Obsah (24)

§ 185§ 431§ 71§ 226§137§ 339§ 65§ 3051§ 7§ 294§ 289§ 223§ 224§ 225§ 35§ 8§ 47§ 338§ 2861§ 3211§ 258§ 257§ 154§ 312

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number 20. oktoobril 2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Ivi Kesküla ja

§ 185lg 2 alusel jätta apellatsioonimenetluses tehtud menetluskulud riigi kanda.

Välja mõista Eesti Vabariigilt R. Nassari kasuks valitud kaitsja Tiit Vajaku 2 apellatsioonimenetluses osalemise eest 1650 eurot ning kaitsja Jaanus Tehveri apellatsioonimenetluses osalemises eest 4237 eurot.

1. Prokuröri apellatsioon rahuldada. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu
3. mai 2016.a. otsusega: Tunnistati Raino Nassar süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 9 (üheksa) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati R.Nassarile mõistetavat karistust eelmise otsusega (08.10.2010 Rootsi Kuningriigi Svea Apellatsioonikohtu otsusega) mõistetud vangistuse ärakandamata osa (2 aastat 4 kuud ja 19 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 (üksteist ) aastat 4 (neli) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust. Tõkend – vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. KarS § 68 lg 1 alusel määrati arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ning R. Nassarile mõistetud vangistuse alguseks lugeda
4. märts
5. KarS § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeeriti ja kanti riigieelarve tuludesse Raino Nassarilt kinnipidamisel ära võetud sularaha 4 800 (neli tuhat kaheksasada) eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu 31.07.2015 määrusega ja kantud 23.03.2015 Rahandusministeeriumi tagatiskontole. KarS § 84 alusel mõisteti Raino Nassarilt välja konfiskeerimise asendamiseks 4 105 (neli tuhat ükssada viis) eurot, mis vastab kuriteoga saadud ja KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, mis on ära tarvitatud. Tunnistati Ringo Koppel süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetava karistusega kaetuks Pärnu Maakohtu 14.09.2015 otsusega mõistetud karistus (11 kuud vangistust, mis asendati 330 tunni üldkasuliku tööga ja mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta otsuse jõustumisest) ning liitkaristuseks mõisteti 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel määrati lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (11.-12.03.2015) ning kanda jääb 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Selgitati, et pärast otsuse jõustumist ja vangistuse kandmisele asumist on R.Koppelil õigus

§ 431

lg 1 alusel taotleda mõistetud liitkaristusest maha arvata kantud karistus Pärnu Maakohtu 14.09.2015 järgi (s.o. ära tehtud üldkasuliku töö tunnid). Määrati, et vangistuse alguseks tuleb lugeda päev, mil R. Koppel ilmub vabatahtlikult Tallinna Vanglasse karistust kandma või karistusest kõrvalehoidumise korral tema kinnipidamise päev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Tunnistati Heldur Piiskop süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 järgi ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) aastat vangistust. 3 KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.06.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 9 kuu 6 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust. Vangistuse alguseks määrati lugeda päev, mil H.Piiskop ilmub vabatahtlikult Tallinna Vanglasse karistust kandma või karistusest kõrvahoidumise korral tema kinnipidamise päev.

1. Raino Nassar, Ringo Koppel ja Heldur Piiskop mõisteti süüdi selles, et Raino Nassar ja Ringo Koppel panid ajavahemikul 2014 augustist kuni 16.02.2015 isikute grupis koos ASga ning Heldur Piiskopi tahtlikul füüsilisel, ainelisel ja vaimsel kaasabil toime suures koguses narkootilise aine hašiši ebaseadusliku käitlemise alljärgnevalt:
2. aastal, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, hakkas varem narkokuriteo eest karistatud R.Nassar organiseerima suures koguses narkootilise aine hašiši ebaseaduslikku käitlemist, sealhulgas hašiši ebaseaduslikku vedu Hispaaniast Eestisse ning Skandinaaviamaadesse. Narkootilise aine vedu kavatses R. Nassar teostada sobivate sõiduautodega, kuhu oli selleks vaja sisse ehitada vastavad peidikud. Kuna narkootilise aine veo sooritamiseks oli vaja isikuid, kes autojuhtidena sõidukeid neisse peidetud hašišiga Hispaaniast Põhja-Euroopasse toimetaksid, värbas R. Nassar narkokulleriteks AS ja R. Koppeli, kusjuures viimane pidi osalema ka narkoveoks kasutatavatesse sõidukitesse peidikute ehitamisel. Ühtlasi kaasas R.Nassar kuriteo toimepanemisele varem narkokuritegude eest karistatud Heldur Piiskopi, kes pidi osutama R. Nassarile, ASle ja R. Koppelile vajalikku kaasabi narkoveo teostamisel. H. Piiskopi ülesandeks oli narkootilise aine veoks vajalike sõidukite registreerimine variisikute nimele, registreerimisnumbrite vahetamine konspiratiivsetel kaalutlustel, samuti sõidukitesse peidikute ehitamiseks vajalike abivahendite hankimine. Narkootilise aine ebaseadusliku veo korraldamise eesmärgil soetas R. Nassar 28.08.2014 Hispaania Kuningriigis sõiduauto BMW X5 (VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX), mille toimetas seejärel Eesti Vabariiki. 03.09.2014 korraldas H. Piiskop Maanteeameti Saue büroos kõnealuse sõiduauto registreerimise MP nimele. Registreerimisel vajalikud riigilõivud tasus H. Piiskop. Pärast nimetatud toimingu teostamist andis MP sõiduki tehnilise passi H. Piiskopile, kelle kasutusse eelmärgitud sõiduk BMW X5 vahetult jäi. Sõiduki registreerimisnumbriks sai XXXXXX. 22.12.2014 toimetas H. Piiskop kõnealuse sõiduauto BMW X5 (registrinumbriga XXXXXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) Saaremaale Kuressaare linna, et R. Nassar ja R. Koppel ehitaksid sõidukisse sisse narkootilise aine veoks vajalikud peidikud. Ajavahemikul 23.-29.12.2014 teostasid R. Nassar ja R. Koppel nende poolt vastaval eesmärgil renditud OÜ E töökojas, aadressil XXX, töid BMW X5 (reg nr XXXXXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) kohandamiseks narkoveo vajadustele. R. Nassar ja R.Koppel eemaldasid sõiduki astmelauad ning asendasid need plastikdetailidega, samuti vahetasid täismahus ära sõiduki põhjaalused katted ning paigaldasid uued tüüblid. Autosse peidikute rajamiseks vajalikud esemed (plastikdetailid, põhjaalused katted) tõi töökotta H.Piiskop, kes oli teadlik, et nimetatud sõidukit kohandatakse narkootilise aine veoks. 14.01.2015 lahkusid R. Nassar ja R. Koppel sõidukiga BMW X5 (reg nr XXXXXX, VINkoodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) Eesti Vabariigist, et viia nimetatud auto Hispaania Kuningriiki, omandada seal suur kogus narkootilist ainet, paigutada see sõidukisse sisse ehitatud peidikutesse ja vedada Põhja-Euroopasse (eeldatavalt Eestisse või 4 Skandinaaviamaadesse). 15.01.2015 kontrolliti Saksamaal kõnealust sõidukit politseiametnike poolt, kusjuures autos viibijatena fikseeriti R. Nassar ning R. Koppel. Ajavahemikul 31.01.2015 kuni 02.02.2015 käis R. Koppel sõidukiga BMW X5 (reg nr XXXXXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) R. Nassari ülesandel Itaalias Sardiinia saarel, kus vastavalt kokkuleppele R. Nassariga andis kõnealuse auto tuvastamata põhjusel kaheks päevaks Itaalias narkokuritegude eest karistatud isikute valdusse. 02.02.2015 saabus R. Nassar lennutransporti kasutades tagasi Eestisse, et konspiratsiooni tagamise huvides teostada Saksamaal kontrollitud sõiduauto BMW X5 (reg nr XXXXXX, VINkoodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) numbrimärkide vahetus ja sõiduki registreerimine uue omaniku nimele. 03.02.2015 korraldas H. Piiskop Maanteeameti Tallinna büroos R. Nassari ülesandel kõnealuse sõiduauto registreerimise MP nimelt AG nimele ning sõiduki numbrimärkide vahetuse. Sealjuures tegi MP H. Piiskopi korraldusel avalduse, et ta on kaotanud sõiduki tehnilise passi ja auto senised numbrimärgid on varastatud. Sõiduki uueks registreerimisnumbriks sai XXXXXX ja omanikuks märgiti variisik AG, kes eelmisele omanikule auto eest ei tasunud ning oli teadlik, et tegemist on näilise tehinguga, mille eesmärgiks oli saada vaid uus omanikukanne ja uued numbrimärgid. H. Piiskop edastas sõiduki BMW X5 (VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) uued registrimärgid (XXXXXX) R. Nassarile, kes toimetas need 04.02.2015 Eestist Lätisse ja Riiast lennutransporti kasutades Hispaaniasse. 05.02.2015 sõitsid R. Nassar ja R. Koppel autoga BMW X5 (VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) Lõuna-Hispaaniasse Esteponasse, kus asub AS elukoht. Esteponas AS elukoha hoovis valmistasid R. Nassar, R. Koppel ja AS kõnealuse sõiduki ette narkootilise aine veoks, kusjuures vahetasid ka numbrimärgid, mille hankimise oli teadvalt narkoveo konspireerimise huvides korraldanud H. Piiskop. R. Nassar paigaldas sõidukile ka GPS-seadme, mille abil auto liikumist narkoveo teekonnal jälgida. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 14.02.2015 R. Nassar, R. Koppel ja AS isikute grupis ebaseaduslikult omandasid Hispaania Kuningriigis kindlaks tegemata asjaoludel suures koguses narkootilist ainet – 66 586 grammi hašišit, mille seejärel peitsid sõidukisse BMW X5 (uue registrinumbriga XXXXXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) vastaval eesmärgil sisse ehitatud peidikutesse. Pärast narkootilise aine ebaseaduslikku omandamist R. Nassar, R. Koppel ja AS isikute grupis ebaseaduslikult valdasid ja vedasid suures koguses narkootilist ainet – 66 586 grammi hašišit – nende kasutuses olevas sõiduautos BMW X5 (reg nr XXXXXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) oma teekonnal Hispaanias Esteponast Barcelonasse. Vahetult valdasid ning vedasid narkootilist ainet AS ja R. Koppel, kes tegid seda R.Nassari ülesandel, seega isikute grupis koos viimasega. Barcelonas lahkus kõnealusest sõidukist R. Koppel, kes R. Nassari ülesandel sõitis lennutransporti kasutades Hamburgi, kus asus ootama AS saabumist sihtkohta. AS jätkas R. Nassari ülesandel edasiliikumist sõiduautoga, millesse oli peidetud narkootiline aine. Ajavahemikul 14.-16.02.2015 R. Nassar, R. Koppel ja AS isikute grupis ebaseaduslikult valdasid ja vedasid suures koguses narkootilist ainet – 66 586 grammi hašišit –sõiduautos BMW X5 (reg nr XXXXXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) teekonnal Hispaaniast Barcelonast Saksamaale Hofi linna lähedale. Vahetult valdas ning vedas kõnealusel perioodil 5 narkootilist ainet AS, kes tegi seda R. Nassari ülesandel ning kooskõlastatult R.Koppeliga, seega isikute grupis koos nendega. 16.02.2015 kell 09:45 peeti sõiduauto BMW X5 (reg nr XXXXXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) Saksa Liitvabariigis Hofi linna lähedal kiirteel A9, suunaga Berliini poole,
3. kilomeetril kinni. Läbiotsimisel leiti kõnealusest sõidukist 66 586 grammi narkootilist ainet hašišit. Sõiduki roolis oli kinnipidamise ajal AS. Kui R. Nassar sai sõidukile paigaldatud GPS-seadme abil 16.02.2015.a. teada, et narkoveoks kasutatav auto on politsei poolt kinni peetud, andis ta R. Koppelile korralduse mobiiltelefonid välja lülitada, koheselt Hamburgist lahkuda ja koju sõita. Narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine R. Nassari, R. Koppeli ja AS poolt sai eelkirjeldatud viisil teoks grupi liikmete ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena, mis toimus vastavalt omavahel kokkulepitud rollijaotusele. Seega R. Nassar, R. Koppel ja AS ebaseaduslikult omandasid, valdasid ning vedasid suures koguses narkootilist ainet hašišit isikute grupis. H. Piiskop, olles teadlik R. Nassari, R. Koppeli ja AS poolt toimepandavast kuriteost, osutas nimetatud kuriteole tahtlikult vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi. H. Piiskop korraldas R. Nassari ülesandel variisikute otsimise, narkootilise aine veoks vajaliku sõiduki registreerimise nimetatud variisikute nimele ning auto registreerimisnumbrite vahetamise konspiratsiooni tagamiseks. Samuti H. Piiskop R. Nassari ülesandel soetas ja toimetas kokkulepitud töökotta sõidukisse peidikute ehitamiseks vajalikud detailid ja varuosad. Sealjuures teadis H. Piiskop, et R. Nassar ning viimase ülesandel tegutsevad AS ja R.Koppel kasutavad kõnealust sõidukit narkootiliste ainete veoks Hispaaniast Põhja-Euroopasse. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (sealhulgas hašiš), mis sisaldavad tetrahüdrokannabinooli, kuuluvad sotsiaalministri
4. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Süüdistatavatel puudus vastav luba narkootilise aine hašiši käitlemiseks. NPALS§ 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1 grammist hašišist. Oma tegevusega pani R. Nassar toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varem narkootikumidega seotud kuriteo sooritanud isikuna suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isikute grupis), R. Koppel pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isikute grupis) ning H. Piiskop pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (osutas varem narkootikumidega seotud kuriteo sooritanud isikuna grupiviisilisele suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikule käitlemisele tahtlikult füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi). ESITATUD APELLATSIOONID Kaitsjate apellatsioonid 6
5. Ringo Koppeli kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull nõustub esitatud apellatsioonis maakohtu järeldusega, et R. Koppel allus täielikult oma onu – Raino Nassari korraldustele. R. Koppelil ei olnud varasemat kokkupuudet narkootikumidega ning ei olnud ega ole ka sidemeid narkootikumidega kauplejatega. R. Koppel oli nõus tegema seda, mida onu soovis lähtudes vaid sellest, et saada materiaalset kasu, mida onu talle tehtu eest lubas. Asja materjalidest selgub, et R. Koppelil ei olnud ega ole ka praegu ettekujutust, kuidas narkoäri toimib. R. Koppel ei näinud kus ja kuidas ning kui palju narkootikumi autosse paigaldati. Narkootikumide kogusest sai ta teada sotsiaalmeedia kaudu olles Hamburgis. Kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega, et R. Koppel tunnistas end süüdi viimase sõna esitamisel. R. Koppel tunnistas end süüdi enne poolte vaidlusi. Asjaolu, et maakohus ei loe R. Koppel kahetsust siiraks, ei muuda asja sisu. R. Koppel üle mõisteti kohut onuga ühes protsessis arusaadavalt ei soovinud tema oma onu süüstavaid ütlusi anda, kuid hingest ta ikkagi sai lõpuks aru, millega ta oli hakkama saanud ning kahetses siiralt, et ta oli pimesi täitnud onu korraldusi teadmata ette, milliseid tagajärgi see endaga kaasa toob. Kohus alusetult heitis R. Koppelile ette, et ta ristküsitlusel andis põiklevaid vastuseid. Maakohus jättis arvestamata, et R. Koppel andis ütlusi lähtuvalt

