← Eesti

3-11-1509/208

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 158§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-11-1509 O

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Sauga Vallavalitsus kehtestas 30.11.1998 korraldusega nr 734 Tammiste külas Tiigi, Kalda ja Tammiste Aasa katastriüksuse detailplaneeringu (Tammiste Aasa DP), mille alusel rajati Sauga vallas Pärnu jõe äärde Uuemetsa elurajoon. Detailplaneeringut muudeti Sauga Vallavalitsuse 20.03.2000 korraldusega nr 64 (kanalisatsiooni ja veevarustuse osas). Sauga Vallavolikogu 27.03.2009 määrusega nr 15 kehtestati Sauga valla üldplaneering Tammiste küla osas. Planeeringu seletuskirja p-s 2.3 sätestati, et kehtima jäävad tabelis 10 esitatud detailplaneeringud. Tammiste Aasa DP-d seal ei nimetatud. Sauga Vallavalitsus on andnud veel järgmised korraldused: 1) 04.12.2009 korraldus nr 332, millega algatati detailplaneering Uuemetsa Ranna, Uuemetsa Jõe ja Uuemetsa tänava kinnistul muu hulgas sihtotstarbe muutmiseks; 2

(12)3-11-1509 2) 18.06.2010 korraldus nr 182, millega algatati detailplaneering Karukella 1 ja Vesikaare tee 24 osas ning detailplaneeringu liitmine Uuemetsa Ranna, Uuemetsa Jõe ja Uuemetsa tänava kinnistu detailplaneeringu koosseisu; 3) 22.02.2011 korraldus nr 54 Uuemetsa Ranna kinnistu jagamiseks reaalosadeks, sihtotstarbe muutmiseks; 4) 12.05.2011 korraldus nr 119, millega tunnistati kehtetuks korraldused nr 332, 182 ja 54 ning lõpetati algatatud detailplaneeringu menetlus.
  1. OÜ Tregeron esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ning taotles Sauga Vallavalitsuse 12.05.2011 korralduse nr 119 tühistamist osas, millega tunnistati kehtetuks korraldus nr
  2. OÜ Tregero, TR, RK, AS, JL, KK, RL, DK, MS, MK, LJ, AJ, DK ja VŠ esitasid kaebuse, milles palusid kohustada Sauga valda kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tegema vajalikud toimingud, et oleks tagatud vaba avalik juurdepääs Pärnu jõe kallasrajale üle Piibelehe 1a kinnistu Kasteheina tänava mõttelise pikenduse kaudu ja üle Karukella 8a kinnistu Karukella tänava mõttelise pikenduse kaudu vastavalt lisaks 3 olevale plaanile ning kaebuse p 38 tingimustele. Alternatiivselt, kui selle aja jooksul Piibelehe 1a ja Karukella 8a kinnistute omanikega vajalikku lepingut ei sõlmita, kohustada vastustajat alustama sundvõõrandamise menetlust Pärnu jõe kallasrajale vaba avaliku juurdepääsu tagamiseks. Kohustamisnõude põhjendused: 1) Tammiste Aasa DP näeb planeeringualale ette elamud, juurdepääsuteed ning Pärnu jõe kaldale supelranna ala, pargi ja haljasala. DP joonise 3 „Planeeringu koondplaan“ kohaselt lõpeb Karukella tänav tupikteega rannaalal ja Kasteheina tänav viib läbi pargi suplusranda. Jooniselt 4 „Tehnovõrgud“ nähtuvad samuti planeeritavate teedena rajatavad Karukella ja Kasteheina teed. Detailplaneeringu seletuskiri näeb ette rannaala korrastamise suplemiseks ja tupikteede otsade kujundamise taskutega (p 3). Kaldaalale juurdepääs on lahendatud Karukella ja Kasteheina tänavate kaudu; 2) vastustaja ei ole taganud juurdepääsu kallasrajale ega esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks teinud samme kallasrajale juurdepääsu määramiseks, kas maaomanikega kokkuleppe saavutamisega või haldusmenetluse raames. Tühistamisnõude põhjendused: 1) korraldusega nr 332 algatatud detailplaneering hõlmas ka OÜ-le Tregeron kuuluvat Pääsusilma tn kinnistut. Lähteülesanne ei jätnud kahtlust, et rannaala määratakse olulises osas avalikku kasutusse ning tagatakse vajalikud juurdepääsud Kasteheina ja Karukella kinnistutelt. Korraldus nr 119, millega korraldus nr 332 kehtetuks tunnistati, oli pärast 1,5 aastat toimunud menetlust üllatuslik. OÜ Tregeron soovib, et juurdepääs kallasrajale rajataks üle temale kuuluva Pääsusilma kinnistu ja see kulgeks edasi Karukella tn 8a ja Piibelehe tn 1a kinnistutele, nagu seda nägi ette menetletav detailplaneering; 2) vastustaja on jätnud arvestamata erinevad huvid, korralduses puuduvad kaalutlused ja põhjendused, millest nähtuks detailplaneeringu menetlemise võimatus ning ülekaalukas avalik huvi, mis tingis menetluse lõpetamise.
  3. Sauga vald palus jätta kaebus rahuldamata. Tammiste Aasa DP ei kehti, kuid isegi selle kehtivusel puudub alus kohustada valda realiseerima ruumilist lahendust, mis lähtus tänaseks oluliselt muutunud faktilisest olukorrast. Juurdepääsu saavutamine kallasrajale just konkreetsetes kohtades ei ole kallasrada puudutava õigusliku regulatsiooni kontekstis realiseeritav subjektiivne õigus. Käimas on Sauga valla üldplaneeringu menetlus, mille raames kuuluvad muu hulgas arutamisele ja lahendamisele ka Pärnu jõe kallasrajale juurdepääsude põhimõtted. 3
(12)3-11-1509
  1. Kolmandad isikud MA ja EE palusid jätta kaebus rahuldamata. MA on Piibelehe 1a kinnistu omanik. Ta leidis, et kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda detailplaneeringu täitmist isegi siis, kui see kehtiks või kui selle sisu oleks välja selgitatud. Detailplaneering annab õigustatud isikule (kinnistu omanik) õiguse kinnistu teatud viisil kasutamiseks, kuid see ei anna kolmandatele isikutele õigust nõuda kallasrajale juurdepääsu mingist konkreetsest kohast. Kaebajad ei saa nõuda kinnisasja sundvõõrandamist. Täidetud ei ole sundvõõrandamise eeldused kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 3 lg 1 järgi. Tammiste Aasa DP ei ole kunagi rannaalal kehtinud. Planeeringu sisu on ebaselge ning ei saa rohkem kui 15 aastat pärast selle vastuvõtmist olla ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. EE on Karukella 8a kinnistu omanik ning leidis samuti, et planeeringuga hõlmatud ala ei ulatu endisele Uuemetsa Ranna kinnistule.
  2. Kaasatud haldusorgan Pärnu maavanem leidis, et Tammiste Aasa DP kehtib ning selles on määratud juurdepääsuteed Pärnu jõe kaldale.
