.09.2013 õppelepingut nr 8.1-20/3981 õpingute jätkamiseks riigieelarvevälisel õppekohal. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, 6
(8)samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama seaduse § 16 lg-st 1 lähtudes on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Sama seaduse § 20 lg 1 kohaselt nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vastustaja edastas 3.09.2013 kaebajale teate õppelepingu nr 8.1-20/3981 sõlmimise vajaduse kohta. Teade on edastatud kaebaja poolt vastustajale teada antud e-posti aadressile xxxxxxxx@hotmail.com. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 3 alusel loetakse kättesaaduks lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega vaatamata asjaolule, et kaebaja lepingu sõlmimisele ei ilmunud, võib eelnevast järeldada, et kaebaja on lepingule andnud nõustumuse. Lisaks nagu kohus eelnevalt tuvastas, pidi kaebaja akadeemilise puhkuse avalduse esitamisel olema teadlik asjaolust, et akadeemilisele puhkuse avalduse esitamisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest, st sellest, et akadeemilisele puhkusele siirdumisel viiakse kaebaja üle osakoormusega õppesse, millisel juhul kaasneb ka õppemaksu tasumise kohustus.
  1. M.K. akadeemiline puhkus lõppes 2013/2014 kevadsemestri lõpus. Kaebusest tulenevalt pidi vastustaja järeldama asjaolust, et kaebaja ei naasnud õppetööle peale akadeemilist puhkust, kaebaja soovi õpinguid osakoormusõppes enam mitte jätkata. Kohus eelnevas kaebajaga ei nõustu. Vastustajal puudub õigus ja pädevus millegi järeldamiseks, kuna vastustaja tegevus peab tulenema üksnes õigusaktidest. Samuti ei saa vastustajale ette heita seda, et ei tehtud jõupingutusi kaebajaga ühenduse saamiseks. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, edastati kaebajale teated kaebaja poolt vastustajale edastatud (e-posti) aadressidele, kuid kaebaja ignoreeris teateid. Vastustaja järeldus, et kaebaja sooviks on jätkata õpinguid peale akadeemiliselt puhkuselt naasmist, on igati ootuspärane, kuna kaebaja vastupidist soovi vastustajale ei avaldunud. Juhul, kui kaebaja sooviks ei olnud õpinguid jätakata, tuli tal esitada selleks vastav avaldus vastavalt eeskirja § 29 lg-le
  2. Kaebaja väide, et ta eeltoodut ei teadnud, ei muuda vastustaja tegevust seetõttu õigusvastaseks. Siinkohal kohus kordab, et Tallinna Ülikooli õppima asumise järel pidi kaebaja olema teadlik ÜKS § 42 lg-s 2 sätestatust. Sellekohase info mitteteadmist ei saa panna süüks vastustajale. Tallinna Ülikoolil puudus kaebaja eelneva eksmatrikuleerimise avalduse puudumise tõttu ka võimalus kaebaja koheseks eksmatrikuleerimiseks, mis kaebuse kohaselt oli kaebaja sooviks või eesmärgiks. Arvestades eelnevat ei toiminud vastustaja oma tegevuses õigusvastaselt.
  3. Lisaks eelnevale peab kohus vajalikuks märkida järgnevat. Vastustaja loovutas 13.04.2015 kaebaja vastu suunatud nõude summa 479 eurot lepingulisele partnerile osaühingule Abi Kapital Grupp. Osaühing esitas 16.07.2015 Pärnu Maakohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks. RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 139 lg 1 kohaselt vähendatakse kahjuhüvitist juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 järgi kohaldatakse eelnevat ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 20.07.2015 määrusega nr 2-15-115177/3 tehti kaebajale ettepanek tasuda Abi Kapital Grupp OÜ-le makseettepaneku kättesaamisest alates 15 jooksul makseettepanekus nimetatud võlg koos menetluskuludega. Samas määruses selgitati, et makseettepanku saajal on võimalus maksta nõude esitajale makseettepanekus osundatud summa 15 päeva jooksul või esitada 15 päeva jooksul makseettepaneku kättesaamisest nõude või selle osa vastu vastuväide, kui ei loeta esitatud nõuet põhjendatuks. M.K. on 20.07.2015 menetlusdokumendi kättesaamist kinnitanud. Kaebaja vastuväiteid Abi Kapital Grupp OÜ nõudele ei esitanud. Samuti ei ole kaebaja 26.08.2015 maksekäsu määrust vaidlustanud. Kohtule jäävad arusaamatuks kaebaja väited osas, kus leitakse, et 7
(8)ta pöördus kahju vältimiseks vastustaja, mitte Pärnu Maakohtu poole. Sellise käitumisega kaebaja ei saanud astuda samme oma õiguste kaitseks, kuna Pärnu Maakohus kohustas 20.06.2015 määrusega esitama vastuväited kohtule. Üksnes Pärnu Maakohtu kohtumenetluses oleks saanud kaebaja reaalselst oma õigusi kaitsta. Kaebaja eeldus, et tema pöördumise tagajärjel Tallinna Ülikooli poole vastustaja tegevuse tagajärjel tsiviilasi nr 2-15-115177 lõpetatakse on asjakohatu, arvestades asjaolu, et Abi Kapital Grupp OÜ nõue rahuldati. Lisaks eelnevale ei asunud kaebaja täitma vabatahtliku täitmise ajal maksekäsus nimetatud summat, mistõttu lisandusid taotletud summale täitemenetluses tekkinud kulud. Kohtu hinnangul on kaebaja enda tegevuse/tegevusetusega tekitanud endale kahju. Seda ilmestab eriti asjaolu, et vastustaja pakkus kaebajale kohtule esitatud vastuväidetest tulenevalt võimalust kompromissi sõlmimiseks, kuid kaebaja on vastustaja püüdlusi ignoreerinud. 40. Hinnates eelkäsitletud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et vastustaja tegevus ei ole olnud õigusvastane. Täidetud ei ole RVastS § 7 lg-st 1 tulenevad eeldused kahju rahaliseks hüvitamiseks, mistõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. 41. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.