§ 71sätestatust.

R. Koppel andis ütlusi, mille käigus ta oli sunnitud lähtuma nii enda kui ka oma onu huvidest, kuid muus osas rääkis R. Koppel tõtt R. Koppel on nüüdseks jõudnud kindlale arusaamale, et raha teenimine ebaseadusliku tegevusega lõpeb väga halvasti. Kohtuistungil Ringo Koppel tunnistas end süüdi just seetõttu, et talle sai selgeks, millised olid tema tegevuse tagajärjed. Käesoleval hetkel on R. Koppelil olemas kindel sissetulek ning kui kohus annab talle võimaluse tegeleda edasi valitud tegevusega, siis saab kohus ka veenduda, et R. Koppel ei hakka enam kunagi teenima raha selliselt, et see toob kaasa seaduserikkumise. Kaitsja palub leevendada Ringi Koppelile märatud karistuse määra, jätta leevendatud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kohaldada KarS § 74 sätteid.

1. Raino Nassari kaitsja esitas apellatsiooni, milles vaidlustab maakohtu otsuse Raino Nassari süüditunnistamises ja temalt ära võetud sularaha summas 4800 eurot konfiskeerimises, konfiskeerimise asendamises summas 4105 eurot ning sundraha väljamõistmises summas 1075 eurot tervikuna. 4.
2. Raino Nassar ei ole temale süüks arvatava teo toimepanemist omaks võtnud. Raino Nassar on võtnud omaks sõiduauto BMW X5 registrimärgiga XXXXXX omamise, kuid on eitanud selle ümberehitamist või kohandamist narkoveo tarbeks. Raino Nassar on kinnitanud, et tunnistajate ja Ringo Koppeli poolt väidetud keevitus- ja ümberehitustöid pole nimetatud autol kunagi teostatud ja on korduvalt taotlenud vastava ekspertiisi läbiviimist. Raino Nassari selgituse kohaselt üritas ta ise ja tema palvel Heldur Piiskop pikema aja jooksul nimetatud autot müüa, kuid see ei õnnestunud ja lõpuks võõrandas ta auto Hispaanias ASle, sai müügi hetkel poole müügihinnast ja paigaldas autole jälgimisseadme selleks, et AS tasuks talle ka ülejäänud osa müügihinnast ega peidaks ostetud autot. Raino Nassar eitab narkoveo korraldamist ja teadlik olemist auto kasutamisest narkoveoks. Raino Nassar on kohtueelses menetluses selgitanud, et Itaalias käis Ringo Koppel selleks, et müüa surfivarustust, mida kinnitavad ka muud tõendid. Raino Nassar üritas Itaaliasse müüa ka sõiduautot BMW, milleks andis selle paariks päevaks autoremonditöökoja omanikule, kes aga loobus auto ostmisest selle viletsa tehnilise seisukorra tõttu. Kriminaalasja kohtueelse menetluse ajal on kahel korral (nii Sitsiiliasse sisenemisel kui ka Sitsiiliast väljumisel) põhjalikult läbi otsitud sinine BMW ja Eestisse saabumisel põhjalikult läbi otsistud must BMW, kuid kõigil kordadel ei ole autodes narkootilisi aineid avastatud. 7 Harju maakohus leidis, et süüdistuse esitatud tõenditest nähtuvalt on Raino Nassar kirjeldatud teo toime pannud. Kõik süüdistuse versiooni mitte toetavad tõendid jättis Harju maakohus mitte ainult kõrvale, vaid ka hindamata. Kaitsja leiab, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme. Süüdistusakti kohaselt oli Raino Nassari suhtes kohaldatud tõkendina vahistamine kuni
3. septembrini 2015.a. Seega kuulus Raino Nassar
4. septembril 2015.a. vabastamisele.

§ 226

lg 6 kohaselt kui kriminaalasjas on kohaldatud tõkendina vahistamine ning prokurör peab vajalikuks tõkendi kohaldamist jätkata, siis teeb prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingud hiljemalt viisteist päeva enne käesoleva seadustiku § 130 lõikes 3 või 31 sätestatud tähtaja lõppu. Seega oleks prokuratuur pidanud juhul, kui ta soovis Raino Nassari tõkendi kohaldamist jätkata, edastama süüdistusakti kohtule, süüdistatavale ja kaitsjale hiljemalt

1. augustil 2015.a. Süüdistusakt on aga koostatud alles
2. augustil 2015 ja seega puudus prokuratuuril õigus taotleda Raino Nassari suhtes tõkendi kohaldamist jätkata ning Raino Nassaril oli põhjendatud seaduslik ootus, et ta
3. septembril 2015 vabastatakse.
4. augustil 2015.a. määrusega kriminaalasjas nr 1-15-6690 anti Raino Nassar kohtu alla ning pikendati tema suhtes tõkendi vahistamine kohaldamist kohtuliku arutamise lõpuni. Nimetatud määruse koostamisel ei kuulanud kohus ära Raino Nassarit ega tema kaitsjat, kohus tegi oma otsustused ainult prokuröri esitatud taotluse põhjal. Raino Nassar ega tema kaitsja ei olnud isegi mitte teadlikud asjaolust, et kohus kavatseb antud küsimuses lahendit teha. Süüdistusakti kohtusse saatmise ja
5. augusti 2015.a. kohtumääruse koostamisega kaasnes veel üks oluline rikkumine. Nimelt sai Raino Nassari kaitsja süüdistusaktiga tutvumisel teada, et prokurör on lisanud kriminaalasja toimikusse materjale (V köide lk 124-170), mida pole esitatud tutvumiseks kaitsjale ega ka süüdistatavale. Menetlusseadustik ei näe ette, et oleks võimalik lisada kriminaalasja toimikusse materjale peale süüdistusakti koostamist või et kohus teeb peale süüdistusakti saamist otsustusi tõendite põhjal, mida pole süüdistatavale ja tema kaitsjale tutvumiseks esitatud. Raino Nassari kaitsja on seisukohal, et Riigikohtu lahendis 3-2-1-22-16 toodud seisukoht kohtu alla andmise lubatavusest ilma eelistungit pidamata on kahtlaselt ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtete piire kompav, kuid Riigikohtu seisukoht selle kohta, et tõkendit vahistamine on võimalik pikendada ilma süüdistatavat ja tema kaitsjat ära kuulamata on mitte ainult ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet, vaid põhilisi inimõigusi ja Eesti Vabariigi põhiseadust (§24 Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures) rikkuv. Kaistja rõhutab, et vahistuse põhjendatuse kontrollimisel nii kriminaalasja kohtueelses menetluses (

§137

) kui ka kohtuliku menetluse ajal (

275) on alati nõutav prokuröri ja kaitsja ning vajadusel ka vahistatu ärakuulamine (

§137lg 2 ja §275 lg 3).

Seadus ei näe ette, et vahistuse põhjendatust oleks ühelgi juhul võimalik kontrollida viidatud seadusesätetest erineval viisil ja Raino Nassari kaitsja ei näe ka selliseid erilisi asjaolusid, mis teeksid kohtu alla andmisega kaasneva vahistuse kontrolli sedavõrd erakordseks, et kohus võiks kõik kehtivad seadusesätted lihtsalt ja põhjendamata kõrvale jätta. Nagu osutatakse ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-26-16 (p.26), siis seadusandja ei ole näinud ette missugused tagajärjed kaasnevad

§ 226lgs 6 ette nähtud tähtaja rikkumisega.

Raino Nassari kaitsja möönab, et on võimalik, et mõnedel juhtudel need tagajärjed polegi olulise tähendusega. Kuid mitte käesoleval juhul. Raino Nassari kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul tõi nimetatud tähtaja rikkumine koos mittevastava süüdistusakti (milles sisaldus viide tõenditele, mida polnud süüdistatavatele ja nende kaitsjatele tutvumiseks esitatud) kohtule esitamisega kaasa olukorra, kus kohus asus oma erapooletust rikkudes süüdistajat „välja aitama“, andes süüdistatavad kohtu alla seaduse nõuetele mittevastava süüdistusaktiga ja pikendades Raino Nassari tõkendit ilma süüdistatavat ja tema kaitsjat ära kuulamata. Selliselt 8 käitudes pani Harju maakohus aga toime

§ 339

lg1 p.2, 3 ja 12 kirjeldatud rikkumised, milliseid loetakse kriminaalmenetlusõiguse olulisteks rikkumisteks. 4.