  3. Tallinna Halduskohus lahendas kaebuse 16.10.2015 otsusega. Kohus rahuldas kohustamisnõude osas TR, RK, AS, JL, KK, RL, DK, MS, MK, LJ, AJ, DK ja VŠ kaebuse (p 1) ning kohustas Sauga valda kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest teatama kaebajatele ja kolmandatele isikutele kaebajate kohustamisnõudega tõstatatud vaidluse lahendamiseks vajalike haldusaktide andmisest ja toimingute tegemisest ning vastava tegevuse ajakava (p 2). OÜ Tregeron kaebuse jättis kohus kohustamisnõude osas rahuldamata (p 3). Kohus rahuldas OÜ Tregeron tühistamisnõude ning tühistas Sauga Vallavalitsuse 12.05.2011 korralduse nr 119 osas, milles tunnistati kehtetuks Sauga Vallvalitsuse 04.12.2009 korraldus nr 332 (p 4). Kohtuotsuse põhjendused oli järgnevad: 1) kaebajate seisukoha järgi näeb kaebuse esitamise ajal kehtiv Tammiste Aasa DP ette Ranna kinnistu kasutamise rannaala ja haljasalana ning juurdepääsud kallasrajale Karukella ja Kasteheina tänavatelt. Kaebajate nõude aluseks on looduskaitseseaduse (LKS) § 36 lg 2 (kehtis kuni 30.07.2014), mille kohaselt on kohalikud omavalitsused kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. Kaebajad on viidanud ka alates 01.08.2014 kehtivale keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lg-le 7 ning PlanS v.r § 4 lg 2 p-le
  4. Vaidlus puudutab Tammiste Aasa DP-d vaid juurdepääsude tagamise osas. Asjas ei ole vaidlust selles, et juurdepääs avalikult kasutatavale kallasrajale üldse puuduks. Planeeringuala ulatuses on olemas vähemalt neliviis juurdepääsu (Vesiroosi tee ja selle pikendus, Vesikupu tee, läbi Piibelehe tänava ja pikendus riigimetsamaale RMK nõusolekul, Uuemetsa tee kaudu ning omanike nõusolekul Karukella ja Kasteheina kaudu) kokku hinnanguliselt mõnesaja meetri pikkuse jõekalda ulatuses. Vaidlus on selles, kas juurdepääs peaks olema kaebajate soovitud viisil ka Karukella ja Kasteheina tänava pikenduste kaudu nagu kaebajate väitel näeb ette kehtiv detailplaneering; 2) menetlusosalised on erineval seisukohal selles, kas Tammiste Aasa DP veel kehtib. Saab nõustuda vastustaja lähenemisega, et
  5. aastal kehtestatud detailplaneering võib olla oma aktuaalsuse kaotanud, kuid samas ei saa detailplaneering selle tõttu kaotada oma kehtivust. Menetluses ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaksid detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele või mingil moel kehtivuse kaotamisele. Tõendid on esitatud detailplaneeringut muutvate korralduste kohta, mitte kehtetuks tunnistamise kohta. Tammiste Aasa DP ei kaotanud kehtivust
  6. aasta üldplaneeringu kehtestamisel. 4
(12)3-11-1509 Vaidlust ei ole selle üle, et üldplaneeringu seletuskirjas (p 2.3) toodud loetelus, mille kohaselt jäävad kehtima tabelis nr 10 loetletud detailplaneeringud, ei ole Tammiste Aasa DP-d nimetatud. Õiguslikult ei ole võimalik detailplaneeringut kui haldusakti tunnistada kehtetuks n-ö vaikivalt või tegevusetuse tulemusena. Planeering ei saa kehtivust kaotada selle ebaselguse või sellest erineva arusaamise tõttu; 3) vaidlus on selle üle, kas Tammiste Aasa DP on üldse puudutanud rannaala ning kas selles on reguleeritud Karukella ja Kasteheina tänava pikenduste kaudu juurdepääs jõeäärsele alale. Nii 14.02.2012 edastatud planeeringujoonistel, 30.01.2012 edastatud plaanimaterjalil kui ka algselt kaebusele lisatud plaanil on Karukella ja Kasteheina tänavast jõe suunas nähtuv tänavaosa kajastatud samasugusena. Plaanimaterjalist ei saa teha järeldust, et vastustaja on Tammiste Aasa DP-d muutnud selliselt, et algselt kavandatud juurdepääsud rannaalale oleksid kadunud. Tammiste Aasa DP lähteülesandes on märgitud, et planeeringuala piirneb lõunast Pärnu jõega, detailplaneeringu joonistelt nähtub planeeringuala piiri kulgemine Pärnu jões; 4) kolmas isik MA on leidnud, et tõendatud ei ole kohtumenetluses esitatud plaanimaterjali autentsus. Vastustaja ei ole kahtluse alla seadnud, et tegemist on 1998. aasta detailplaneeringu materjalidega ega ole vaielnud vastu ka kaebajate väitele, et kaebajad ise on käinud vallavalitsuses kohapeal ning seal neile antud plaanimaterjali kohtule esitamiseks pildistanud; 5) kolmandad isikud leiavad veel, et Sauga Vallavolikogu 12.09.1997 otsusega nr 60 kehtestatud üldplaneeringu plaani kohaselt ei ulatu üldplaneeringu ala jõeni ning planeeringuala piiri ja jõe vahele jääb umbes 50 meetrit. Üldplaneeringu joonisel ei ole planeeringuala piir tõesti märgitud jõeni ulatuvana, kuid see ei muuda asjaolu, et Tammiste Aasa DP joonised näitavad planeeringuala jõeni ulatuvana. Vastuolu üldplaneeringuga ei too kaasa detailplaneeringu kehtetust; 6) vastustaja käitumine Tammiste Aasa DP järgselt juurdepääsude tagamiseks esitatud taotluste ja ettepanekute lahendamisel on käsitatav õigusvastase tegevusena, mille sisuks on keeldumine kaebajate taotluste lahendamisest nende soovitud moel. Vastustaja ei ole suutnud ebamõistlikult pika aja jooksul luua selgust, millised on kehtivad planeeringulahendused. Vastustaja kohustus ei saa olla aja jooksul toimunud muudatuste taustal igal juhul rahuldada kaebajate taotlused üksnes nende soove ja huve arvestades. Küll on kohaliku omavalitsuse kohustus viia mõistliku aja jooksul läbi õiguspärane menetlus ja võtta üheselt arusaadav seisukoht taotluste suhtes. Seega on kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused täidetud. Vastustaja on õigusvastaselt keeldunud lahendamast selgelt arusaadavalt kaebajate taotlusi planeeringu juurdepääsude küsimuses ning rikub seega kaebajate õigusi saada planeeringu osas selgus. Eelnimetatud vastustaja tegevus ei riku aga OÜ Tregeron õigusi, kelle osas tuleb kohustamiskaebus jätta rahuldamata; 7) kaebajad on kohustamisnõudes esitanud konkreetsed taotlused, mida nad kohtumenetluse tulemusena saada soovivad. Kuna vastustajal on asja lahendamisel kaalutlusruum, ei ole võimalik talle teha ettekirjutust kaebuses taotletud sõnastuses. Kohus kohustab vastustajat kaebajate taotletud eesmärgi saavutamiseks küsimust lahendama ning kaebajate poolt seni esitatud taotluste osas seisukohta võtma. Vastustajal tuleb hiljemalt kahe kuu jooksul otsustada, milliste haldusaktide andmine ja toimingute tegemine on kohustamisnõudega tõstatatud vaidluse lahendamiseks vajalik. Taotluste lahendamisel tuleb vastustajal muu hulgas arvestada uue üldplaneeringu käimasolevat menetlust, samuti looduskaitselisi piiranguid. Vastustajal tuleb võtta selge seisukoht selles, millised on tema õiguspärased võimalused olukorra lahendamisel ja mil määral tuleb lahendus leida eraõigusliku vaidluse lahendamisel planeeringuala elanike vahel, st mil määral ei pea vastustaja võimalikuks avalik-õiguslikku sekkumist; 5
