KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 25.01.2017 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-16-4885 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaat Xxx BULATTŠIK Asja läbivaatamise kuupäev 18.01.2017 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Xxx XXX vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Xxx XXX sünd. xxx Karistuse kandmise algus 07.04.2016 ja lõpp 25.11.2017 Jätta Xxx XXX vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Xxx BULATTŠIKU taotlus osaliselt, määrata tema poolt Xxx XXXLE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 58 (viiskümmend kaheksa) eurot 08 senti (s.h. ettevalmistamine 20 €, osalemine kohtuistungil 20 €, käibemaks 8 €, sõidukulud 8,40 €, käibemaks 1,68 €). Välja mõista Xxx XXXLT kaitsjale (vandeadvokaat Xxx BULATTŠIK) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Kaitsjatasu tuleb Xxx XXXL tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700044555 ning selgitus „Xxx XXX 1-164885 kriminaalmenetluse kulud“ Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Xxx Xxx vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Xxx Xxx on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.06.2016 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.5, 7, 9 ja §215 lg.2 p.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §68 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 7 kuud 18 päeva alates 07.04.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kinnipeetavale mõistetud tingimisi vangistus pöörati täitmisele kontrollnõuete rikkumise tõttu. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, kuritegusid iseloomustab majanduslik kasusaamine ning sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav õpib xxx klassis ja osaleb xxx. Kinnipeetaval on probleemid programmis osalemisega, olukord ei parane. Kinnipeetav osaleb riigikeele xxx taseme õppes. Vabaduses elas kinnipeetav xxx, kuhu on võimalik ka peale vabanemist elama asuda. Kinnipeetav on orb, kelle eestkostjaks on xxx. Kinnipeetava suhted linnavalitsuse ametniku ja lastekoduga on pingelised, kinnipeetav ei täitnud lastekodu kodukorda. Kinnipeetav on ülalpeetav, kellel isiklik sissetulek puudub, töökogemust ei ole. Vanglas keeldus töötamisest. Kinnipeetava suhtlusringkonda iseloomustab kriminaalsus, ta eelistab lävida isikutega, kellel on probleeme seadustest kinnipidamisega. Kinnipeetava elustiil on hoolimatu nii enda kui teiste suhtes, teda iseloomustab asotsiaalne elustiil, üleolev ja ükskõikne suhtumine kehtestatud reeglitesse. Kinnipeetav on tubakatooteid tarvitanud alates 7-ndast eluaastast, alkoholi alates 10-ndast eluaastast ja narkootikume alates 13-ndast eluaastast. Narkootikumide tarvitamise tõttu oli ta suunatud rehabilitatsioonikeskusesse, kust arvati välja seoses tõsiste käitumisprobleemidega. Kinnipeetav ei näita üles tõsist tahet ja motivatsiooni muutumiseks. Kinnipeetaval on raskusi oma emotsioonide ja käitumise kontrollimisega. Kinnipeetavale on psühhiaatri poolt määratud medikamentoosne ravi, kuid kinnipeetav keeldub ravimite võtmisest. Kinnipeetav ei ole motiveeritud elama seaduskuulekalt, tunnistab oma süütegusid, kuid ei kahetse. Kinnipeetav on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, tema suhtumine ühiskonda ja selle normidesse on ükskõikne ja üleolev. Kinnipeetav püüdis lastekodus rakendada vangla subkultuuri, ta ei suuda näha enda vastutust. Kinnipeetav võib käituda konfliktisituatsioonis vägivaldselt. Kinnipeetavat iseloomustab impulsiivsus. Lastekodu direktor ei usu kinnipeetava käitumise muutumist ja leiab, et vabaduses jätkab kinnipeetav endise elustiiliga. Kinnipeetav on avalikkusele ohtlik. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava ema on surnud, tema eestkostja loobus eestkostest tervisliku seisundi tõttu. Peale seda elas kinnipeetav xxx, kust oli suunatud õppima xxx Peale seda on kinnipeetava elukohaks xxx, kus tal oli stabiilselt probleeme kodukorra reeglitega. Esines järgmisi probleeme: vara rikkumine, huligaansus, narkootikumide tarvitamine, hulkuv eluviis, vargused, enda järel korra mittepidamine. Lastekodus elamise perioodil teostasid nii kriminaalhooldusametnik kui politseinikud korduvalt narkootikumide tarvitamise kontrolltesti, selle tulem oli korduvalt positiivne. Kinnipeetav viibis kriminaalhooldusametniku ettepanekul rehabilitatsioonikeskuses, kus olid tema probleemiks verbaalne agressioon täiskasvanute ja eakaaslastega, impulsiivne ja agressiivne reageerimine märkustele, püüd olla eakaaslastest emotsionaalselt üle, keskuse kodukorra ja reeglite eiramine, keskuse vara lõhkumine. xxx on kinnipeetava kohta esitatud 12 taotlust, kinnipeetavat on väärteokorras karistatud 10 korda ja kriminaalkorras 2 korda. Maakohtu istung Kinnipeetav Xxx Xxx seletas maakohtu istungil, et talle jääb arusaamatuks, kust võeti andmed selle kohta, kui vanalt alustas ta suitsetamise ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Prokuröri abi Margit Luga maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Xxx Bulattšik palus maakohtu istungil kinnipeetavale vastu tulla ja ta vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja märkis, et tegemist on alaealisega, kelle elu alles algab. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vaatamata oma noorele eale ja alaealisusele on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud juba kaks korda ja ka vangistust kannab juba teist korda. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav mõisteti süüdi Viru Maakohtu 23.01.2015 otsusega ja anti võimalus kanda vangistust tingimisi katseajaga. Seda usaldust kinnipeetav ei õigustanud, pani katseajal toime uued kuriteod ning karistus pöörati täitmisele. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav liitkaristust. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli ja võimalike lisakohustuste täitmise kohustusega. Maakohtul puudub 3 igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord suudab katseaja läbida nõuetekohaselt, ei pane koheselt toime uusi kuritegusid ja järgib käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetav on oma varasema käitumisega otseselt näidanud, et kriminaalhooldus ei ole piisav meede tema seadusekuuleka käitumise tagamiseks. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama eelmisesse elukohta lastekodus. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et lastekodu direktor ei usu, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist muutma ja jätkab endise elustiiliga. Samast iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav püüdis ka lastekodus juurutada vangla subkultuuri, oli agressiivne, hoolimatu, üleolev ja ükskõikne. Maakohus leiab, et jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval veel 10 kuu jooksul võimalik oma käitumist, mõtlemist ja arusaamu korrigeerida, mis aitab vabanemisel kaasa nii kinnipeetava enda resotsialiseerumisele kui ka vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Vabanemise korral ei ole kinnipeetav hõivatud tööga, kuna on alaealine ja ülalpeetav. Käesoleval ajal õpib kinnipeetav vanglas xxx klassis. Jätkates karistuse kandmist vanglas, on kinnipeetaval võimalik omandada põhiharidus, mis toetab vabanemisel ja täisealiseks saamisel kinnipeetava võimalusi töökoha leidmiseks. Oma varasema käitumisega on kinnipeetav näidanud, et vabaduses vabatahtlikult koolis käimine ei ole tema puhul usutav. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vähetähtis ei ole siinkohal ka asjaolu, et noomitus on kinnipeetavale määratud ametniku korraldusele mitteallumise eest. See näitab kinnipeetava suhtumist ametnikesse ning sellise suhtumisega on raskendatud või võimatu koostöö kriminaalhooldusametnikuga. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval probleemid tubakatoodete, alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetav oli seoses narkootikumide tarvitamisega vabaduses ravil ka rehabilitatsioonikeskuses ning läbis vanglas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Rehabilitatsioonikeskusest arvati kinnipeetav välja seoses käitumisprobleemidega ning sotsiaalprogrammis ei näidanud ta üles erilist motivatsiooni ja tahet muutumiseks. Lisaks sellele nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et psühhiaatri poolt määratud medikamente keeldub kinnipeetav võtmast. Maakohus leiab, et eelpooltoodu näitab ilmekalt, et karistuse eesmärgid antud kinnipeetava puhul ei ole veel saavutatud, mistõttu tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kaitsja väitega, et tegemist on alaealisega, kelle elu on alles algusjärgus, nõustub maakohus osaliselt. Antud kinnipeetava puhul on tõepoolest tegemist alaealisega. Samas nähtub Karistusregistri väljavõttest, et esimesel korral karistati teda kriminaalkorras juba 2 aastat tagasi, 23.01.
- Lisaks selle, et kinnipeetavat on vaatamata alaealisusele kriminaalkorras karistatud juba 2 korda, on teda väärteokorras karistatud 10 korda ning tema suhtes on alaealiste komisjonile esitatud 12 taotlust. 4 Seega ei ole kuidagi võimalik väita, et kinnipeetav elu alles algab. Pigem on ta teinud kõik võimaliku, et mitte käituda seaduskuulekalt ja ei ole oma varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ega võtnud õppust. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Xxx Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 82,08 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks osaliselt ja määrab ettevalmistuse summaks 20 € taotluses määratud 40 € asemel. Käesolevas kohtuasjas on materjalid 11-l lehel, kaitsja lähtus maakohtu istungil kohtukõnes vaid nendest. Samuti ei esitanud kaitsja täiendavaid materjale, mille hankimiseks oleks tal kulunud aega ja vahendeid. Eeltoodu alusel määrab maakohus kaitsjatasuks 58,08 €, millest 48 € (s.o. ettevalmistus 20 €, osalemine kohtuistungil 20 €, käibemaks 8 €) kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Sõidukulud 10,08 € jätab maakohus Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5