1. Kaitsja leiab, et kohtulik uurimine oli ühekülgne ja puudulik. Kohtuotsus sisuliselt kirjutab ilma igasuguse kriitikata ümber süüdistusaktis toodu. Kõik süüdistatavate ja nende kaitsjate viited sellele, et süüdistatavad üritasid kahte BMW X5-t erinevatele isikutele maha müüa, luges kohus ilma seda sisuliselt põhjendamata mitteusutavateks. Kui kohtunik avaldas kohtusaalis imestust, miks siiski ei õnnestunud autode müük Heldur Piiskopi tuttavale IA'le ja Heldur Piiskopi kaitsja kordas seepeale palvet A tunnistajana üle kuulata, keeldus kohus tunnistaja ülekuulamisest. Maakohus on leidnud, et süüdistatavad üritasid musta BMW-ga ebaõnnestunult Marokost narkootikume Euroopasse tuua, kuid on ära seejuures unustanud, et kohtule pole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et must BMW oleks kuidagi narkoveoks kohandatud. See on vastuolus maakohtu seisukohaga, et sinise BMW-ga veeti narkootikume, kuna see oli narkoveoks kohaldatud. Raino Nassari kaitsja on korduvalt (üks kord kohtueelsel uurimisel ja kaks korda kohtuliku uurimise kestel) esitanud taotluse teha ekspertiis nii sinisele kui mustale BMW-le, tuvastamaks kas ja millal on nimetatud autosid ümber ehitatud või kohandatud narkootikumide veoks. Asjaolu, et BMW X5 sisaldab erinevates kohtades erineva suurusega tühimikke, millesse kõigisse on võimalik midagi paigutada või peita, ei viita mitte kuidagi sellele, et autosid oleks selleks kuidagi ümber ehitatud või kohaldatud. Nii kohtueelne menetleja kui ka kohus on järjekindlalt keeldunud ekspertiisi teostamisest, piirdudes isikute ülekuulamisega, kes tunnistajatena üle kuulates on kinnitanud, et pole teadlikud antud automargi konstruktsioonist ega iseärasustest. Maakohtu käsitlus detsembris 2015 Kuressaares sinisele BMW X5-le tehtud tööde osas pole mitte üksnes erapoolik (ükski tõend, sealhulgas kaks sõltumatut tunnistajat ei lükka ümber süüdistatavate versiooni selle kohta, et teostati õlivahetus ja astmelaudade vahetus autode vahel), vaid otseselt pahatahtlik tulenevalt kohtu meelevaldsest ja isegi esitatud süüdistusele mittetoetuvast oletusest selle kohta, et Hispaanias Esteponas sellised võimalused nähtavasti puudusid. Maakohtu järeldused selle kohta, et süüdistatavad käitusid konspiratiivselt oma tegevust varjates on otseses vastuolus uuritud tõenditega. Heldur Piiskop ostis pileteid internetist, kasutades isiklikku pangakaarti. Sinise BMW viimasel ümberregistreerimisel pidi kasutajana auto tehnilisse passi kantama Raino Nassar. Maakohus on jätnud hindamata, kuidas on siiski võimalik, et süüdistuses toodud kahel juhul (reis Marokosse saabumisega Eestisse ja Ringo Koppeli reis Sardiiniasse) kontrolliti mõlemat autot (sinist BMW-d seejuures nii saabudes kui lahkudes) ega avastatud mitte mingeid jälgi narkootikumidest. Samas on maakohus üheselt mõistetaval seisukohal, et mõlemal juhul narkovedu toimus. On vaieldamatu, et antud asjas on kõige usaldusväärsemateks tõenditeks jälitustegevusega saadud tõendid. Jälitustegevus käesolevas kriminaalasjas on olnud massiivne ja pikaaegne ja kohus ei ole andnud sisulist hinnangut jälitustegevuse sedavõrd suurele osakaalule, piirdudes vaid jälitustegevuse lubade olemasolu kontrollimisega. Samas on kohus jätnud tähelepanuta pealtkuulatud kõnede selle osa, mis ei toeta süüdistaja versiooni toimunu kohta, eelkõige Maroko reisiseltskonna pealtkuulatud kõnesid, millistest nähtub üheselt ja vaieldamatult asjaolu, et Marokosse autoga sõitjad kavatsesid sealt naasta lennukiga. Mil moel on võimalik teostada narkovedu Marokosse jäetava autoga, pole maakohus kuidagi põhistanud. On vaieldamatu, et Raino Nassar ja Heldur Piiskop on varasemalt süüdi mõistetud narkokuritegudes ja Ringo Koppel erinevates muudes kuritegudes. Kuid kriminaalasja materjalidest tuleneb, et ainult kaks tõendit seovad neist ühte isikut narkootikumidega. Kinnipidamisel leiti Ringo Nassari juurest kilekotike amfetamiiniga ning ainult tema oli kirjavahetusest sõpradega tulenevalt kindlasti teadlik asjaolust, et kinnipeetud sinises BMW-s 9 veeti narkootikume. Samas pole kriminaalasjas mitte ühtegi tõendit, mille kohaselt Raino Nassar ja Heldur Piiskop oleksid teadnud, et sinises BMW-s olid kinnipidamise hetkel narkootikumid. Vähe sellest, kohtuasja materjalidest tuleneb, et Raino Nassar ei vaevunud BMW kinnipidamisest isegi oma kaasosalist Heldur Piiskoppi teavitama. Et BMW oli politsei poolt kinni peetud, selgus Raino Nassarile träkkeri abil ja sellest tulenes ka tema korraldus Ringo Koppelile Eestisse naasta. Aga Heldur Piiskopile sellist üliolulist infot jagada ei peetud vajalikuks? Maakohus on jätnud tähelepanuta ja seega ka hindamata Raino Nassari kaitsja poolt esitatud kirjavahetuse konteineri rendi tingimuste kohta, millega põhistati auto ostmist, samuti Heldur Piiskopi kaitsja poolt esitatud tõendid sinise BMW X5 müügi kohta Auto24 portaalis. Maakohus leidis, et Raino Nassar on vastavalt talle esitatud süüdistusele omandanud narkootikume, tuvastamata seejuures, millal, kellelt ja milliste vahendite eest. Seejuures on süüdistus ise esitanud kohtule tõendid, millest nähtuvalt Raino Nassaril puudusid rahalised vahendid narkootikumide omandamiseks. Kaitsja leiab, et nii süüdistus kui ka maakohus on vaikides mööda läinud ühest narkoäri olulisest teemast, nimelt narkoäri finantseerimine ja tegelik juhtimine. Narkoäri juhivad isikud, kes narkoäri finantseerivad. Isikud, kellel puuduvad ressursid narkootikumide ostmiseks, osalevad narkoäris kullerite ja abimeestena (kaassaitajatena), kuid mitte kunagi ei juhi narkoäri. Käesolevas asjas on kogutud jälitustegevusega piisavalt tõendeid selle kohta, et et ei Raino Nassaril, Heldur Piiskopil ega ka Ringo Koppelil polnud piisavalt vahendeid selleks, et iseseisvalt osaleda narkoäris. Ringo Koppel oli pidevates võlgades ja jutustas oma võlausaldajatele muinasjutte sellest, kuidas ta kohe-kohe narkoäriga miljonäriks saab. Raino Koppel ja Heldur Piiskop vaidlesid korduvalt teemal, kes ja kuidas panustab mõnesaja euroga autode varuosadesse või lennukipiletitesse, kriminaalmenetluse käigus pole menetlejal olnud kahtlustki selles, et ei Raino Nassaril ega Heldur Piiskopil pole piisavalt rahalisi vahendeid selleks, et välja osta sinises BMW X5-s olnud kogus narkootikume selle edasimüümise eesmärgil. Sisuliselt käsitleb süüdistus Raino Nassarit narkootikumiäri transpordi korraldajana, selleks transpordivahendi hankijana ja võimaldajana, mis vastaks KarS §189 koosseisukirjeldusele. Kohtuotsuses on aga Raino Nassarist saanud äkki kogu narkoäri juht, kes omandas Hofis kinnipeetud narkootikumid, omamata seejuures selle jaoks rahalisi vahendeid, rääkimata sellest, et pole ühtegi tõendit, mis sellist väidet toetaks. 4.
2. Kaitsja leiab, et Harju maakohtu otsus on vastuolus Hofi Liidumaakohtu jõustunud otsusega. Hofi Liidumaakohtu jõustunud otsuse kohaselt ei leidnud asja kohtulikul uurimisel tõendamist tema kuritegelikku grupeeringusse kuulumine. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt tegutses AS üksinda ühekordselt kullerina. Harju maakohtu vaidlustatud otsuse kohaselt tegutses AS grupis koos Raino Nassari ja Ringo Koppeliga, keda omakorda aitas Heldur Piiskop. Kuigi tegemist on eri riikides eri aegadel tehtud kohtulahenditega, leiab kaitsja siiski, et nimetatud lahendid ei saa olla omavahel vastuolus, kuna käsitlevad põhimõtteliselt sama sündmust. Kaitsjale teadaolevalt edastas Eesti pool Saksa poolele kogu temale teadaoleva informatsiooni käsitletava juhtumi kohta. Kaitsjale ei ole teada, et mingisugust olulist infot, mis võiks Saksa kohtu otsust kuidagi mõjutada, ei oleks Saksa poolele edastatud. Seega ei saa olla Eesti ja Saksa kohtu otsused omavahel vastuolus. Vastuolu kohtulahendites sama sündmuse kohta samade tõendite alusel olukorras, kus üks kohtuotsustest on juba jõustunud, kahjustab süüdistatavate huvisid ning on lubamatu. 4.
3. Kaitsja leiab, et maakohus valesti hindas tõendeid ja tugines otsusel tegemisel lubamatutele tõenditele. 10 Kaitsja juhtis Harju maakohtu menetluses süüdistuse tõendite esitamisel nii süüdistaja kui ka kohtu tähelepanu asjaolule, et