(12)3-11-1509 8) rahuldada tuleb ka OÜ Tregeron poolt esitatud tühistamiskaebus. Õige on kaebaja seisukoht, et detailplaneeringut algatava korralduse kehtetuks tunnistamist saab pidada üllatuslikuks. Arvestades viimasest arutelust möödunud aega (8 kuud) ja vallavalitsusele teadaolevat konfliktsituatsiooni, oleks olnud põhjendatud eelnev menetlusosaliste seisukohtade küsimine. Asjas ei nähtu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-s 3 loetletud asjaolusid, mis ärakuulamisõiguse välistanuks. Vastustaja ei ole haldusakti andmisel läbi viinud nõuetekohast kaalumist. Kallasraja laiendamine meresõiduohutuse seaduse alusel ei saa olla aluseks algatatud planeeringu lõpetamisele. Samuti ei ole asjakohane põhjendus, mille kohaselt ei ole erimeelsuste tõttu võimalik planeeringulahenduse menetlus mõistliku aja jooksul. Põhjendatud ei ole ka seda, miks ei pea vald võimalikuks planeeringumenetlust oma vahenditest finantseerida. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. EE palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 16.10.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) halduskohus rajas otsuse ebaõigele eeldusele, et esitatud dokumendid on Tammiste Aasa DP dokumendid ning planeeringuala ulatub endisele Uuemetsa Ranna kinnistule. Kohtule on planeeringu dokumentidena esitatud kooskõlastuste leht, seletuskiri ja joonised: tugiplaan, hoonestusõiguse plaan, planeeringu koondplaan, tehnovõrkude plaan, ehituskeelualade ja servituudialade skeemid ja tehnovõrkude skeem. Nendest ei ole aru saada, et need kuuluksid 30.11.1998 korraldusega nr 734 kehtestatud detailplaneeringu projekti juurde. Kui ka eeldada, et tegemist on Tammiste Aasa detailplaneeringu dokumentidega ja planeeringuala ulatub endisele Uuemetsa Ranna kinnistule, ei nähtu dokumentidelt, et selle detailplaneeringuga oleks määratud avalik juurdepääs kallasrajale. Ühelgi planeeringu dokumendil ei ole märgitud, et planeeringuga oleks lahendatud kallasrajale juurdepääsu küsimust. Plaanidele ei ole märgitud ühtegi teed, mis viiks Karukella tänavalt jõeni või kallasrajani, samuti puudub plaani tingmärkide hulgas tähis, mis tähistaks juurdepääsuteed kallasrajani; 2) detailplaneering on koostatud Sauga vallas Tammiste külas asuvale alale, mis üldplaneeringus on tähistatud kui M-24 (ühepereelamute maa-ala). Üldplaneeringu plaani kohaselt ei ulatunud see jõeni. Sama leidis ka kohus, kuid järeldas, et see ei mõjuta detailplaneeringu ulatust. Kohtu seisukoht ei ole õige. Detailplaneeringu kehtestamise korraldusest ei nähtu, et detailplaneering oleks vastuolus üldplaneeringuga; 3) kohtuotsus ei ole selge ning ei pruugi olla täidetav. Kohaliku omavalitsuse kohustused seoses kallasrajale juurdepääsu määramisega tulenevad KeÜS § 38 lg-st 7, mille järgi tuleb avalik juurdepääs kallasrajale tagada planeeringuga. Isegi eeldades, et esitatud dokumentidest nähtuvalt on kallasrajale juurdepääs määratud, ei ole kohustamiskaebus kohane abinõu. Kaebajad oleksid pidanud esitama tuvastamiskaebuse. Vaidlust ei ole selles, et käimas on Sauga valla üldplaneeringu menetlus, mille käigus lahendatakse muu hulgas Pärnu jõe kallasrajale juurdepääsu küsimus. Laiemat ala hõlmav üldplaneering on kohane menetlus kallasrajale juurdepääsu küsimuste lahendamisel. Seega on vastustaja need toimingud, milleks teda kohtuotsusega kohustati, juba teinud, sest kaebajate poolt soovitud küsimus lahendatakse üldplaneeringuga; 4) kohtuotsus on ebaõige ka tühistamiskaebuse rahuldamist puudutavas osas. Kaebaja märkis, et detailplaneeringu menetluse jätkamist soovib ta seetõttu, et saavutada kallasrajale juurdepääsu määramine. Kuna kohustamiskaebuses leiab kaebaja, et juurdepääs on määratud Tammiste Aasa DP-ga, on arusaamatu, miks ta soovib samal eesmärgil uue detailplaneeringu kehtestamist. Vaidlustatud haldusakt oli õiguspärane ning kaalutlusvigadeta. 6
(12)3-11-1509
  1. MA palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 16.10.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) OÜ-l Tregeron puudus kaebeõigus Sauga Vallavalitsuse 12.05.2011 korralduse nr 119 vaidlustamiseks. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole vajalik
  2. aastal algatatud detailplaneeringu menetlemine. Kindlasti ei saa ta nõuda detailplaneeringu menetlemist teistele isikutele kuuluvate kinnistute osas. Kaebeõigus saab maksimaalselt olla osas, mis puudutab kaebaja kinnistut. Tal on võimalik esitada taotlus uue detailplaneeringu algatamiseks, mis hõlmaks vaid tema kinnistut. Korraldus nr 119 on nõuetekohaselt motiveeritud; 2) kohustamiskaebuse osas puudub kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebajatele on tegelikkuses tagatud juurdepääs kallasrajale. Kaebajatel ei saa olla nõudeõigust juurdepääsu tagamiseks konkreetselt üle kolmanda isiku eraomandis oleva kinnistu. Sellist õigust ei saa tulla ka planeeringust. Ei ole mõeldav, et kui planeeringus on ette nähtud avalik juurdepääs või mingi teatud rajatis, tekib kõikidel selle ala läheduses elavatel inimestel nõudeõigus vastava planeeringulahenduse realiseerimiseks; 3) kolmandale isikule kuuluvat Piibelehe 1a kinnistut ei ole kehtivate planeeringutega määratud avalikuks kasutamiseks. Sauga Vallavalitsuse 13.09.2012 korraldusega nr 368 määrati nii Piibelehe 1a kui ka Kasteheina 9a kinnistute sihtotstarbeks elamumaa (varasemalt maatulundusmaa). Seega ei ole kinnistul sihtotstarvet, mis seonduks mistahes avaliku funktsiooni täitmisega. Kolmas isik täidab seadusest tulenevat kohustust lubada kõigil kallasrada kasutada ning pole kallasrada sulgenud ega seal liikumist takistanud. Kolmandal isikul puudub seadusest või lepingust tulenev kohustus tagada oma kinnistu avalik kasutus ligipääsuks kallasrajale. Kohalik omavalitsus on kallasrajale juurdepääsu võimaluste laiendamisega aktiivselt tegelenud, omandades muu hulgas jõega piirneva Uuemetsa-Jõe kinnistu, rajades riigile kuuluvale Surju metskond 67 kinnistule nii Tammiste küla elanikke teenindava ujumiskoha kui sellele juurdepääsu võimaldava tee, ning alustades Tammiste külas Pärnu jõe kaldale viiva Uuemetsa tee munitsipaliseerimise menetlust; 4) Tammiste Aasa DP ei kehti alates
