← Eesti

2-16-118563/6

Obsah (7)§ 142§ 187§ 178§ 407§ 444§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 23.jaanuaril 2017, Võru kohtumaja Hagi ese T

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1, 2).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD

  1. TF Bank AB esitas Tartu Maakohtusse hagi A. M. vastu poolte vahel sõlmitud väikelaenulepingu alusel tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt taotles kostja hagejalt eralaenu 1500 eurot allkirjastades vastavasisulise väikelaenu laenulepingu. Hageja kandis laenusumma 03.07.2015 kostja arvedusarvele. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkulepitud maksed. Hageja ütles laenulepingu üles 23.04.2016, nõudes kogu võlgnevuse tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata põhisumma 1440, 72 eurot; viivis 224, 95 eurot ja kahju 100 eurot, mis seisneb makstud teenustasus inkassoteenuse kasutamiseks tehtud kulutuste näol. Menetluskulud jätta kostja kanda.
  2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostja seaduslikule esindajale eestkostja N. K. le isiklikult kätte toimetatud 02.12.2016 (tl 59). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ning jätab hagi

§ 407

lg 6 alusel rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi rahuldamata jätmist.

  1. Kohtule on esitatud poolte vahel 01.07.2015 sõlmitud väikelaenu laenuleping koos maksegraafikuga (tl 33-35). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi kostja ja tema eestkostja ei ole ise lepingu tühisusele tuginenud, võib ja ka peab kohus menetluses omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastama tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt RKL nr 3-2-1-122-08 p 19, RKL nr 3-2-106-13 p 24).
  2. TsÜS § 8 lg 2 alusel mõjutab täisealise isiku piiratud teovõime isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 alusel võib eeldada, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on 2

(3)määratud kohtu poolt eestkostja, on isik piiratud teovõimega ulatuses, milles talle on eestkostja määratud. Tartu Maakohtu 07.01.2015 määrusega tsiviilasja nr 2-05-24925 pikendatud A. M. eestkostet ja määratud A. M. eestkostjaks N. K. . Eestkoste seati A. M. kõigi asjade ajamiseks; eestkostja on A. M. seaduslik esindaja ning ta on mh kohustatud tegema eestkostetava nimel ja huvides tehinguid. Eeltoodule tuginedes võib järeldada, et kostja ei olnud ega ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest laenu võtmisel ning juba vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise ajal oli kostja teovõime vastavas osas piiratud. TsÜS § 11 lg 1 alusel on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kohtule esitatud asjaolude põhjal ei ole kostja seaduslik esindaja laenulepingu sõlmimiseks nõusolekut andnud ja seda heaks kiitnud. Kohus leiab, et poolte vahel 01.juulil 2015 sõlmitud väikelaenu laenuleping on tühine. TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus on seisukohal, et hagejal puuduvad laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu ning hagi tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD 5.

§ 173

lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei ole kostjale menetluskulusid tekkinud, siis jätab kohus kindlaksmääramata kostja menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.