§ 65

lg 1 järgi on Eesti kriminaalmenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud erisust. Eeltoodust tuleneb vajadus Saksamaal kogutud tõendite osas täiendavalt tõendada, et esitatud tõend on tõendiks ka Saksamaa seaduste kohaselt ja on kogutud vastavuses Saksamaa seadustele. Kui osade dokumentide (kohtuotsus, jälitustoiminguga kogutud tõend) osas on nende seaduslik alus tuvastatud, siis valdava enamuse Saksamaalt õigusabi korras esitatud tõendite puhul ei ole maakohus vastavat kontrolli teostanud ega tõendite lubatavust tuvastanud. Kui tõendid ei ole lubatud, tuleb nad kõrvale jätta ja kohus ei saa oma otsust tehes neile toetuda, mida aga kohus käesoleval juhul on teinud. Eraldi vajavad käsitlemist kaassüüdistatava Ringo Koppeli ütlused. Kohtuotsusest ei ole võimalik üheselt mõistetavalt aru saada, milliseid Ringo Koppeli ütlusi on maakohus oma otsuse tegemisel aluseks võtnud. Ringo Koppel on andnud erinevaid ütlusi kohtueelsel uurimisel ning kohtus, seejuures on ta oma ütluseid muutnud ja erinevalt tõlgendanud ka maakohtus. Tunnistajate ütluste kohaselt ei ole Ringo Koppeli ütlused mitte mingil moel ega ajahetkel usaldusväärsed. Ringo Koppel on kohtus väljendanud seisukohta, et ta on valmis andma ükskõik milliseid maakohtule vajalikke ütlusi, peaasi, et teda vangi ei pandaks. Raino Nassari kaitsja on seisukohal, et Ringo Koppeli maakohtus antud ütlused on tõendina kõlbmatud ning kohtueelsel uurimisel antud ütlused tõendina lubamatud ning kõik Ringo Koppeli ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta. Samas põhineb kogu süüdistus Ringo Koppeli poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustel, nende ütluste alusel loodud uurimisversioonil. Kaitsja on seisukohal, et Harju maakohus oleks oma otsuses pidanud andma hinnangu ka antud asjaolule. Kaitsja leiab, et analoogne probleem on ka tunnistajate MP, KP ja VB ütlustega – nende kohtueelsel uurimisel antud ütlused erinevad olulisel määral kohtus antud ütlustest. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, milliseid nende ütlusi, millisel määral ja põhjusel pidas kohus usaldusväärseks ja kasutas otsuse tegemisel ning milliseid ütlusi ei kasutanud. 4.5. Maakohus on kriminaaltulu osas toetunud Kriminaaltulu kokkuvõttele (III kd lk 147-152) ja isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollile. Kui vaatlusprotokolli kohtus uuriti, siis kriminaaltulu kokkuvõtet kohtus ei uuritud. Vähemalt ei loe senine kohtupraktika uurimiseks prokuröri avaldust „palun lugeda avaldatuks“. Kaitsja on läbi menetluse viidanud asjaolule, et kriminaaltulu tõendamine on süüdistuse ülesanne ja kui kaitse avastab ja tõendab kriminaaltulu arvestuses olulisi vigu, siis ei ole kaitse ülesanne esitada kohtule õiget kriminaaltulu arvestust – kaitsja ei pea põhimõtteliselt oma kaitsealuse süüd tõendama. Kaitsja seisukohta toetab ka senine kohtupraktika maksuasjades. Kui haldusasjadena lahendatavates maksuasjades lähtutakse printsiibist, et maksumaksja peab tõendama, et ta ei ole toime pannud talle ette heidetud rikkumist, siis kriminaalasjadena lahendatavates maksuasjades lasub kogu tõendamiskoormus süüdistajal (näiteks Riigikohtu lahend 3-1-1-123-03. Kui süüdistaja eksib maksuarvestuse teostamisel, ei pea süüdistatav seda süüdistaja eest tegema. Raino Nassari kaitsja osutas, et kriminaaltulu arvestusest puuduvad olulised näitajad (Deutsche Bank, töötasu, surfivarustuse ja auto müügist saadud summa jne). Süüdistajal oli piisavalt aega ja võimalusi tõendite kogumiseks (menetleja käes oli pikka aega ka Deutsche Banki koodikaart ja paroolid), talle olid teada tehingupartnerid (ta isegi teadis osade tehingupartnerite kuritegelikku tausta) kuid ta eelistas esitada puudulikku arvestust, mis võimaldas kriminaaltulu võimalikult suurena näidata. Olukorras, kus Raino Nassar oli vahistatud ning tema võimalused 11 suhelda pankade ning välisriigi tööandjatega piiratud, on tõendamiskohustuse panemine Raino Nassari peale põhjendamatu. Näiteks on Deutsche Banki kontole ligipääs olnud koodikaardi tagastamisest alates suletud ning probleemi lahendamiseks on vajalik kontoomaniku isiklik kohalolek Hispaania pangakontoris, samal ajal kui süüdistajal on võimalik kogu info saada ühe õigusabipalve raames. Maakohtu seisukoht, et töölepingut ei saa arvestada, kuna sel puudub Raino Nassari allkiri, ei toetu aga ühelegi seadusele. Surfivarustuse toimetamine Sardiiniasse ja ilma surfivarustuseta tagasitulek on tõendatud SIENA materjalidega, mida muus osas on kohus pidanud igati usaldusväärseks. Miks ei ole usaldusväärne Raino Nassari väide, et ta autotäie surfivarustuse eest 3000 eurot sai ja kuidas see ebausutav on, jääb kaitsjale arusaamatuks. Kaitsja leiab, et kuna kriminaaltulu arvestus ei vasta ilmselt tegelikkusele, pole põhjendatud ka sellel arvestusel põhinev konfiskeerimine ja konfiskeerimise asendamine. Kaitsja taotleb ringkonnakohtus uurida Raino Nassari kirjavahetust konteinervedude teostajatega; teostada ekspertiis nii sinisele kui mustale BMW X5-le tuvastamaks ümberehitused ja kohandused narkoveoks; üle kuulata tunnistajana IA. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 27. mai 2016.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-6690 Raino Nassari KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi süüdi tunnistamise ja temale karistuse mõistmise, vara konfiskeerimise ning temalt menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise osas; 2) teha tühistatud osas uus otsus ja mõista Raino Nassar temale esitatud süüdistuses KarS § 184 l g 2 p. 1,2 järgi õigeks; alternatiivse taotlusena kvalifitseerida Raino Nassari tegevus ümber KarS §189 järgi ja vähendada talle mõistetud karistust. 5. Heldur Piiskopi kaitsja leiab esitatud apellatsioonis, et maakohtu tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused ei ole omavahel kooskõlas, kohtu järeldused on meelevaldsed. Maakohus hindas tõendeid valikuliselt ja ühekülgselt, mille tagajärjeks on kohtuotsuse puudulik põhistamine, mis omakorda on kaasa toonud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja Heldur Piiskopi ebaõigesti süüdi tunnistamise. Heldur Piiskopile KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 -§ 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo inkrimineerimiseks oleks maakohus pidanud tuvastama, et vähemalt kaudse tahtluse tasemel hõlmas tema tahtlus täideviija AS (või kui nõustuda süüdistuse versiooniga siis isikute grupi: Ringo Koppeli, Raino Nassari ja AS) poolt toimepandud teo koosseisu ning ulatus selle objektiivse ja subjektiivse ebaõiguse olulisemate elementideni. See tähendab, et maakohus oleks pidanud tuvastama, et Heldur Piiskop oli teadlik:

1. a)teo vahetu täideviija AS poolt narkootilise aine veost;
2. b)et Raino Nassar annab sõiduauto AS valdusse;
3. c)et AS kasutab sõiduautot BMW X5,registreermismärgiga nr XXXXXX,VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX, narkootilise aine veoks;
4. d)et AS veab nimetatud autoga narkootilist ainet hašiš;
5. e)ta oliteadlik, et AS veab narkootilist ainet hašiš suures koguses;
6. f)ta oli teadlik, AS veab narkootilist ainet hašiš Hispaaniast Saksamaale eesmärgiga seda edasi toimetada mingisse teise riiki. Ühtegi eelpool nimetatud asjaoludest maakohus ei tuvastanud. Maakohus jättis tähelepanuta kaitse versiooni kinnitavad asjaolud ja tõendid: 1) Hofi Liidumaakohtukohtuotsuse põhjenduste järgi ei ole AS mingilgi moel osutanud Heldur Piiskopile kui kuriteo toimepanemisele kaasaaitajale. AS suhtes tehtud kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei leidnud asja kohtulikul uurimisel tõendamist tema kuritegelikku 12 grupeeringusse kuulumine. Liidumaakohus tuvastas, et AS pidi tegutsema ainult üks kord kindla summa eest kullerina; 2) käesolevas asjas 07.03.2016.a. kohtuistungil AS tunnistajana antud ütlused, et temal ei olnud 2015. aastal mingit kokkupuudet Heldur Piiskopiga. Ta rääkis, et tunneb Heldur Piiskoppi minimaalselt, enne 16.02.2015.a Saksamaal kinnipidamist ta mingilgi moel Heldur Piiskopiga ei suhelnud. AS tunnistajana antud ütlused on kooskõlas kohtule esitatud AS Baieri Kriminaalameti Tollijälitusametis 20.05.2015.a1 süüdistatavana ülekuulamise protokolli kantud ütlustega. Saksamaal süüdistatavana ülekuulamisel vastas ta küsimusele, kas ta tunneb Heldur Piiskoppi, et teab seda isikut ainult kuulu järgi vanadest aegadest; 3) süüdistatavate Raino Nassari 20.11.2015.a ja Ringo Koppeli08.12.2015.akohtuistungil antud ütlused, samuti tunnistaja AS 07.03.2016.a. kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt sõiduauto BMW X5 andis AS valdusse ja kasutusse Hispaanias Raino Nassar. Heldur Piiskop juures ei viibinud ega sellest teadlik ei olnud; 4) puuduvad tõendid selle kohta, et Raino Nassar oleks informeerinud Heldur Piiskoppi kavatsusest anda sõiduauto AS valdusse; Heldur Piiskopile ta mingit teavet ega korraldusi sellega seoses ei andnud. Kaitsja on seisukohal, et Heldur Piiskop ei olnud teadlik sõiduauto BMW X5 AS valdusse andmisest ja sõiduauto kasutamisest suures koguses narkootilise aine hašiš veoks, s.t kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimist ei ole maakohus tuvastanud ja tõendid selles osas süüdistusversiooni ei toeta. Kaasaaitamisteo Heldur Piiskopile inkrimineerimine hälbib senises kohtupraktikas omaks võetud seisukohtadest. Maakohus on kohtuotsuses jätnud hindamata kaitsja esitatud tõendid, mis kinnitavad Heldur Piiskopi kaitseversiooni, et tema tegevus ja tahtlus oli suunatud autode müügi korraldamisele, mitte autode narkootilise aine veoks kasutamisele: 1) andmete väljatrüki, mille järgi oli sinine BMWX5, registreerimismärgiga XXXXXX,VINkoodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX, portaalis auto24.ee müügis. Maanteeametilt võetud andmete väljatrüki järgi kandis auto registeerimismärki nr XXXXXX ajavahemikus 30.09.2014.a.kuni 03.02.2015.a., järelikult oli auto müüki pandud sel ajal; 2) tunnistaja AS ütlused, et tema mitme aasta tagune põgus kontakt Heldur Piiskopiga oli seoses auto ostuga; 3) 06.11.2015.a.kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja RK ütlused/istungi protokolli lk 44 jj/, et peab Heldur Piiskoppi autode alal asjatundjaks ja et tema andis enda musta BMW X5 samuti Heldur Piiskopi kätte, et viimane autole ostja leiaks; 4) süüdistatava Raino Nassar ütlused 20.11.2015.a.kohtuistungil, et soetas sinise BMW 2015.a. augustikuus Hispaanias, et sellega oma asjad Eestisse tuua. Kuna tal Eestis autot sel ajal rohkem enam vaja ei olnud, andis ta selle Heldur Piiskopi kätte müügiks; 5) Heldur Piiskopi ristküsitlusel antud ütlused, mis on kooskõlas eelpool nimetatud tõenditega. Kaitsja leiab, et osa maakohtu järeldustest põhinevad oletustel: 1) sõiduki täiendaval läbiotsimisel tehtud fototabelitest ja neile lisatud selgitustest /I kd lk 142156; 157 –241/on kohus teinud järelduse, et AS valduses olnud autot oli spetsiaalselt narkoveoks kohandatud. Fototabelid ja selgitused sellist järeldust teha ei võimalda. Hindamaks, kas autot on spetsiaalselt narkoveoks kohandatud, tuleks võrrelda nn tehasevalmiduses autot väidetavalt spetsiaalselt narkoveoks kohandatud autoga. Käesolevas asjas vastavat võrdlust tehtud ei ole, seega on järeldus, et tegemist oli spetsiaalset narkoveoks kohandatud autoga, pelgalt oletuslik; 2) sõiduauto BMW (mida on menetluses nimetatud: must BMW) kütusepaagist leitud sinna üldjuhul mittekuuluvate niitide külge on maakohtu arvates võimalik kinnitada eset/asju, mille saab sealt üsna kiirelt välja võtta autoga remonditöökotta pöördumata. Millistel tõenditele ja 13 asjaoludele maakohtu arvamus põhineb, jääb kohtuotsuse põhjendavast osast ebaselgeks. Maakohus on tunnistaja E ütlused vastavas osas ebaõigesti hinnanud usaldusväärseks ja on jätnud tähelepanuta tunnistaja 04.11.2015.a.kohtuistungil antud ütlused, et tema varasem töökogemus BMW-marki autodega ei ole märkimisväärne. Küsimusele, kas tal on varasemat töökogemust BMW marki autodega, vastas tunnistaja, et ta on küll igasuguseid autosid remontinud, sealhulgas BMW-sid, agakindlat marki remontinud ei ole; kütusepaagiga puutus ta kokku esimest korda; 3) jälitusprotokolli /lk 11 -13, V kd/ kohta on maakohus pidanud vajalikuks märkida, et inglise keelt kõnelevaks isikuks ei ole Heldur Piiskopi väidetav äripartner IA, kelle telefoni viimased numbrid pidavat olema 0855.Milliste tõendite ja faktiliste asjaolude alusel maakohus sellisele järeldusele jõudis ja millisest kohtuistungil uuritud tõendist pärineb maakohtu teadmine, kohtuotsusest ei selgu; 4) maakohus ei ole tuvastanud, milliseid töid tehti sinisele sõiduautole BMW X5 2014.a. detsembrikuus Kuressaares. Heldur Piiskopi väiteid, et tema viis sinise BMW jaoks uued plastosad, tüüblid ja kruvid Kuressaarde vaid põhjusel, et sellelt autolt ära võtta astmelauad ja panna need teisele autole selle väärtuse tõstmiseks, ei ole ühegi tõendiga ümber lükatud. Tõendite (mh tunnistaja RK ütluste) hindamise asemel on maakohus arvanud, et seda tööd oleks võinud teha mõnes teises töökojas ja oletanud, et Hispaanias Esteponas sellised võimalused nähtavasti puudusid. Kaitsja leiab, et maakohus rikkus