  3. aastast, sest see ei sisaldunud üldplaneeringus toodud kehtima jäävate detailplaneeringute loetelus. Kehtima jäävate detailplaneeringute loetelu koostamine eeldab, et kohalik omavalitsus hindas alal kehtivaid detailplaneeringuid, mistõttu ongi loeteluga tehtud selge otsus, millised detailplaneeringud jäävad kehtima ja millised mitte; 5) Tammiste Aasa DP ei ole kunagi rannaalal kehtinud, sest üldplaneeringu kohane ala M-24 ei hõlma jõega piirnevat ala, sh tänast Piibelehe 1a kinnistut; 6) Detailplaneeringu dokumendid on puudulikud ja vastuolulised. Õigeid dokumente pole kohtumenetluses esitatud ning on võimalik, et need pole säilinud. Kaebajate poolt esitatud dokumentide osas puudub igasugune kindlus, et need kuulusid Tammiste Aasa DP juurde. Dokumentide õigsust ei saa järeldada vaid sellest, et vald ei ole neid kahtluse alla seadnud. Detailplaneeringu seletuskirjast ei tulene Piibelehe 1a kinnistu avalikku kasutust ning sinna ranna vms rajatise püstitamist. Vastuolude tõttu on detailplaneering tühine ning seda ei ole võimalik realiseerida.
  4. Sauga vald nõustub apellatsioonkaebustega ning jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt märgib vastustaja järgmist: 1) Sauga vald on andnud kaebajatele piisavalt vastuseid nende küsimustele seoses kallasrajale juurdepääsu lahendustega ning erinevate planeeringulahendustega. Halduskohtu vastupidine etteheide on ekslik; 7
(12)3-11-1509 2) halduskohus tegi asjas otsuse, mis ei lähtu kaebajate poolt esitatud taotlusest. Kaebajad on palunud kohustada valda tagama neile juurdepääs kallasrajale, kuid kohus kohustas otsuses töötama valda välja tegevuskava edasiseks tegevuseks. Vald saab otsusest aru nii, et lahendada tuleb seni lahendamata küsimused. Otsusest ei tulene, et Sauga vald peaks tingimata tegema toimingud just kaebajate soovitud viisil kallasrajale juurdepääsu tagamiseks. Vald on sellised toimingud sisuliselt juba teinud, kaebajate poolt soovitud kallasrajale juurdepääsu küsimus lahendatakse üldplaneeringuga. Kaebajatel on võimalik üldplaneeringu menetluses osaleda; 3) Tammiste Aasa DP osas on vald senises menetluses väitnud, et isegi juhul, kui detailplaneering kehtiks, ei ole teada, millisel kujul see kehtib. Kuna ei ole säilinud detailplaneeringu kausta, ei saa vald kinnitada ega ümber lükata, kas kohtumenetluses esitatud dokumendid on õiged või mitte. Kaebajate poolt esitatud plaanide puhul ei saa tegemist olla Tammiste Aasa DP materjalidega, kuivõrd esinevad mitmed vastuolud, mis välistavad nende plaanide autentsuse. 10. OÜ Tregeron, TR, RK, AS, JL, KK, RL, DK, MS, MK, LJ, AJ, DK ja VŠ paluvad jätta apellatsioonkaebused rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes eelnevas menetluses esitatud seisukohtade juurde. Kaebajate seisukohad: 1) asjaolu, et juurdepääs kallasrajale on tagatud mujalt, ei vabasta kohalikku omavalitsust kohustusest tagada kehtiva detailplaneeringuga ette nähtud lahendus. Kolmandate isikute poolt viidatud juurdepääsud ei asenda ligipääsu rannaalale. Kaebajad on soetanud kodu kehtivast detailplaneeringust lähtudes ning kaebeõigust ei saa välistada see, et juurdepääs kallasrajale on võimalik teisel kinnistul või pika tiiru kaudu läbi teise kinnistu. Vald peab tagama detailplaneeringu realiseerumise; 2) Tammiste Aasa DP on kehtiv. Planeeringu kehtivus on tuvastatud ka jõustunud kohtuotsusega asjas nr 3-12-729; 3) kohus on õiguspäraselt tuginenud asjas esitatud planeeringudokumentatsioonile. Plaanimaterjal on kohtule esitatud Sauga valla enda poolt, mistõttu tuleb tema väited dokumentide ebaehtsusest jätta tähelepanuta; 4) detailplaneeringu materjalist nähtuvad rannaala avalik kasutus ning juurdepääsud rannaalale. Kõikidelt plaanidelt on näha, et Kasteheina tänava pikendus suundub jõe suunas läbi pargi maa-ala välja supelranna alale ning Karukella tänav lõpeb heakorrastatava maa tingmärki kandval alal, kust omakorda peaks samuti pääsema supelranda. Ka detailplaneeringu seletuskirjas kajastatu ei jäta kahtlust selles, et detailplaneeringuga sooviti tagada elanikele juurdepääs randa, muu hulgas läbi rannapargi (Karukella tn lõpus oleva heakorrastatava ala); 5) Tammiste Aasa DP ulatub Pärnu jõeni. Üldplaneeringu seletuskirjast ega selle juurde koostatud kaardist ei saa järeldada, et üldplaneering ei hõlma kogu valla piiridesse jäävat maad. Kaardile märgitud kollane piir ei tähista üldplaneeringu piire, vaid perspektiivsete pereelamute maa-ala. Isegi juhul, kui üldplaneering rannaala ei hõlma, on see hõlmatud detailplaneeringuga; 6) OÜ-l Tregeron oli kaebeõigus tühistamisnõude esitamiseks. Kinnistuomaniku huvi planeeringuala teedevõrgu korrastamisel on planeeringumenetluses kaitstavaks huviks. Tühistamiskaebuse eesmärgiks on nii rannaalale juurdepääsu tagamise saavutamine kui ka teedevõrgu ja juurdepääsuteede üheselt arusaadav lahendus. Halduskohus leidis põhjendatult, et korraldus on õigusvastane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8
(12)3-11-1509
  1. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kohustamiskaebusega seonduvat (I), seejärel hindab tühistamiskaebuse rahuldamise õigsust (II) ning lõpuks lahendab menetlusosaliste taotlused (III). I
  2. Apellatsioonkaebust ei ole esitatud osas, mis puudutab OÜ Tregeron kohustamisnõude rahuldamata jätmist, mistõttu ringkonnakohus sellel küsimusel ei peatu.
  3. Apellandid leiavad, et kaebajatel puudub kaebeõigus kohustamisnõude esitamiseks, sest nende subjektiivseid õiguseid ei ole rikutud. Nimelt ei ole vaidlust selle üle, et faktiline juurdepääs kallasrajale on tagatud, kuid kaebajad leiavad, et neil on Tammiste Aasa DP-st tulenevalt õigus nõuda juurdepääsu just üle kolmandatele isikutele kuuluvate kinnistute. Ringkonnakohus leiab, et õiguslikult kaitstav on igaühe õigus kallasrada kasutada. Kallasraja kasutamiseks peab olema tagatud sellele juurdepääs, kuid puudub subjektiivne avalik õigus nõuda kallasrajale pääsu konkreetsest kohast, antud juhul üle kolmandatele isikutele kuuluvate kinnistute. Sellist subjektiivset õigust ei saa antud juhul tuletada ka detailplaneeringust.
  4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub haldusakt, millega oleks Tammiste Aasa DP kehtetuks tunnistatud. Ringkonnakohus halduskohtu põhjendusi ei korda (

