) § 11 lg 1, § 7 lg 1, § 73 lg 1, § 10 lg 2 p 1, § 10 lg 2 p 4 ja § 10 lg 2 p 5 alusel, kuid mitte hiljem kui 08.10.2015.a. ning isiku suhtes kohaldati
lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast arvates ( tl 6-6 pöördel). Eestist lahkumise ettekirjutusega on tuvastatud, et S.M.G. saabus Eesti Vabariiki 27.08.2011.a. ühekordse 30-päevase viisa ( kehtivusega 28.08.2011-26.09.2011) alusel . Eestis asus S.M.G. 17.06.2011 õppima Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) küberkaitse magistriõppes ja taotles õppimiseks TTÜ-s tähtajalist elamisluba. Isikule väljastati elamisluba kuni 10.10.2012, mida pikendati kuni 15.07.2013.a. S.M.G. sõitis 2013 .a. mais Poolast Eestissse, mil ta kaotas väidetavalt oma elamisloa kaardi ja sai selle tagasi väidetavalt 14.09.2015 postiga Hiinast . Isiku sõnul ei teadnud ta elamisloa kehtivuse tähtaega ja seetõttu viibib ta lahkumisettekirjutuse koostamise ajal Eestis ebaseaduslikult. S.M.G. viibis Eesti Vabariigis ebaseaduslikult alates 16.07.2013 kuni lahkumisettekirjutuse vormistamise ajani, s.o. 2 aastat 2 kuud ja 12 päeva. Eesti Vabariigis ebaseadusliku viibimise eest trahvis PPA isikut väärteokorras välismaalaste seaduse (VMS) § 298 alusel 40 trahviühiku suuruse rahatrahviga summas 160 eurot. 2.S.M.G. ( kaebaja) esitas 06.10.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 28.09.2015 ettekirjutuse nr 1033418688 Eestist lahkumiseks tühistamiseks osas, millega määrati S.M.G.le Eesti Vabariiki sissesõidukeeld 3 aastaks või alternatiivselt meetme ajalise perioodi alandamiseks ( tl 2-4 pöördel) . Halduskohus võttis 09.11.2015 määrusega kaebuse menetlusse ja nõudis vastustajaks tunnistatud PPA-lt kirjaliku seletuse esitamist ( tl 14-14 pöördel), vastustaja esitas tähtaegselt kirjaliku seletuse ( tl 21-23), 18.12.2015 määras halduskohus asja läbivaatamiseks kohtuistungil ( tl 25-25 pöördel). II MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 4. Kaebuse põhjendused 4.1. Kaebaja kaotas oma elamisloa kaardi 2013 .a. mais Poolast Eestissse sõites. Kuna elamisloa kehtivuse tähtaeg ei olnud kaebajal peas, siis helistas ta Eestisse saabudes migratsiooniametisse, kust teavitati, et kaks kuud enne tähtaja saabumist tuleb kaebajale e-posti eel teavitus.Sellist teavitust kaebajale ei saabunud. Kaebaja sai elamisloa kaardi tagasi 14.09.2015 ja läks koheselt PPA teenindusse, kus selgus, et kaebaja on viibinud Eesti Vabariigis elamisloata 2 aastat 2 kuud ja 12 päeva. Kaebaja ei nõustu kolme aastase sissesõidukeelu tõkendiga ja leiab, et see on määratud ilma tegelikke asjaolusid kaalumata.
Kaebuse väitel esinevad käesoleval juhul sellised kaalutlused, mis võimaldaksid jätta sissesõidukeelu kohaldamata. 4.2.Kaebaja asus 17.06.2011 õppima TTÜ küberkaitse magistriõppes. Kaebaja jätkas õpinguid peale magistriõppe nominaalaega ( 2 a) avatud õppe raames. Kaebaja õppejõud on soovitanud jätkata õpinguid avatud õppes ja lõpetada magistriõpingud 2017.aastaks. 2 Kui kehtima jääb sissesõidukeeld 3 aastaks, ei ole kaebajal tõenäoliselt pika aja möödumise tõttu võimalik õpinguid lõpule Eestis viia. Seega saab õpingute jätkamise asjaolu pidada humaanseks, mis võiks olla üks argument sissesõidukeelu tühistamiseks või selle vähendamiseks. 4.