§ 3051

lg-t 2, mille kohaselt peab kohus rajama otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Prokuratuur esitas asjas rea väiteid ja tõendeid, millel ei ole mingit puutumust kohtuliku uurimise esemeks olnud kuriteosündmusega, põhjendades asjasse mittepuutuvate asjaolude ja tõendite esitamist Riigikohtu lahenditega 3-1-1-16-04 (p 9) ja 3-1-1-21-10 (p 14), mille järgi süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteo-sündmuse ajal; süüdistuse piiridest välja jääva käitumise kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje. Kaitsja leiab, et prokuratuuri tegevus on praeguse asja menetluses vastuolus ausa ja õiglase menetlusepõhimõtetega. Heldur Piiskopi suhtes on juba pikka aega enne väidetava kuriteo-sündmuse toimepanemist võetud süüdistav hoiak, tema suhtes on ebaselgel ajendil teostatud jälitustegevust, asja mahtu on kunstlikult suurendatud, sellega on põhjustatud ebamõistlikult pikk ja menetlusalust isikut ebaproportsionaalselt koormav menetlus. Maakohus oleks pidanud nendele asjaoludele juba kohtu alla andmise staadiumis tähelepanu pööramaja süüdistusakti prokuratuurile tagastama. Kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega, et Heldur Piiskop korraldas autode ümberregistreerimist konspiratiivsetel kaalutlustel. Asja arutamisel maakohtus uuriti tõendeid selle kohta, et vahetult pärast auto MP nimele vormistamist, 09.09.2014.a asus Heldur Piiskop koos tema ja KP-ga sõitma Hispaaniasse, lõppeesmärgiga viia auto Marokosse, kuid auto läks Prantsusmaal katki. Heldur Piiskop tuli tagasi Eestisse, kust viis Hispaaniasse musta BMW X5-e, millega MP ja KP sõitsid Marokosse. Narkootilise aine veoga kummagi auto puhul tegemist ei olnud. Ka must BMW X5 läks katki, see jäi Hispaaniasse ja selle tõid 2014.a detsembrikuus MP ja Heldur Piiskop Eestisse tagasi. Autode ümberregistreerimise vajadust põhjendas Heldur Piiskop asjaoluga, et muidu oleks need täitemenetluses arestitud ja võõrandatud. Heldur Piiskopi väiteid toetavatele tunnistaja MP 06.11.2015.a. kohtuistungil antud ütlustele /06.11.2015 kohtuistungi protokoll, lk 35/ maakohus tähelepanu ei pööranud. 14 Konspiratsiooni puudumisele viitavad ka asjaolud, et Heldur Piiskop ostis ja broneeris pileteid oma nimelt ning käis autode ümberregistreerimisel nende isikutega, kelle nimele autod vormistati, ametiasutustes kaasas. 17.12.2014.a tehti musta BMW X5-e põhjalik läbivaatus piiripunktis, auto võeti osadeks. Narkootilisi aineid autost ei leitud /väljatrükk 17.12.2014 veoki läbivaatuse aktist nr 14-12.15/00/7022/. Eeltoodust võiks teha järelduse, et Heldur Piiskop ei olnud pruugitud autode müümisel edukas, aga ei saa järeldada, et Heldur Piiskop on kasutanud autosid narkootilise aine veoks või on organiseerinud autosid ja nende ümberregistreerimist narkootilise aine veo otstarbel. Ka jälitustoimingu protokoll Heldur Piiskopi varjatud jälgimise kohta, milles fikseeriti Heldur Piiskopi kohtumine DB ja AM-ga ning õiend kriminaalasjas, mille kohaselt nimetatud isikud peeti 18.11.2014.a kinni ja nende kasutuses olevast sõiduautost leiti ligikaudu 1 kg sünteetilist kannabinoidi AB-CHMINACA, mis isikute kinnipidamise ajal ei olnud veel kantud narkootiliste ainete nimekirja, ei tõenda Heldur Piiskopi kavatsust narkootilise aine salakaubaveole kaasa aidata. Tegemist on täiesti iseseisva käitumisaktiga ja mis põhiline, tegemist ei olnud kriminaalkorras karistatava teoga. Maakohtu antud hinnang Heldur Piiskopi isikule seoses eelpool nimetatud teoga ei ole õige. Heldur Piiskop ei pannud toime kriminaalkorras karistatavat tegu, järelikult ei ole õige omistada temale ka mingeid ebakohaseid soove. Ühegi nimetatud käitumisakti väljatoomine ei kinnita süüdistusversiooni selles, et Heldur Piiskopi varasem käitumine annaks talle aluse omistada teadmist narkootilise aine hašiš veost 2015.a. veebruari kuus ja inkrimineerida temale kaasaaitamistegu. Asja arutamisel maakohtus uuriti Saksamaa Liitvabariigist saadud toimiku märgukirja sõiduki kontrollimise kohta, toimiku märget sõiduki kontrollimise kohta, toimiku märget sõiduki läbiotsimise kohta, sõiduki läbiotsimise fototahvleid ja sõiduki läbiotsimise fotosid. Ükski neist tõenditest ei anna tõsikindlat alust väita, et autot on ümber ehitatud või narkootiliste ainete veoks ümber kohandatud. Neis dokumentides on kasutatud väljendeid: „peidik“, „tühimik“, „õõnesruum autos“, „peidikuna kasutatud tühimik“. Pelgalt sellest ei saa järeldada, et tegemist on auto spetsiaalse ümberehitamisega tekitatud tühimike või õõnesruumidega. Maakohus on ebaõigesti teinud vastupidise järelduse. Aga isegi kui asuda seisukohale, et auto oli selleks hetkeks, kui see Saksamaal kinni peeti, kohandatud narkootiliste ainete veoks, ei saa välistada, et vastavad kohandused tehti siis, kui narkootiline aine 2015.a veebruarikuus Hispaanias autosse paigaldati. Selle teoga ei olnud Heldur Piiskopil mitte mingisugust puutumust. Kõrvaldamata kahtluse tasemel ei ole tõendamist leidnud, et kui auto oligi spetsiaalselt kohandatud narkootilise aine veoks, et siis kohandused tehti 2015.a veebruarikuus Hispaanias, mitte 2014.a detsembrikuus Eestis. Maakohus on hinnanud Europoli SIENA teabevahetuse vastust1126112-4 seoses taotlusega 1126112-1-1, 16.03.2015, tõendina ühekülgselt. Kui Ringo Koppel sinise BMW X5-ga Itaalias Sardiinias 2015.a veebruarikuus kinni peeti, siis selle sündmuse kohta antud teabe järgi on teabe andja arvates leidnud kinnitust asjaolu, et auto oli planeeritud narkoaine veoks ja peitmiseks, kuna auto kahes ukses olid spetsiaalselt ehitatud peidikud. Need olid moodustatud torust, mille mõõtmed olid ligikaudu 25 x 15 cm, mis olid põhjast avatud ja moodustasid kaks c-tähe kujulist nišši, avaga allpool. Peidikud olid suletavad plekitükkidega ning seejärel kaetud plastvalude detailide asemel kroomitud detailidega. Tähelepanuväärne on, et ehkki väidetavalt leidis kinnitust, et auto on ümber ehitatud narkoaine veoks, autost narkootilisi aineid 02.02.2015.a läbiotsimise käigus ei leitud (teostatud läbiotsimise tulemus oli negatiivne); Saksamaal 2015.a veebruarikuuteises pooles, s.o. ajaliselt hiljem toimunud auto läbiotsimisel sõiduki ustes peidikuid ei tuvastatud ja ustest narkootilisi aineid ei leitud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, 15 mis annaks alust väita, et BMW X5 ustes olevad torud ei ole seda tüüpi autole tootmises tehases paigaldatavad konstruktsiooni osad. Asjaolu, et autot kohandati narkootiliste ainete veoks Heldur Piiskopi osavõtul ja teadmisel just nimelt 2014.a detsembrikuus Eestis Saaremaal Kuressaare linnas ei ole kõrvaldamata kahtluse tasemel tõendatud. Maakohus on kohtuotsuses jätnud analüüsimata tõendid, mis kinnitavad Heldur Piiskopi kaitseversiooni, et tema teada võeti ära sinisel BMW X5-l 2014.a detsembrikuus Kuressaares asuvas töökojas astmelauad, mingist muust tööst ei tea ta midagi. Asjaolu, et autol olid varem astmelauad ja 2015.a. veebruarikuuks neid autol enam küljes ei olnud, kinnitavad järgmised tõendid: portaali auto24.ee andmete väljatrükk sinise BMW X5kohta, mis tol ajal kandis registreerimismärki XXXXXX, ja millel olevatel fotodel on näha, et autol on astmelauad; sama auto vaatluse ja läbiotsimise kohta Saksamaaltehtud fotodelt on näha, et sellel autol enam astmelaudu ei ole; tunnistaja RK ütlused 06.11.2015.a. kohtuistungil /kohtuistungi protokoll lk 45/.

§ 7

lg 3 järgi tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Kaitsja leiab, et maakohus on nimetatud sätet rikkunud ja on kõrvaldamata kahtlusi tõlgendanud süüdistatava kahjuks. Maakohus võttis vastu kõik prokuratuuri tõendid ja hindas kõik tõendid lubatavaks. Jälitustoimingute protokollidest selgub, et käesoleva kriminaalasja raames on Heldur Piikopi suhtes jälitustoiminguid läbi viidud pikaajaliselt ja suures mahus. Kaitsja jääb maakohtus esitatud seisukoha juurde, et jälitustoimingutega tõendite kogumisel on rikutud ultima ratio printsiipi. Kriminaalasjas tõendite kogumise vajadus ei õigusta Heldur Piiskopi põhiõiguste pikaajalist ja olulistriivet, rikutud on tema õigust sõnumisaladusele ja eraelu puutumatust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26, § 43). Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, et niivõrd pikaajaline jälitustegevus on kooskõlas ultima ratio printsiibiga. Kaitsja palub ringkonnakohtul jälitustegevuse õigsust ja jälitustoimingutega kogutud tõendite lubatavust täiendavalt kontrollida. Maakohus on Heldur Piiskopi süüdi tunnistamisel tuginenud muuhulgas kaassüüdistatava Ringo Koppeli ütlustele. Ringo Koppel muutis oma ütlusi korduvalt. Kaitsja palus kohtulikes vaidlustes lugeda süüdistatava Ringo Koppeli ütlused ebausaldusväärseks ja jätta tõendina arvestamata. Sellele vaatamata ei ole maakohus kohtuotsuses süüdistatava Ringo Koppeli ütluste usaldusväärsust ega lubatavust analüüsinud. Maakohtu otsusest ei selgu, kas tõendina on arvesse võetud Ringo Koppeli kohtulikul uurimisel antud ütlusi või prokuröri poolt kohtuistungil avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlusi. Ringo Koppel avaldas 07.03.2016.a. kohtuistungil, et seal /kahtlustatavana antud ütlustes/ on osaliselt tõtt ja osaliselt ei ole ja osaliselt ta on parandanud ennast kohtus antud ütlustega. Kaitsja leiab, et Ringo Koppeli kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused on tõendina lubamatud,

§ 294

või § 293 lg 1 ja § 2891nimetatud aluseid tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamiseks ei esinenud, need ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta (vt Riigikohtu 21. detsembri 2015.a. kohtuotsus kriminaalasjas nr 31-1-101-15, p. 30, 33 -34). Tunnistajatena üle kuulatud MP, KP ja VB kohtus antud ütlused erinesid kohtueelses menetluses antud ütlustest. Kohtulikes vaidlustes kaitsja tõi välja, et õiguspäraseks ei saa pidada prokuratuuri käitumist tunnistajate ristküsitlemisel, kus tunnistajate mälu “värskendati” massiivselt jälitustoimingu protokolli avaldamisega. Nendel asjaoludel palus kaitsja nimetatud tunnistajate ütlused vastavas osas lugeda ebausaldusväärseteks. Maakohus ei ole tunnistajate ütluste usaldusväärsust ja lubatavust kohtuotsuses analüüsinud. Kaitsja jääb maakohtus esitatud 16 seisukoha juurde ja leiab, et praegusel juhul tuleb kaaluda nii isikulise tõendiallika usaldusväärsust kui ka tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Kaitsja näeb menetlusõiguslikku probleemi, mis praktika ühtlustamiseks vajab kohtu selget seisukohavõttu. Küsimus on süüdistusfunktsiooni kandja poolt jälitustoimingutega kogutud teabe kasutamises tunnistaja ristküsitlemisel ja selliselt saadud tunnistajate ütluste lubatavuses.