§ 201lg 4).

Seega formaalselt detailplaneering kehtib, samas on ilmne, et sisuliselt ei ole selle realiseerimine enam võimalik. Tammiste Aasa DP dokumentatsioon ei ole säilinud, seega ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada, millisel kujul detailplaneering täpselt kehtestati. Planeeringu sõnalise osana on esitatud detailplaneeringu projekt, millel olevate kooskõlastuste ning kooskõlastuste andmise aja põhjal võib eeldada, et planeeringu sõnaline osa sellisel kujul ka kehtestati. Projekti kohaselt võimaldab jõeäärne lamm korrastada sealse võsa rannapargiks ning randa on võimalik korrastada suplemiseks. Teede osas on seal märgitud, et olemasolevat teed on täiendatud vajalike haruteede ja juurdepääsudega, tupikteede otsad on kujundatud tagasipööramist võimaldavate taskutena. Kohtule esitatud väidetav detailplaneeringu plaan on esitatud osalise väljatrükina, millel ei ole näha viidet sellele, et tegemist on Tammiste Aasa DP plaaniga. Samas on detailplaneeringut muudetud Sauga Vallavalitsuse 02.10.2000 korraldusega nr 210 ning sellele korraldusele lisatud plaan vastab väidetavale detailplaneeringu plaanile. Seega loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et Tammiste Aasa DP kohaselt oli praegune kolmandate isikute kinnistute asukoht tähistatud kui heakorrastatav maa-ala, pargi maa-ala ja supelranna maa-ala, seejuures viisid teed nii heakorrastatava maaalani kui ka supelranna maa-alani. Faktiliselt ei ole planeeringujärgset pargi maa-ala ning supelranna maa-ala välja arendatud. Seevastu on see ala (Uuemetsa Ranna kinnistu) Sauga Vallavalitsuse 13.09.2012 korraldusega nr 368 jagatud osadeks ning määratud kõigi uute katastriüksuste sihtotstarbeks maatulundusmaa asemel elamumaa. Korralduses on leitud, et Uuemetsa Ranna kinnistu ei vasta maatulundusmaa sihtotstarbe tunnustele, sest sisuliselt on tegemist kinnistu kaasomanikele kuuluvate põhikruntide õueala laiendusega. Vald pidas kinnistu jagamist võimalikuks detailplaneeringut läbi viimata, sest kaasomandi reaalosadeks jagamise ja sihtotstarbe muutmise näol ei ole tegemist PlanS § 3 lg-s 2 sätestatud tegevusega. Korralduse alusel tekkisidki kolmandatele isikutele kuuluvad elamumaa sihtotstarbega kinnistud Piibelehe 1a ja Karukella 8a. 9