definitsiooninormi valguses tekib küsimus, miks kaebaja on Eesti Vabariigi suhtes ebasoovitav isik. Tegemist ei ole isikuga, kes oleks Eesti Vabariigi suhtes ohtlik või ohustaks Eesti julgeolekut. Kaebaja ei ole seotud kuritegelike ühendustega või ise toime pannud kuritegusid, mis võiksid viidata selle, et isik on ebasoovitav. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes aitab kaasa Eestis kriketispordi arendamisele ja õpib TTÜ-s küberkaitset ning soovib luua Eestis perekonda. Selliseid inimlikke asjaolusid arvestades ei ole sissesõidukeelu meetme kohaldamine põhjendatud. Kaebaja on seisukohal, et haldusakt on antud välja kaalutlusveaga. Ülaltoodut arvestades ei oleks vastustaja pidanud rakendama kaebaja suhtes sellist meedet või oleks pidanud meetme ajalist perioodi oluliselt vähendama. Ei nähtu, et tegelikkuses oleks PPA kaalunud ettekirjutuse tegemisel kaebaja seotud elulisi küsimusi. Kolme aastane sissesõidukeeld on kohaldatud igasuguse kaalutluseta. 4.7.Alternatiivselt tühistamisnõudele taotleb kaebaja sissesõidukeelu määra alandamist, leides, et sellises ajalises ulatuses ei ole sissesõidukeelu meede proportsionaalne. Käesoleval juhul ei ole tõkend sobiv, kuivõrd see ei täida oma eesmärki, sest kaebaja puhul ei ole tegemist Eesti riigi suhtes ebasoovitava isikuga.Kuivõrd meede ei täida eesmärki (
), puudub vajadus proportsionaalsuse teiste astmete ( vajalikkus ja mõõdukus) kontrollimiseks.
lg 1 ja märgib, et kaebaja viibis seadusliku aluseta Eestis 2 aastat 2 kuud ja 12 päeva. Vastustaja viitab
lg 1 ja
lg 1 ja selgitab, et PPA hindas S.M.G.ga seotud asjaolusid kogumis ja pidas asjaolusid arvesse võttes asjakohaseks isiku suhtes 3-aastase sisssesõidukeelu kohaldamist. Viidates
lg 1 p-le 1 ja
lg-le 3 , millest viimases on sätestatud kriteeriumid, mida sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisel arvesse võtta märgib vastustaja, et isiku tahtlus rikkumise toimepanemisel sissesõidukeelu kohaldamist ei takista, ent seda asjaolu on kohtuvälisel menetlejal võimalik arvestada muu asjaoluna keelu kohaldamisel ja kehtivusaja määramisel. 5.3.Sissesõidukeelu kohaldamine tugineb rahvusvahelise õiguse põhimõttele, mille kohaselt on riigil suveräänne õigus otsustada, kas ta soovib välismaalase viibimist oma territooriumil või mitte. Lisaks on Eesti riigil ka õigus ise otsustada, kui intensiivne peab olema isiku tegu, mida saaks käsitleda ohuna avalikule korrale, Eesti Vabariigi julgeolekule või teiste isikute tervisele. Isikust tuleneva ohu suurust ei saa hinnata isik ise, sest isiku teada on faktilised asjaolud, tema enda kavatsused ja tegevuse eesmärgid. Milline on hinnang isiku ohtlikkusele ohuprognoosi kontekstis, on riigi otsustada. Isiku suhtes sissesõidukeelu kohaldamine on põhjendatud tulenevalt asjaolust, et tema Eestis ebaseaduslik viibimine ohustab avalikku korda ja sellega seotud seadusekuulekust. Seadusevastasest käitumisest ei peaks välismaalane saama tuletada endale täiendavaid õigusi, kuivõrd sellisel juhul on rikutud õiguskindluse printsiipi. Selline olukord ei ole ka kooskõlas avaliku huviga. Kohtud on leidnud, et isiku füüsilise vabaduse õigusele ja huvile, et tema era- ja perekonnaellu ei sekkutaks, vastandub avalik huvi. Sissesõidukeelu kohaldamisel on arvestatud isiku õigust elule ja tervisele ning südametunnistuse, usu- ja mõttevabadusele. Kaebaja ei ole PPA-d teavitanud sellest, et teda ohustaks kodumaal tagakiusamine, tapmise või vigastamise oht, ka ei ole ta taotlenud Eesti riigilt varjupaika. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et tal oleks Eestis pereliikmeid või muid kaitsmist väärivaid sidemeid, või et ta vajaks terviseseisundi või vanuse tõttu abi, mida kodumaal ei ole võimalik saada. Üldjuhul ei ole välismaalasel subjektiivset õigust elada ja viibida just Eesti Vabariigi territooriumil. Selline õigus võib tekkida teatud juhtudel seoses põhiõiguste ja –vabadustega. Välismaalasel ei ole põhiseaduslikku õigust nimelt Eestis õppida ja töötada. 5.4.Vastustaja on sissesõidukeelu aja määramisel tuginenud asjaolule, et kaebajal puuduvad Eestis perekondlikud ja majanduslikud sidemed, põhjalikult kaalutlenud isiku rikkumise asjaolusid kogumis ja ei ole pidanud ebaproportsionaalseks 3-aastase sissesõidukeelu kehtestamist. Samas ei ole PPA pidanud ka võimalikuks jätta sissesõidukeeld kohaldamata. Kaebaja on rõhutanud õppima asumist magistriõppesse. Elamisloa sihipärase kasutamise korral oleks olnud võimalik lõpetada õpingud juba 2013.a.Kinnipidamise ajaks ei olnud isik lõpetanud õpinguid ja ei omanud juba kaks aastat õppimiseks seaduslikku alust, mistõttu on PPA-l tekkinud 4 põhjendatud kahtlus isiku ütlustes ning vastustaja on seisukohal, et viimased kaks aastat ei tegelenud isik Eestis õppimisega, vaid viibimise põhjus oli pigem mingi muu asjaolu. Väited, et kaebaja on seotud kriketispordi arendamisega Eestis nii kohalikus kui ka rahvusvahelises plaanis ja on MTÜ Eesti Rahvusliku Kriketi Assotsiatsiooni üks juhatuse liikmetest, on pigem raskendav asjaolu, sest kaebaja ei ole taotlenud elamisluba eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani liikmena ja tema tegevus Eestis ebaseadusliku viibimise ajal on ilmselgelt seadusega vastuolus. Eestis viibiva välismaalasena oli kaebajal endal kohustus selgitada välja riigis viibimise alused, kord ja tähtaeg ja vajadusel pöörduma PPA poole teabe saamiseks. Kaaludes ühelt poolt isiku hooletust Eestis kehtiva õiguskorra väljaselgitamisel, teisalt seda, et isikul puuduvad Eestiga igasugused olulised sidemed, mida sissesõidukeelu kohaldamine riivaks , ei ole sissesõidukeelu kohaldamine 3 aastaks ilmselgelt ebaproportsionaalne. III KOHTU PÕHJENDUSED 6. S.M.G. on vaidlustanud 28.09.2015 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja taotleb selle tühistamist üksnes sissesõidukeelu osas. Kohus märgib, et kuna kaebuse esitaja on ka lahkumisettekirjutuse täitnud, siis haldusakt lahkumisettekirjutuse osas enam ei kehti ( vt HMS § 61 lg 2) ja selle tühistamine ei oleks ka võimalik. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus ettekirjutuse õiguspärasust üksnes kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu osas. 7. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et
Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.