§ 289

lg 1 järgi võib kohus tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Muid võimalusi tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks seadus ette ei näe. Praeguses asjas avaldas prokurör tunnistajate ristküsitlemisel massiivselt jälitustoimingute protokollides sisalduvat teavet. Kaitsja leiab, et niisugune tegevus ei ole kooskõlas kriminaalmenetlusõiguse normidega ja selliselt saadud tunnistajate ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta. Kaitsja jääb maakohtu istungil avaldatud seisukoha juurde, et praeguses asjas rikuti oluliselt Heldur Piiskopi kaitseõigust. Kaitseõiguse riive leidis aset juba kohtueelse menetluse lõpuleviimise staadiumis, millele kaitsja viitas ka kohtule esitatud kaitseaktis.

§ 223

lgs 3 on sätestatud, et kui prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, esitab ta kriminaaltoimiku tutvumiseks

§ 224

järgi.

§ 224

lg 1 järgi esitab prokuratuur kaitsjale kriminaaltoimiku koopia.

§ 225

lg-st 4 tuleneb, et pärast kriminaaltoimiku koopia kaitsjale esitamist lisatoiminguga kogutud materjal esitatakse tutvumiseks

§ 224kohaselt.

Käesolevas asjas esitas prokuratuur kohtueelse menetluse lõpuleviimisel Heldur Piiskopi kaitsjale kriminaaltoimiku koopia

1. juulil 2015.a viies köites, kusjuures toimiku koopia
2. köide lõppes kohtueelse menetluse kokkuvõttega /V kd tl 116 –123, siin ja edaspidi viited kohtueelse menetluse toimiku köidetele ja leheküljenumbritele/.
3. augustil 2015.a.edastas prokuratuur kaitsjale süüdistusakti, mille tõendite loetelu p-s 6 oli nimetatud narkootilise aine uuring (ekspertiisiakt) 30.06.2015.a /V kd tl 126 –152/; p-s 28 -teatis koos lisaga (AS mobiiltelefonide analüüs) 08.07.2015.a /V kd tl 155 -170/; p-s 29 – telekommunikatsiooni jälgimise analüüs /V kd tl 153 –154/; p-s 50 -koopia arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist nr 15E-LÕX0090 /V kd tl 124 -125/. Kaitsjale sai alles süüdistusaktiga tutvumisel teatavaks, et pärast kriminaaltoimiku kaitsjale tutvumiseks esitamist on kriminaaltoimiku V köitesse lisatud rida materjale, mille olemasolust kaitsjat enne süüdistusakti koostamist ei teavitatud ning mida

§ 224nõudeid järgides tutvumiseks ei esitatud.

Alles 21. augustil 2015.a, s.o. pärast süüdistusakti kohtusse saatmist, esitati kaitsjale tutvumiseks kriminaalasja V köite lk-d 124 –170, sh narkootilise aine uuring (ekspertiisiakt) 30.06.2015.a /V kd tl 126 –152/ ja alles siis tekkis kaitsjal võimalus nende tõenditega tutvuda ning neid kaitsealusele tutvustada. Sellega rikkusprokuratuur

§ 226

lg-t 1, milles on sätestatud, et kui prokuratuur pärast kriminaaltoimiku tutvustamist on veendunud, et kriminaalasjas on kogutud vajalikud tõendid, koostab ta süüdistusakti vastavalt

§-le 154. Rikkumine ei ole pelgalt formaalne, vaid tegemist on kaitseõiguse sisulise ja olulise rikkumisega. Rikuti süüdistatava Heldur Piiskopi õigust teada enne süüdistusakti esitamist kaitsja vahendusel kogu toimiku sisu (

§ 35lg 2).

Rikuti isiku õigust teada, millised on süütõendid tema vastu. Oluline on see teemakäesolevas asjas muuhulgas seetõttu, et kaitsjale kohtueelse menetluse lõpuleviimisel antud kriminaaltoimiku koopiamaterjalide järgi tugines väide, et AS kasutuses olnud autost võeti ära narkootiline aine hašiš, vaatlust läbi viinud isiku visuaalsel hinnangul /Toimiku märge 16.02.2015 sõidukist leitud narkootiliste ainete verifitseerimise kohta, süüdistusakti tõendite loetelu p 1, kohtueelse menetluse toimiku I kd lk 45-48/. Süüdistuse tõendatuse ja kaitseõiguse teostamise aspektist on kvalitatiivselt erinev, kas aine on tuvastatud visuaalse hinnangu alusel või ekspertiisiga. Pelgalt visuaalsel vaatlusel põhinev hinnang narkootilise aine kohta ei ole tõenduslikult tõsiseltvõetav. On ilmne, 17 et kui oleks seadusekohaselt antud võimalus tutvuda kõikide kohtueelses menetluses kogutud tõenditega, oleks kaitsja taotlused kohtueelse menetluse lõpuleviimisel olnud praegusest erinevad.

§ 223

lg 3 järgi tuleb anda kaitsjale võimalus tutvuda kohtueelse uurimise materjalidega enne, aga mitte alles pärast süüdistusakti kohtule esitamist. Seega leiab kaitsja, et asjas rikuti ausa ja õiglase menetluse põhimõtteid. Maakohus asus eelistungil seisukohale, et ei pea prokuratuuri käitumist menetlusõiguse rikkumiseks. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, maakohus oleks pidanud eelpool nimetatud rikkumise tuvastamisel eelmenetluses süüdistusakti prokurörile tagastama. Ehkki sama küsimus oli kaitsja poolt kohtulikes vaidlustes tõstatatud, ei ole maakohus kohtuotsuses kaitse väidete suhtes seisukoha kujundamist vajalikuks pidanud. Kaitsja märgib, et Heldur Piiskopi kaitse versioon erines süüdistusversioonist. Tema väitis, et tema tegevuse eesmärgiks müüa sõiduautosid väljapoole Euroopa Liitu ja ostjate leidmisel aitas teda Hispaanias elav IA, kes kasutas Hispaania abonentnumbrit XXXXXXXXXXX, mis kajastub prokuratuuri 02.07.2015.a jälitustoimingu protokollis ja mille juurde on tehtud märge (kirjapilt muutmata): „Isik tuvastatud kui inglise keelt aktsendiga kõnelev tuvastamata meesterahvas. Hispaania mobiilivõrgu abonent.” Maakohus on kohtuotsuses märkinud, et kohtule teadaolevalt ei ole tegemist IA-ga. Mille alusel maakohus tuvastas, et jälitusprotokolli järgi „tuvastamata meesterahvas“ ei ole IA, kohtuotsuse põhjendustest ei selgu. Heldur Piiskopi kaitseversiooni tõendamiseks taotles kaitsja IA tunnistajana ülekuulamist. Maakohus jättis kaitsja taotluse rahuldamata.

§ 8

p 2 kohaselt on kohus kohustatud tagama süüdistatavale reaalse võimaluse ennast kaitsta. Kuna kaitsja taotlus IA ülekuulamiseks jäeti rahuldamata, jäi Heldur Piiskopi kaitseversioon selles osas kontrollimata. Kaitsja leiab, et tegemist on kaitseõiguse ning ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtterikkumisega, s.t. olulise kriminaalmenetlus-õiguse rikkumisega

§ 339lg 1 p 12 tähenduses.

Kaitsja möönab, et tunnistaja IA ülekuulamine ja väljakutsumine Eesti Vabariiki võib olla problemaatiline, kuivõrd temale on Harju Maakohtu 11.09.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-8279 mõistetud KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga viieks aastaks. Kaitsja leiab, et kaitseõiguse rikkumine on apellatsioonimenetluses kõrvaldatav ning palub kaitseaktis nimetatud tunnistaja IA apellatsioonimenetluses üle kuulata. Kaitsja palume ringkonnakohtus uurida: 1) Portaali auto.24.ee andmete väljatrükki, mille järgi oli sinine BMW, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX, registreerimismärgiga XXXXXX portaalis auto24.ee müügis; 2) tunnistaja AS ütlusi; 3) 06.11.2015.a. kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja RK ütlusi; 4) süüdistatava Raino Nassari antud ütlusi 20.11.2015.a. kohtuistungil; 5) Heldur Piiskopi ristküsitlusel antud ütlusi. Samuti juhindudes

§ 47

lg 1 p 3 ja lg 2, § 335 lg 1 ning § 297 lg 1 –2 kaitsja palub kuulata asjas üle tunnistajana IA (sünd. XX.XX.XXXX.a, XXX kodanik). Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu

1. mai 2016.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-6690 Heldur Piiskopi KarS § 184 ja lg 2 p 1, 2 -§ 22 lg 3 järgi süüdi tunnistamise ja temale karistuse mõistmise ning temalt menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise osas; 2) teha tühistatud osas uus otsus ja mõista Heldur Piiskop temale esitatud süüdistuses KarS § 184 ja lg 2 p 1, 2 -§ 22 lg 3 järgi õigeks ja jätta menetluses osalenud kaitsja tasu riigi kanda. Prokuröri apellatsioon 18
2. Apellatsiooni maakohtu otsusele esitas ka riigiprokurör Andres Ülviste, kes vaidlustab Harju Maakohtu 27.05.2016.a. otsust alljärgnevates osades: 1) Ringo Koppelile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse ja Ringo Koppelile KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas. 2) Heldur Piiskopile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 – KarS § 22 lg 3 järgi mõistetud karistuse ja Heldur Piiskopile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Harju Maakohtu 27.05.2016.a. kohtuotsus vaidlustatakse mõistetud karistuse mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Ühtlasi leiab apellant, et maakohus on Raino Nassarilt kinnipidamisel ära võetud sularaha (4800 eurot) konfiskeerimisel kohtuotsuse resolutsioonis ekslikult viidanud KarS § 832 lg 2 p 1 sätestatule. Prokurör palus nimetatud vara konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel ja just nimetatud sättele pidanukski kohus süüdistatava vara konfiskeerides viitama. 6.
3. Prokurör leiab, et maakohus on mõistnud Ringo Koppelile ja Heldur Piiskopile kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule mittevastavad karistused. Ringo Koppelit süüdistatakse selles, et ta pani isikute grupis koos Raino Nassari ja AS-ga ning Heldur Piiskopi tahtlikul füüsilisel, ainelisel ja vaimsel kaasabil toime suures koguses narkootilise aine – 66, 586 kg hašiši – ebaseadusliku käitlemise. Süüdistatavate poolt on toime pandud väga raske narkokuritegu – rahvatervise vastu suunatud esimese astme kuritegu. Kuritegu oli piiriülene. Narkootilise aine kogus, mida Ringo Koppel isikute grupis käitles ja mille käitlemisele Heldur Piiskop tahtlikult kaasa aitas, on ülisuur (üle 660 000 doosi). Eeltoodud arvust nähtub, millist ülisuurt ohtu süüdistatavate poolt sooritatud kuritegu endast rahvatervisele tegelikult kujutas. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et käesolevas kriminaalasjas käideldud narkootilistest ainetest piisaks narkootilise joobe tekitamiseks enam kui poolele miljonile inimesele, kelle tervist sellega kahjustataks. Ringo Koppelile inkrimineeritud kuritegu on kvalifitseeritav KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Heldur Piiskopile süüks arvatud tegevus on kvalifitseeritav KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 22 lg 3 järgi. Seadusandja poolt on vastava kuriteo eest ette nähtud karistusena üksnes vangistuse 3-15 aastani (sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust). Sellise sanktsiooni piires tuleb mõista karistused ka nendele isikutele, kes on käidelnud ebaseaduslikult narkootilisi aineid palju tuhandeid kordi väiksemates kogustes kui seda tegid antud kriminaalasjas süüdistatavad. Riigikohus on leidnud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-1-1-63-14). Käesolevas kriminaalasjas karistust kergendavad asjaolud Ringo Koppeli ja Heldur Piiskopi puhul puuduvad, seevastu esineb mõlema isiku puhul karistust raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemine omakasu motiivil. Sealjuures rõhutab apellant veelkordselt, et KarS § 184 lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni (3-15 aastat vangistust) keskmine määr on 9 aastat vangistust. Samuti on Riigikohus narkoasjades asunud seisukohale, et süüdistatava süü suuruse hindamisel peab keskse tegurina arvesse võtma käideldud narkootilise aine kogust. … Käideldud narkootilisest ainest piisanuks narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1 075 200 inimesele. Sedavõrd suures koguses narkootilise aine käitlemisega ohustas süüdistatav ulatuslikult KarS §-ga 184 kaitstavat õigushüve, milleks on rahvatervis. Süü suurus, vajadus piirata narkootiliste 19 ainete levikut ja ka karistuse üldpreventiivne mõju õigustaksid seetõttu süüdlase karistamist vangistusega sanktsiooni ülemmääras (Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-10-15). Siinkohal tuleb märkida, et viimati viidatud kriminaalasjas mõisteti narkootilise aine veolt tabatud isikule KarS § 184 lg 1 järgi vastava sanktsiooni (1-10 aastat vangistust) ülemmäära lähedane karistus 9 aastat vangistust. Tolles kriminaalasjas tuvastati, et üks isik käitles (vedas Hispaaniast Põhja-Euroopasse) 107 kg narkootilist ainet hašišit, mis oli peidetud sõidukisse. Käesolevas kriminaalasjas tehti kindlaks, et grupp isikuid käitles (vedas Hispaaniast PõhjaEuroopasse, kusjuures auto ainega peeti kinni Saksamaal) 66 kg narkootilist ainet hašišit, mis oli peidetud sõidukisse. Seega on mõlemal juhul tegemist ülisuurte narkootilise aine hašiši koguste käitlemisega ja kuriteoga ohustati KarS §-ga 184 kaitstavat õigushüve väga ulatuslikult. Viidatud juhul leidis Riigikohus, et põhjendatud on süüdlasele sanktsiooni ülemmäära lähedase karistuse mõistmine (sanktsioon 1-10 aastat vangistust, mõistetud karistus 9 aastat vangistust). Käesolevas kriminaalasjas seevastu on maakohus mõistnud süüdistatavale Ringo Koppelile sanktsiooni alammäärale lähedase (sanktsioon 3-15 aastat vangistust, mõistetud karistus 4 aastat vangistust) ja süüdistatavale Heldur Piiskopile sanktsiooni alammäärale vastava karistuse (sanktsioon 3-15 aastat vangistust, mõistetud karistus 3 aastat vangistust). Sealjuures on maakohus jõudnud järeldusele, et Raino Nassari, Ringo Koppeli ja Heldur Piiskopi süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja isikute käitumine õigesti kvalifitseeritud (kohtuotsuse lk 20). Ühtlasi on prokuröri arvates kohtuotsuses (kohtuotsuse lk 20) põhjendatult märgitud, et süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta seda, millist narkootilist ainet ja millises koguses süüdistatavad käitlesid ehk kui suur oli sellest tulenev oht rahva tervisele. Kui suures ulatuses narkootilise aine käitlemiseks ehk teo kvalifitseerimiseks KarS § 184 järgi piisab aine kogusest, mis tekitab joobe kümnele isikule, siis aine mida süüdistatavad käitlesid, oli koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks kümnetele tuhandetele isikutele (apellandi märkus – enam kui 660 000 inimesele), mistõttu nende süü on keskmisest suurem. Samuti on maakohus kuriteo toimepanemise omakasu motiivil lugenud õigustatult karistust raskendavaks asjaoluks nii Ringo Koppeli kui Heldur Piiskopi osas. Maakohus leidis ka seda, et karistust kergendavad asjaolud kõikide süüdistatavate puhul puuduvad (kohtuotsuse lk 2021). Ringo Koppeli osas on maakohus märkinud (kohtuotsuse lk 20-21) järgmist: „Kuigi Ringo Koppel viimases sõnas tunnistas end süüdi ja palus kergemat karistust, ei saa kohus seda lugeda kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, milleks saab olla vaid süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Kohtuistungil on Ringo Koppel andnud äärmiselt vastuolulisi ütlusi, ei ole toimepandu suhtes ristküsitluses mingit kahetsust avaldanud ega oma süüd tunnistanud. Kahetsus peab olema aga siiras ja kohtule usutav.“ Heldur Piiskop end kuriteos süüdi ei tunnistanud ja püüdis oma käitumist ebausaldusväärseid ja vastuolulisi versioone esitades igati õigustada. Nimetatud isiku puhul juhib apellant tähelepanu veel ühele isikut iseloomustavale asjaolule, mille ka maakohus oma otsuses (kohtuotsuse lk 15-16) ära märkis, öeldes: „Itaalia sõidule eelnevalt, 18.11.2014.a. Piiskopi varjatud jälgimise käigus on fikseeritud tema kohtumine kahe leedukaga, mille käigus nad saavad Piiskopi autost pakendi. Nende isikute hilisemal kinnipidamisel leiti nende autosse peidetult ligikaudu kilo sünteetilist kannabinoidi. Piiskop selle pakendi ja seal sisalduvate ainete üleandmist ei eita, sest alles mõni nädal hiljem kanti see aine narkootiliste ainete 20 nimekirja. Kuigi selle aine käitlemine tol hetkel ei olnud kriminaalkorras karistatav, näitab see fakt kohtu arvates Piiskopi ellusuhtumist, tema soovi rikastuda teiste inimeste tervise arvelt.“ Maakohus on kokkuvõttes leidnud (kohtuotsuse lk 21), et Ringo Koppeli karistus võrreldes Raino Nassariga peab olema oluliselt väiksem. Apellant on kohtu sellise seisukohaga põhimõtteliselt nõus. Arvestades Ringo Koppeli väiksemat osa kuriteo toimepanemisel (võrreldes Raino Nassari juhtiva ja organiseeriva rolliga), peaks temale mõistetav karistus olema oluliselt väiksem, kuid prokuröri arvates ei tohiks see kindlasti mitte olla enam kui kaks korda (!) väiksem, nagu on küsimuse lahendanud maakohus, mõistes Raino Nassarile kõnealuse narkokuriteo eest karistuseks 9 aastat vangistust ja Ringo Koppelile 4 aastat vangistust. Samuti märkis maakohus seda (kohtuotsuse lk 21), et Ringo Koppelit ei ole varem karistatud süütegude eest, mis on seotud narkootiliste ainete käitlemisega, küll aga teisi tema kaasosalisi, nii AS, Raino Nassarit kui Heldur Piiskoppi. Apellant ei pea õigeks seda, et kohus Ringo Koppeli puhul küll arvestab sellega, et isik pole varem karistatud narkokuritegude eest, nagu näiteks Heldur Piiskop, kuid Heldur Piiskopi puhul jätab karistuse mõistmisel sisuliselt arvestamata selle asjaolu, et viimane on varem narkokuriteo eest karistatud, ja mõistab Heldur Piiskopile täpselt sanktsiooni alammäärale vastava karistuse. Samas on kohus otsuses märkinud, et Heldur Piiskop on uue kuriteo toime pannud katseajal, ja ühtlasi esile toonud, et Heldur Piiskopi näol on tegemist isikuga, keda on varem karistatud suures ulatuses narkootilise aine käitlemise eest (kohtuotsuse lk 22). Maakohus on otsuses leidnud, et ei pea võimalikuks Heldur Piiskopile kui kuriteo kaasaaitajale mõista karistust alla alammäära KarS § 60 alusel. Apellant peab KarS § 60 kohaldamist Heldur Piiskopi suhtes muidugi ilmselgelt alusetuks, kuid leiab, et ka üksnes sanktsiooni alammäärale vastava karistuse mõistmine Heldur Piiskopile on põhjendamatult kerge olukorras, kus isik on teadvalt aidanud kaasa ülisuure narkokoguse käitlemisele, puuduvad karistust kergendavad asjaolud ja esineb karistust raskendav asjaolu ning süüdistatav on varem karistatud suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Pealegi ei ole Heldur Piiskopi osa (kuriteole kaasaaitamine) kuriteo ettevalmistamises ja teostumises sugugi mitte teisejärgulise tähtsusega, nagu nähtub ka kriminaalasjas kogutud ja kohtulikult uuritud tõenditest (vt näiteks jälitusprotokoll telefonikõnede pealtkuulamise kohta). Samas on maakohus ka ise leidnud (kohtuotsuse lk 22), et Heldur Piiskop korraldas narkoveoks mõeldud sõiduki registreerimist variisikute nimele, registrimärkide vahetuse, viis Raino Nassarile ja Ringo Koppelile vajalikud detailid autosse peidikute kohaldamiseks. Siinkohal ei saa apellant nõustuda sellega, et kohus pidas põhjendatuks kohaldada Heldur Piiskopi suhtes vangistust sanktsiooni alammääras. Apellant leiab, et olukorras, kus süüteo toimepanemise asjaolude mõningane erandlikkus seisneb vaid nende erandlikus raskuses (käitlemise objektiks oli üle 66 kg narkootilist ainet hašišit, millega on võimalik tekitada narkojoovet sadadele tuhandetele inimestele), kus kohus on süüdistatavate süü lugenud keskmisest suuremaks, kus esineb karistust raskendav asjaolu ja puuduvad karistust kergendavad asjaolud, on kohus põhjendamatult mõistnud süüdistatavale Ringo Koppelile sanktsiooni alammäära lähedase karistuse, mis on kõike eelöeldut arvestades alusetult kerge. Apellandi arvates on küllaldaselt alust kohtuotsuse tühistamiseks Ringo Koppelile mõistetud karistuse ja moodustatud liitkaristuse osas ning süüdistatavale määratud karistuse ja seeläbi ka liitkaristuse suurendamiseks (raskendamiseks). 21 Samuti on apellant seisukohal, et väga raske narkokuriteo (käitlemise objektiks oli üle 66 kg narkootilist ainet hašišit, millega on võimalik tekitada narkojoovet sadadele tuhandetele inimestele) puhul, kus kohus on süüdistatavate süü lugenud keskmisest suuremaks, on kohus põhjendamatult mõistnud kuriteost osavõtjale (kaasaaitajale), varem narkokuriteo eest karistatud ja katseajal (isik oli karistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastatud) uue narkokuriteo sooritanud Heldur Piiskopile, kelle puhul esineb karistust raskendav asjaolu ja puuduvad karistust kergendavad asjaolud, sanktsiooni alammäärale vastava karistuse. Apellandi arvates on küllaldaselt alust kohtuotsuse tühistamiseks Heldur Piiskopile mõistetud karistuse ja moodustatud liitkaristuse osas ning süüdistatavale määratud karistuse ja seeläbi ka liitkaristuse suurendamiseks (raskendamiseks). Kuna apellandi arvates ei vasta Harju Maakohtu 27.05.2016.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-156690 süüdistatavatele Ringo Koppelile ja Heldur Piiskopile mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetute isikutele (

§ 338

p 4), kuulub maakohtu käsitletav otsus prokuröri poolt apelleeritavas osas tühistamisele. 6.

1. Riigiprokurör palub tühistada Harju Maakohtu 27.05.2016.a. otsus kriminaalasjas nr 1-156690 alljärgnevas osas: 1) Ringo Koppelile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse (4 aastat vangistust) ja Ringo Koppelile KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse (4 aastat vangistust) osas. 2) Heldur Piiskopile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 – KarS § 22 lg 3 järgi mõistetud karistuse (3 aastat vangistust) ja Heldur Piiskopile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse (4 aastat 9 kuud ja 6 päeva vangistust) osas. Teha nimetatud osas uus otsus alljärgnevalt: 1) Mõista Ringo Koppelile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda Pärnu Maakohtu 14.09.2015.a. karistus – 11 kuud vangistust, mis asendati 330 tunni üldkasuliku tööga – kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega ja mõista Ringo Koppelile lõplikuks liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (11.-12.03.2015.a.) ning kanda jääb 6 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 2) Mõista Heldur Piiskopile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 22 lg 3 järgi karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 9 kuu ja 6 päeva – võrra ja mõista Heldur Piiskopile lõplikuks liitkaristuseks 6 aastat 9 kuud ja 6 päeva vangistust. 3) Teha Harju Maakohtu 27.05.2016.a. otsusesse täpsustus – Raino Nassarilt kinnipidamisel ära võetud ja kohtumäärusega arestitud sularaha (4800 eurot) konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel. Muus osas palub riigiprokurör jätta kohtuotsus muutmata. RINGKONNAKOHTU ISTUNG
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. septembri 2016.a. toimunud kohtuistungil jäid süüdistatavad, nende kaitsjad ja prokurör oma apellatsioonide juurde ning palusid neid rahuldada. Prokurör vaidles kaitsjate apellatsioonidele vastu ning palus rahuldada prokuratuuri apellatsiooni. Kaitsjad vaidlesid prokuröri apellatsioonile vastu ning palusid rahuldada kaitsjate apellatsioonid. 22 Kaitsjad jäid oma taotluse juurde kuulata tunnistajana üle XXX Vabariigi kodanik IA, kes võib kohtule seletada sõiduautode BMW Itaaliasse ja Aafrikasse toimetamise eesmärki. Kohtukolleegium, kohapeal nõu pidanud, jättis kaitsjate taotluse tunnistaja väljakutsumiseks

§ 2861

lg 2 p 1 alusel rahuldamata, kuna selle tõendi kättesaamise tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga ning sellega seotud muude raskustega. Kohtukolleegium märgib, et IA mõisteti Eesti Vabariigis kriminaalasjas nr. 1-12-8279 KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2; § 184 lg 1 järgi süüdi selles, et tema üritas püsivalt Hispaania Kuningriigis elava isikuna 18.05.2012.a kella 14.55 ajal ilma nõutava eriloata suunduda läbi Eesti Vabariigis Tallinna Reisisadama A-terminalis reisilaevale Nordlandia ning toimetada seejuures üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki 870,1 grammi narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat). IA suhtes oli kohtu poolt lisakaristusena kohaldatud väljasaatmine koos Eestisse sissesõidukeeluga viieks aastaks. Ringkonnakohus jättis rahuldamata ka kaitsjate taotluse sõidukite BMW ekspertiisi teostamiseks eesmärgiga defineerida kas sõidukites avastatud tühimikke võiks nimetada peidikuteks. Kohtukolleegium asus seisukohale, et vastamiseks sellele küsimusele ei ole mitteõiguslikke eriteadmisi vaja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 8. Kohtukolleegium esmalt märgib, et süüdistatava Raino Nassari huvides esitas ringkonnakohtule apellatsiooni kaitsja Tiit Vajak, ringkonnakohtu istungil osales aga R. Nassari kaitsjana vandeadvokaat Jaanus Tehver. Viimane esitas oma kaitsekõnes rida apellatsioonis nimetama argumente, mida ta nimetas

§ 3211lg 2 kohaselt õiguse tõlgendamise väideteks.

