Obsah (6)

§ 218§ 116§ 222§ 114§ 217§ 223

2-15-7537 KOHTUOTSUS (Eesti Vabariigi nimel) Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2015, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-7

§-s 116 sätestatud taganemise alused.

1. Ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel 05.12.2013.a sõlmitud müügilepingu alusel võõrandas hageja kostjale pesumasina FAGOR 1FET 311W maksumusega 239,00 eurot. Pole ka vaidlust, et 9 kuu pärast asja üleandmist kostjale esitas ta kaebuse hagejale seoses sellega, et pesumasina kaas ei püsinud avatuna. Ei ole vaidlust, et hooldusettevõtja on hageja soovil puudust 01.10.
2. a parandanud. Samuti parandas hageja pesumasina kaane teistkordselt 25.03.
3. a ja kostja on paranduse vastu võtnud.
4. Hooldusettevõtja kinnitusel ei olnud mõlemal juhul tegemist tootmisdefektiga. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Hageja on seisukohal, et tegelikult tekkis puudus kostja enda tegevuse tagajärjel ja hageja ülalnimetud rikke eest ei vastuta. Hageja leiab, et ta tegi kõik endast oleneva, et täita lepingu korraliselt. 2 2-15-7537
5. Kostja ise väitis, et esimene rike ilmnes 9 kuu pärast, seega ei kehti antud olukorras

§ 218

lg 2 ls-s 2 sätestatud ümberpööratud tõendamiskoormus ning kostja peab suutma tõendada, nii lepingutingimustele mittevastavusele viitava puuduse olemasolu asjal kui ka seda, et vastav puudus või selle põhjus eksisteeris juba asja temale üleandmise hetkel. Hageja arvates ei saa ülalnimetatud sätet kohaldada ka 01.10.2014.a asendatud kaanele kuna tegemist ei ole § 218 lg-s 1 sätestatud asja üleandamisega, vaid puuduse kõrvaldamisega. Seega peab kostja tõendama, et asendatud kaas ei vasta lepingutingimustele. 9. Hageja leiab, et käesoleva asja puhul ei olnud kostjal õigust lepingust taganeda ning järelikult ei ole kostjal alust nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist, kuna leping ei ole oluliselt rikutud.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingu rikkumine). Seega saab kostja müügilepingust taganeda vaid olulise lepingurikkumise esinemisel. Lepingu olulise rikkumise tõendamise kohustus lasub kostjal. Lepingust taganemise põhjenduseks oli asjaolu, et pesumasinal esines puudus. Hageja arvates ei anna mainitud puudus alust lepingust taganemiseks, kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja vastutab puuduse eest ja, et see puudus on lepingu oluline rikkumine. 10. Hageja leiab, et kostjal ei ole õigust lepingust taganeda ka juhul, kui ta tõendab, et hageja vastutab puuduse eest. Puudus, mis esines pesumasinal on väike, aga lepingust taganemise puhul on tegemist õiguskaitsevahendiga lepingu olulisel täitmata jätmisel. Kostja saab lepingust taganeda vaid juhul, kui täitmine ei ole üldse võimalik või täitmisega viivitamine kujutab endast olulist lepingurikkumist.

§ 222

lg 1 järgi kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Lähtudes eeltoodust, müügilepingu mittekohase täitmise korral on ostja esmaseks õiguskaitsevahendiks lepingu täitmise nõue. Kui müüja teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib ostja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust (

§ 114lg 4).