lg 2 kohaselt sätestab välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused ( viibimisalused) välismaalaste seadus (VMS). Kaebaja on välismaalane ja lahkumisettekirjutuse tegemise ajal puudus tal seaduslik alus Eestis viibimiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust ka tuvastatud faktiliste asjaolude üle, nimelt et kaebuse esitaja saabus Eestisse ühekordse 30-päevase viisa ( kehtivusega 28.08.2011-26.09.2011) alusel ning taotles Eestis olles tähtajalist elamisluba õppimiseks TTÜ-s IT erialal ja et temale väljastati tähtajaline elamisluba õppimiseks VMS § 162 lg 1 alusel perioodiks 10.10.2011-09.10.2012 ja 10.10.2012-15.07.2013.Samuti, et alates 16.07.2013 kuni S.M.G.le Eestist lahkumise ettekirjutuse tegemiseni oli ta viibinud Eestis ebaseaduslikult 2aastat 2 kuud ja 12 päeva. 8.
lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks, käsitletava paragrahvi lg 2 sätestab, et vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu.
lg 1, milline säte on olnud ka kaebajale sissesõidukeelu kohaldamise aluseks, näeb ette, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates.
lg 5 sätestab, et sissesõidukeelu kohaldamise põhjenduses avaldatakse üksnes õiguslik alus ning ei avaldata faktilist alust, sellega seotud asjaolusid ega asjassepuutuvaid kaalutlusi.
lg –test 3,4 ja 6 tuleneb, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks või kui jäetakse sissesõidukeeld humaansetel kaalutlustel kohaldamata, siis esitatakse selle kohta põhjendused. Seega järeldub eeltoodud regulatsioonist , et
näeb haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 56 haldusakti põhjendamise kohta esitatud üldnormist ette erandi. Otsesõnu on erand üldreeglist sätestatud
lg-s 2 , mis näeb ette, et selles seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse sätteid, arvestades
erisusi, kuid sissesõidukeelu kohaldamise menetluse suhtes haldusmenetluse seaduses sätestatut ei rakendata. 5 Sissesõidukeelu tähtaja määramisel ei ole PPA üldnormist kõrvale kaldunud ja viide õiguslikule alusele on asjakohane, mistõttu kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamise haldusakt vastab formaalse õiguspärasuse eeldustele . 9.Nähtuvalt kohtule esitatud kirjalikus seletuses toodud põhjendustest ja kohtuistungil antud selgitustest puudub alus järelduseks, et vastustaja ei ole arvestanud kõiki asjas tuvastatud olulisi asjaolusid või on lähtunud ebaõigetest kaalutlustest või teinud muud kaalutlusviga. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-87-13 selgitanud :Otsustus selle üle, milline asjassepuutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on kaalukam, on halduse kaalutlusõiguse tuum. Sellise kaalumisotsuse tegemise pädevus on täitevvõimul, mitte kohtul. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kohus tugineda vaid juhul, kui see on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga ( p.19)Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest ning halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on seega piiratud ( samas, p.17). Kohtu hinnangul ei nähtu asjas ühtegi sellist asjaolu, mille tõttu oleks PPA pidanud jätma sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale oli antud tähtajaline elamisluba õppimiseks ning et kaebaja kinnipidamisel ei olnud kaebajal seaduslikku alust õppimiseks Eestis juba kaks aastat, siis on igati põhjendatud vastustaja avaldatud kahtlus kaebaja väidetavast teadmatusest, et elamisluba õppimiseks on aegunud , vaid kinnitab , et kaebaja ei tegelenud õpingutega. Eeltoodu tõttu kaebaja poolt õpingute jätkamise asjaolu esitamine sellise kaalutlusena, millele tuginevalt tuleks jätta sissesõidukeeld kohaldamata, ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja tegevus kriketispordi arendamisel Eestis ei saa samuti