(12)3-11-1509 Sõltumata asjaolust, et vastustaja ei ole 13.09.2012 korralduse andmisel arvestanud Tammiste Aasa DP-ga, on tegemist kehtiva haldusaktiga ning seda ei saa jätta käesoleva asja lahendamisel tähelepanuta. Lisaks on Sauga valla üldplaneeringu menetluse I etapis Sauga Vallavolikogu 27.03.2009 määrusega nr 15 kehtestatud üldplaneering Tammiku küla osas ning ka selle järgi on vaidlusalune piirkond määratletud elamualana.
  1. Kaebajad on asjas esitanud konkreetse kohustamisnõude, mille eesmärgiks on saada juurdepääs kallasrajale üle Piibelehe 1a ja Karukella 8a kinnistute. Oma eesmärgi saavutamiseks peavad kaebajad kohaseks isegi võimalikku sundvõõrandamise menetlust. Kaebajad palusid vastustaja kohustamist „tegema vajalikud toimingud“. Halduskohus leidis õigesti, et sellist kohustamiskaebust ei ole võimalik rahuldada. Ringkonnakohus seda põhjendust ei korda. Vastavas osas ei ole ka apellatsioonkaebust või vastuapellatsioonkaebust esitatud. Ringkonnakohus nõustub aga ka apellantide ja vastustajaga, et halduskohtu otsuse resolutsiooni, millega kohustati vastustajat „teatama kaebajatele ja kolmandatele isikutele kaebajate kohustamisnõudega tõstatatud vaidluse lahendamiseks vajalike haldusaktide andmisest ja toimingute tegemisest ning vastava tegevuse ajakava“, on liiga ebaselge ning pole seetõttu täidetav. Arvestades, et valla poolt on algatatud üldplaneeringu menetlus, mille eesmärgiks on muu hulgas määrata Pärnu jõe kallasrajale juurdepääsud, ei ole otstarbekas, et vald tegeleks sama küsimusega ka väljaspool nimetatud planeeringumenetlust. Haldusorgan peab vältima vastuolulist tegevust (vt Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 12). Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et muutunud faktilise olukorra tõttu ei ole Tammiste Aasa DP realiseerimine enam võimalik. Seetõttu ongi põhjendatud juurdepääsude küsimuse uuesti lahendamine. Seejuures tuleb vastustajal silmas pidada, et Tammiste Aasa DP kehtetuks tunnistamiseta selle õiguslik mõju ei lõpe.
  2. Kohustamiskaebuse rahuldamise võimalikkust tuleb hinnata kohtuotsuses tegemise aja seisuga (