Üksnes oluline lepingurikkumine annab ostjale õiguse koheselt lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega määramata. Kostja taganes lepingust ilma täiendava tähtaja andmata ning hea usu põhimõttega vastuolus. Samuti kohustab

§ 116

lg 4 esimene lause taganemise eeldusena andma alati täiendava tähtaja, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise poole taganemise korral ebamõistlikult suurt kahju. Taganemisega on hagejale tekitati ebamõistlikult suur kahju. Eeltoodu alusel leiab hageja, et kostjapoolne lepingust taganemine on tühine taganemiseks õigusliku aluse puudumise tõttu. Kostja vastus hagiavaldusele Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja väidab järgmist. 3 2-15-7537

1. detsembril
2. a sõlmisid kostja ja hageja müügilepingu, mille alusel kostja ostis pesumasina FAGOR 1 FET 311W. Pärast 9 kuud kasutamist vertikaalasendis kaan enam ei fikseerunud. Pesumasinasse pesu laadimisel ja masinast väljavõtmisel pidi kaant vertikaalasendis hoidma, see oli aga täiendav ebamugavus. Kostja pöördus hageja poole puuduse kõrvaldamiseks. 01.10.
3. a vahetas hageja vahetas kaane ära. Pärast 3 kuud kasutamist pesumasina möödumist kaas jällegi vertikaalasendis ei fikseerinud end, s.o. sama puudus on aset leidnud korduvalt. 16.12.2014.a kostja esitas hagejale kirjaliku avalduse, milles taotles tagastada temale raha või vahetada pesumasin teise kauba vastu. 20.01.2015.a hageja vastas avaldusele ja teatas, et puudus kuulub remondi alla ja varuosade saamisel see kõrvaldatakse. Seega, hageja ei ole rahuldanud kostja taotlust, kuid 25.03.2015.a hageja korduvalt vahetas pesumasina kaane, millest on koostatud vastav akt. Enne seda, 05.02.
4. a, esitas kostja kaebuse Tarbijakaitseametile, milles taotles osutada abi, et hageja tagastaks raha või vahetaks pesumasina teise kauba vastu. 10.04.
5. a Tarbijakaitseamet tegi otsuse, millega rahuldas kaebuse, ning mõistis OÜ-lt Amerplastar Est N A kasuks 239 eurot. Eelnimetatud otsuse alusel 08.05.
6. a esitas kostja hagejale avalduse, milles korduvalt taotles välja maksta 239 eurot või vahetada pesumasin teise kauba vastu juurde maksuga. Hageja vastas, et kostja avaldus vaadatakse läbi kohtus. Kostja tellimusel ekspert FIE I K koostas 05.08.
7. a konsultatsiooniakti, milles ekspert järeldas sisuliselt järgmist: - pesumasina kaas vertikaalasendis ei fikseeru, pesu laadimisel masinasse ja sellest väljavõtmisel loob täiendava ebamugavuse; - nähtavad vahed, mis on tekkinud pesumasina kaane ja korpuse vahelise kinnituse kõverdumise tulemusel, iseloomustavad garantii alusel paigaldatud kaane ebakvaliteetset valikut, esitatud pesumasinale „Fagor“. Oli paigaldatud pesumasina „Fagor“ mudelile sarnane kaan, mis on juba olnud kasutusel; - ekspertiisiks esitatud pesumasin „Fagor“ on ebakvaliteetne, omab ülalmärgitud tootmisdefekte. Garantiiremondi all teostatud tööd on mitterahuldavad. Seega, seisuga 05.08.2015.a sama puudus on tekkinud pesumasinas juba kolmas korras ning hageja ei suutnud puudus kõrvaldada. Kostjal on hagiavaldusele järgmised vastuväited.

§ 217

lg 1 kohaselt ostjale üle antav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkt 6 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijale müügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga. Mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.

§ 218

lg 2 esimese lause kohaselt tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimus4 2-15-7537 tele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale.

§ 223

lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamist või asendamist või ei tee seda mõistlik aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

§ 223

lg 2 kohaselt tarbijale müügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.