olla asjaoluks, mis tingiks kohaldatud 3-aastase sissesõidukeelu õigusvastasuse. Kaebuses on oluliseks peetud kaebaja häid kontakte ICC-ga, suhted on väidetavalt loodud nimelt isikute pinnal. Ka seda asjaolu on PPA hinnanud ja kaalunud, sealjuures on vastustaja kohtuistungil selgitanud, et menetluse käigus avaldas kaebaja nimelt soovi saada elamisluba töötamiseks MTÜ Eesti Rahvusliku Kriketi Assotsiatsiooni juhatuses. Eeltoodut ei saa siiski pidada niivõrd kaalukaks asjaoluks, mis õigustaks sissesõidukeelu kohaldamata jätmist. Tuleb nõustuda , et sissesõidukeelu kohaldamine ei takista kaebajal jätkata oma tegevust juhatuse liikmena interneti teel. Kuigi sissesõidukeelu tõttu on kaebaja võimalus tüdruksõbraga suhtlemiseks teatud määral piiratud, ei tähenda eeltoodu, et vastustaja oleks väärtustanud ebaõigesti kaitsmist väärivaid õigusi ja huve. Kaebuses väidetud kaebaja kavatsust tüdruksõbraga perekonna loomisest ei ole vastustaja selgituse kohaselt kaebaja läbiviidud menetluse käigus esile toonud, kirjalikus seletuses on vastustaja märkinud, et S.M.G. ei ole väitnud Eestis pereliikmete või muude kaitsmist väärivate eraeluliste sidemete olemasolu. Samas vastustaja ei ole jätnud ka selles osas kaalutlusõigust teostamata ning on leidnud, et kaebajal puuduvad Eestis perekondlikud ja eraelulised sidemed, mille puhul võiks kolmeaastase sissesõidukeelu puhul olla tegemist eraelu ebaproportsionaalse riivega. Kaebaja soov Eestis perekonna loomiseks ei ole argument, mille tõttu tuleks asuda seisukohale, et humaansetel kaalutlustel tulnuks vastustajal sissesõidukeeldu mitte kohaldada. Kaebaja väidetava inimliku eksituse elamisloa kehtivuse osas seonduvalt õpingutega on PPA seadnud kahtluse alla , kohus ei korda siinkohal seoses õpingutega juba eespool märgitut vaid lisab, et kuna käesoleval juhul ei ole vaidluse all päevades või mõnes kuus arvutatav periood, vaid aastates, on vähe tõenäoline, et isikule ei olnud teada, kui kaua pidi kestma magistriõpe , milleks talle elamisluba anti. Isegi kui tegemist ei olnud tahtliku rikkumisega, millele muu hulgas viitab väärteomenetluses kaebajale määratud rahatrahv 40 trahviühikut, kui samas võib seadusliku 6 aluseta Eestis viibimise eest välismaalast karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga, ei muuda eeltoodu kohtu seisukohta sissesõidukeelu õiguspärasusest. Vastustaja on põhjendatult rõhutanud, et S.M.G. ei ole teavitanud PPA-d sellest, et teda ohustaks koduriigis tagakiusamise, tapmise või vigastamise oht, kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks Eestis pereliikmeid või kaitsmist väärivaid eraelulisi sidemeid, samuti ei ole kaebaja viidanud , et ta vajaks terviseseisundi või vanuse tõttu abi, mida ei ole kodumaal võimalik saada. Kõiki neid asjaolusid koos konkreetse rikkumise asjaoludega on vastustaja kaalunud sissesõidukeelu kehtestamisel. 10.
kohaselt on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. Vastustaja on piisava põhjalikkusega selgitanud 26.11.2015 menetlusdokumendis, et isiku suhtes sissesõidukeelu kohaldamine on põhjendatud tulenevalt asjaolust, et tema ebaseaduslik Eestis viibimine ohustab avalikku korda ja sellega seotud seaduskuulekust, mis on kaitsmist väärivaks oluliseks avalikuks huviks. Kaebaja käsitlus tõkendi sobimatusest, kuivõrd see ei täida oma eesmärki, sest kaebaja puhul ei ole tegemist ebasoovitava isikuga, on eeltoodud põhjendustel ekslik. Ekslik on ka kaebaja arusaam, nagu muutuks riigis ebaseadusliku viibimise eest kaebajale karistusena määratud rahatrahviga sissesõidukeelu kohaldamine ebaproportsionaalseks. Välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu kui ennetavat tõkendit ei saa samastada isikule väärteootsusega määratud karistusega.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.