§ 158lg 2).

Kohustamiskaebust ei saa rahuldada üksnes seetõttu, et haldusorgan ei ole haldusmenetlust läbi viinud või kaebajate taotlusi lahendanud piisavalt efektiivselt. Vastustaja tegevusetust või viivitust ei ole antud juhul eraldiseisvalt vaidlustatud. Vastustaja on kaebajate pöördumistele vastanud. Arvestades menetlusosaliste huvide vastandlikkust ning kohtuliku lepitusmenetluse nurjumist, ei annaks mingit tulemust see, kui vastustaja veelkord kaebajate pöördumistele vastaks. Nagu eespool märgitud, on käesolevas olukorras kõige tulemuslikum vaidlusküsimuse lahendamine juba algatatud üldplaneeringu menetluses. Sauga Vallavolikogu 24.03.2016 otsusega nr 10 on üldplaneering vastu võetud. Asjaolu, et üldplaneeringus ei nähta ette juurdepääsu kallasrajale Piibelehe 1a ja Karukella 8a kinnistute kaudu, ei ole käesolevas asjas kohustamiskaebuse rahuldamise aluseks. Tammiste külas on üldplaneeringu menetluse käesolevas staadiumis juurdepääsud ette nähtud Kesa teelt, Susi teelt, Rannakaare teelt, Looduse teelt, Ojakalda tänavalt, Murelipuu teelt, Tammepärja teelt, Tammekaare teelt, Pahke tänavalt, Niiduaia teelt, Viki teelt, Jõekalda tänavalt, Pärnaõie teelt, Uuemetsa teelt, Piibelehe tänavalt, Vesikupu teelt ning Vesiroosi teelt. Kaebajatel on oma seisukohad ja vastuväited võimalik esitada eelnimetatud menetluses. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebused kohustamisnõude osas ning teeb vastavas osas uue otsus, millega jätab kaebused rahuldamata. II 10