§ 223

lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Meie puhul on tegemist tarbijale müügiga. Ilmselgelt, et pesumasin on ebakvaliteetne, kuna kaan ei saa püsida vertikaalses seisundis s.o. avatud seisundis, ning hagejal ei ole õnnestunud seda puudust kõrvaldada juba kaks korda. Käesolevaks ajaks kaan jälle ei püsi avatud seisundis. Peale selle, hageja ei saa pesumasina parandada mõistliku aja jooksul. Teisel korral kostja teatas hagejale pesumasina puudusest

1. detsembril 2014.a. Hageja vahetas pesumasina kaane alles
2. märtsil
3. a. Selline tähtaeg ei saa lugeda mõistlikuks ajaks pesumasina puuduse kõrvaldamiseks. Umbes 3,5 kuud kostja vanematel ei olnud võimalust kasutada pesumasinat. Hageja ei ole pakkunud kasutamiseks sellele ajavahemikule muud pesumasinat. Seega, on tegemist hageja poolt müügilepingu olulise rikkumisega. Kostjal on õiguslik alus müügilepingust taganeda

§ 116

lg 1 alusel, mille kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda kui teine pool on lepingust tulenevalt kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine ).

§ 116

lg 2 punkt 2 ja 4 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: punkt 2: rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; punkt 4: kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoole mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Hageja on rikkunud kohustust müüa kostjale nõuetekohase kvaliteediga pesumasin. Selle kohustuse täpne järgimine oli kostja jaoks eelduseks lepingu täitmine tema poolt. Pesumasina sama puudus ilmneb korduvalt ning hageja ei ole võimeline seda kõrvaldada. Eksperdi järeldusest nähtub, et kaane vahetamiseks hageja kasutas mitte uut kaant, aga juba varem kasutatud kaant. Seega on hagejal mõislik põhjus eeldada, et hageja ei täida lepingukohustust pesumasina nõuetekohase kvaliteedi osas. Hageja esitas Sevi Kodukaubad OÜ vastuse dokumentaalse tõendina, millele tuginedes hageja järeldab, et mõlemal juhul ei olnud tegemist tootmisdefektiga ning tegu on mittegarantiilise juhtumiga. Kostja sellega ei nõustu ja väidab, et Sevi Kodukaubad OÜ ei ole vaadanud vahetult pesumasinat ning sel põhjusel ei saa teha järeldusi pesumasina puudustest, sealhulgas selles osas et, on tegemist mittegarantiilise juhtumiga. Menetluse käik 5 2-15-7537

1. mai
2. a määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtpäeva 300 euro riigilõivu tasumiseks. Hageja tasus lõivu.
3. juunil
4. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse.
5. juunil
6. a esitas kostja riigi õigusabi taotluse.
7. augusti
8. a määrusega rahuldas kohus taotluse ja andis kostjale riigi õigusabi kohustusega osamaksetena täies ulatuses hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.
9. septembril
10. a esitas kostja vastuse.
11. oktoobril
12. a toimus asjas kohtuistung. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et kostja on taganenud
13. detsembril
14. a sõlmitud tarbijamüügilepingust õiguspäraselt, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et ostetud pesumasina kaas ei püsinud avatud asendis, mille tõttu tuli masinat korduvalt remontida. Hageja väitis, et puudus tekkis kostja tegevuse tagajärjel, kuid ei selgitanud ega tõendanud, milles selline väärtegevus võiks seisneda. Vaidlusaluse pesumasina kaane tõstab pärast luku avamist avatud asendisse ja hoiab kaane sees olev vedru. Kostja N A selgitas kohtuistungil vastuseks kohtu küsimusele, et kaas hakkas aja jooksul avatuna üha allapoole jääma. Kostja kirjeldas, et pesumasinat saab kasutada – pesu sisse panna ja välja võtta ainult kaant samal ajal peaga lahti hoides. Esinenud viga viitab vedru enneaegsele väsimisele või liiga nõrga vedru tarvitamisele, seega kas tootmisdefektile või konstruktiivsele veale. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et pesumasinal olnud puudus oli väike, mille puhul ei oleks kostjal olnud õigust lepingust taganeda. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel, kuna asi lahendati hageja kahjuks, jäävad poolte menetluskulud jäävad hageja kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 6