(12)3-11-1509 17. Tühistamiskaebuse ja selle rahuldamise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei korda neid (

§ 201lg 4).

Sauga Vallavalitsuse 12.05.2011 korraldus nr 119 ei sisalda põhjendusi ja kaalutlusi, mis õigustaksid juba algatatud planeeringumenetluse lõpetamist. Menetlusosaliste huve ei ole kaalutud. Põhjendatud ei ole korralduse nr 119 tühistamine üksnes kaebaja kinnistut puudutavas osas, sest Sauga Vallavalitsuse 04.12.2009 korraldusega nr 332 algatati detailplaneering Uuemetsa Ranna, Uuemetsa Jõe ja Uuemetsa tänava kinnistul tervikuna, mistõttu nõuab asjaolu, kas detailplaneeringu menetlust on võimalik jätkata vaid planeeringuala teatud osas, vastustaja poolt eraldi hindamist ja kaalumist. Seda otsustust ei saa teha halduskohus. III 18. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, tuleb muuta menetluskulude jaotust (

§ 109lg 4).

Ringkonnakohus ei muuda halduskohtu otsuse resolutsiooni p 5, millega otsustati enamtasutud riigilõivu tagastamine.

  1. Kaebajad taotlesid halduskohtus riigilõivu ning esindajakulu väljamõistmist summas 7597,10 eurot. Kuna rahuldamisele kuulub vaid OÜ Tregeron tühistamiskaebus, saab vastustajalt välja mõista üksnes nimetatud nõudega seotud menetluskulud 232 eurot (riigilõiv 15,97 eurot ning esindajakulud 215,86 eurot). Teiste kaebajate menetluskulud jäävad täies mahus nende endi kanda. Kolmandad isikud taotlesid halduskohtus esindajatasu väljamõistmist järgmises ulatuses: EE 1540 eurot ning MA 7772,16 eurot. Kulude kandmine on tõendatud ning tuleb põhjendatud suuruses kaebajatelt solidaarselt välja mõista. EE kulud loeb ringkonnakohus põhjendatuks, MA kulud on põhjendamatult suured. Menetlus on kestnud pikka aega, kuid menetluses esitatud seisukohtade mahtu ning menetlustoimingute hulka arvestades peab ringkonnakohus põhjendatud menetluskulu suuruseks 5000 eurot. Kuna kaebus osaliselt rahuldati, tuleb kaebajatelt EE kasuks välja mõista 1155 eurot ning MA kasuks 3750 eurot (3/4 kantud ja põhjendatud kuludest).
  2. Apellatsioonkaebuses taotleb EE menetluskulude hüvitamist summas 825 eurot. Kulu kandmine on tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning ringkonnakohus hindab rahuldamisele kuuluva osa suuruseks ¾, tuleb kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja mõista 619 eurot. MA poolt apellatsioonimenetluses kantud kulude suuruseks on 5800,20 eurot, millest ¾ moodustab 4350,15 eurot. Arvestades, et apellatsioonimenetluses esitati üksnes apellatsioonkaebus ning toimus üks istung kestvusega ca 1,5 tundi, peab ringkonnakohus põhjendatuks menetluskulude väljamõistmist summas 2500 eurot.
  3. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb osaliselt rahuldamata, on põhjendatud teatud osas menetluskulude väljamõistmine kolmandatelt isikutelt. Kaebajate poolt kantud menetluskulude suuruseks on 3100,80 eurot. Kuna tühistamiskaebus puudutas kaebajatest vaid OÜ-d Tregeron, tuleb kolmandatelt isikutelt OÜ Tregeron kasuks välja mõista 200 eurot. 11

(12)3-11-1509 /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.