Vastates R. Nassari kaitsja esitatud apellatsioonile kohtukolleegium kujundab seisukoha, kas advokaat J. Tehveri poolt kohtuistungil esitatud uusi argumente tuleb käsitleda õiguse tõlgendamisena või apellatsiooni piiridest väljumisena. 9. Raino Nassari kaitsja kritiseeris esitatud apellatsioonis süüdistatava kohtu alla andmist ning tema suhtes tõkendina vahistamise pikendamist ilma eelistungit korraldamata. Raino Nassari uus kaitsja täiendas ringkonnakohtu istungil nimetatud argumenti väitega, et kohtu alla andmise määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kohtu alla andmise eelduste olemasolu üldse kontrollinud. See on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja J. Tehver on selliselt väljunud apellatsiooni piiridest, kuna tema eelnimetatud õiguslikku argumenti pole süüdistatava huvides apellatsiooni koostanud kaitsja välja toonud. Kohtukolleegium on seisukohal, et väidetena õiguse tõlgendamise kohta tuleb käsitleda üksnes neid seisukohti, mis puudutavad apellatsioonis väljatoodud õiguslikke argumente. Uute õiguslike argumentide väljatoomine ei ole vaadeldav väitena õiguse tõlgendamise kohta, sest sellega kujundatakse esitatud apellatsiooniga võrreldes printsipiaalselt uus õiguslik arusaam, mida esitatud apellatsioon ei hõlma. Seetõttu jätab kohtukolleegium vastamata R. Nassari kaitsja kohtuistungil esitatud ja apellatsioonis nimetamata uutele õiguslikele argumentidele. Vastuseks apellandi kriitikale seoses kohtu alla andmise protseduuriga ning R. Nassari suhtes tõkendi muutmata jätmisega ilma eelistungit pidamata, osundab ringkonnakohus Riigikohtu lahendile asjas nr. 3-1-1-22-16, milles on asutud järgmisele seisukohale. Kui kriminaalasjas on kohtueelsel uurimisel süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendit, on vajalik silmas pidada, et süüdistatava kohtu alla andmisega lõpeb ühtlasi kohtueelses menetluses tehtud tõkendimääruse toime. Sellistes kohtuasjades saab eelmenetlust toimetav kohtunik süüdistatava eelistungit korraldamata kohtu alla anda üksnes siis, kui kohus peab võimalikuks jätta kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendi vähemalt asjas hiljem toimuva eelistungini muutmata. Kuivõrd

§ 258

lg 1 p 1 kohustab korraldama eelistungi muu hulgas tõkendi muutmise või 23 tühistamise otsustamiseks või tõkendi kohaldamise taotluse läbivaatamiseks, ei saa kohus seni kohaldatud tõkendit eelistungit korraldamata muuta ega tühistada. Kohtupraktikas valitseva arusaama järgi ei loeta aga tõkendi muutmise otsustamiseks

§ 258

lg 1 p 1 mõttes eelmenetlust toimetava kohtuniku esialgset hinnangut selle kohta, et tõkend tuleb jätta muutmata (vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-69-08, p 11). Seega on

§ 257

lg-s 3 kirjeldatud juhul võimalik tõkendi suhtes võtta kohtu alla andmise määruse tegemisel eelistungit korraldamata seisukoht siis, kui kohtuniku esialgse hinnangu järgi saab vahistatud isiku tõkendi jätta muutmata. Käesoleval juhul andis Harju Maakohus Raino Nassari kohtu alla ning jättis tema suhtes kohaldatud tõkendit muutmata 26.08.2015, seega 5 päeva enne R. Nassari suhtes eeluurimisel kohaldatud vahistamise tähtaja lõpuni. Sama määrusega määras maakohus asja kohtuliku arutamise planeerimiseks ja taotluste lahendamiseks eelistungi toimumise ajaks 17.09.2015 kell 12.

1. Sellest tulenevalt alusetu on kaitsja apellatsioonis toodud etteheide, et maakohus oleks pidanud R. Nassari vahistamisest vabastama, kuna ei jõudnud korraldada eelistungit R. Nassari vahistamise tähtaja jooksul. Kohtukolleegium samuti märgib, et esitatud apellatsioonis kaitsja kuidagi ei seleta, miks tema arvates on eelpoolnimetatud Riigikohtu seisukoht vastuolus Põhiseadusega. Kaitsja üksnes viitab asjaolule, et sellega rikutakse õigust olla oma asja arutamise juures. Kohtukolleegium osundab, et lahendis 3-1-1-22-16 Riigikohus on selgitanud, et järgneval eelistungil peab kohus kontrollima tõkendi jätkuva kohaldamise põhjendatust juhul, kui seda on taotlenud kohtumenetluse pool, või omal algatusel, kui tõkend on jäetud muutmata üksnes eelistungini. Kohtumenetluse poole taotlusel tuleb kohtul korraldada esimesel võimalusel (eraldi) eelistung tõkendi tühistamise otsustamiseks. Nähtuvalt 17.09.2016 toimunud eelistungi protokollist süüdistatava õigus olla oma asja arutamise juures oli realiseeritud. Eelistungil kaitsja esitas taotluse R. Nassari tõkendi muutmiseks ning maakohus on selle taotluse oma 28.09.2016 määrusega lahendanud, jättes selle rahuldamata.
2. Seoses süüdistatavate kohtu alla andmisega Heldur Piiskopi kaitsja heidab maakohtule ja prokuratuurile ette, et kaitsjale sai alles süüdistusaktiga tutvumisel teatavaks, et pärast kriminaaltoimiku kaitsjale tutvumiseks esitamist on kriminaaltoimiku V köitesse lisatud rida materjale, mille olemasolust kaitsjat enne süüdistusakti koostamist ei teavitatud ning mida

§ 224nõudeid järgides tutvumiseks ei esitatud.

Kaitsja leiab, et

§ 223

lg 3 järgi tuleb anda kaitsjale võimalus tutvuda kogu kohtueelse uurimise materjalidega enne, aga mitte alles pärast süüdistusakti kohtule esitamist. Seega leiab kaitsja, et asjas rikuti ausa ja õiglase menetluse põhimõtteid. Kohtukolleegium kaitsja sellise argumendiga ei nõustu ning juhib tähelepanu Riigikohtu seisukohale asjas nr. 3-1-1-28-14 (p 18.3), mille kohaselt võib tõendamisvajadus sõltuvalt kohtulikul arutamisel esitatavate ja uuritavate tõendite sisust muutuda ning siis ei ole välistatud olukord, kus kohtule esitatakse tõendina vastuvõtmiseks kohtueelsel uurimisel kogutud, kuid seni esitamata tõend.

§ 154

lg 2 p 4 ja § 227 lg 3 p 2 järgi tuleb süüdistus- ja kaitseaktis kirjeldada, millist asjaolu mingi konkreetse tõendiga tõendada soovitakse. Kuivõrd need normid ei kohusta ega saagi kohustada kohtumenetluse poolt refereerima süüdistus- või kaitseaktis tõendi sisu kogu ulatuses, ei saa eeldada, et teisel poolel on täielik ülevaade tõendi uurimisega kaasnevatest tagajärgedest. Samuti võib isikuline tõendiallikas ristküsitlusel avaldada teavet, mis on vastuolus tema poolt varem räägituga või mida ta varasemas menetluses avaldanud ei ole. Kohtumenetluse poolelt ei saa alati eeldada valmisolekut kasutada juba ristküsitluse käigus kohtueelsel uurimisel kogutud tõendeid, mis isiku räägitu kummutaks. Siinjuures on oluline, et kohus peab

§ 2861

alusel uue tõendi vastuvõtmise küsimust lahendades võimaldama teisel kohtumenetluse poolel tõendiga piisava ajavaruga tutvuda ja selle kohta arvamust avaldada. 24 Käesoleval juhul prokurör seletas kaitsjale osa tõenditest koos kriminaaltoimikuga esitamata jätmist asjaoluga, et kaitsjale kriminaaltoimiku esitamise hetkel ei olnud osa tõenditest prokurörile veel kättesaadavad. Nimelt ei olnud valmis tõlked Saksamaalt õigusabi raames saadud tõenditest. Kohtukolleegium märgib, et

§ 2861

; § 297 kohaselt võib kohtumenetluse staadiumil maakohtus koguda täiendavaid tõendeid kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni. Esitatud apellatsioonis kaitsja ei väida, et talle ei võimaldatud piisava ajavaruga prokuröri poolt hiljem esitatud tõenditega tutvuda ning nende kohta oma arvamust avaldada. Sellest tulenevalt põhjendamatu on kaitsja seisukoht, et kõik kohtule esitatud tõendid pidid olema talle tutvustatud enne süüdistusakti koostamist. 11. Ringkonnakohtu istungil Raino Nassari kaitsja advokaat J. Tehver asus seisukohale, et maakohus on rikkunud kohtuotsuse põhistamise kohustust

§ 3051

lg 1 mõttes ja see asjaolu on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 kohaselt. Samuti asus kaitsja J. Tehver seisukohale, et Raino Nassar on Kar

S § 184 lg 2 p 1,2 järgi süüdi mõistetud vaatamata asjaolule, et kohtuotsuses pole tuvastatud tõendamiseseme asjaolud, käsitletav

§ 339

lg 1 p 8 kohase kriminaalmenetlusnormi rikkumisena ehk olukorrana, kui kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme asjaoludele. Ringkonnakohtuistungil eelpool nimetatud rikkumisi loetlenud kaitsja jõudis kokkuvõtvalt ühele alternatiivsele järeldusele, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kohtukolleegium on seisukohal, et kõik eelpool loetletud seisukohad üheselt väljuvad esitatud apellatsiooni piiridest, kuivõrd R. Nassari huvides apellatsiooni esitanud kaitsja eelpool nimetatud rikkumistele apellatsioonis ei viidanud ega taotlenud maakohtu otsuse tühistamise järgselt saata see uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Sel põhjusel jätab kohtukolleegium vastamata ka nendele esmakordselt kohtuistungil kõlanud õiguslikele etteheidetele. Siiski juhib kohtukolleegium tähelepanu asjakohastele Riigikohtu lahenditele, kus sisalduvad vastused R. Nassari kaitsja J. Tehveri poolt tõstatatud etteheidetele. Nimelt kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (

§ 312

) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 699-700). Kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavusega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele on aga tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida

§ 339

lg 1 p-s 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas kassaator nende järeldustega nõustub või mitte (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-11-23-11, p 15).
3. Vastuseks kaitsjate etteheidetele seoses kohtuliku uurimise ühekülgsusega ning maakohtu poolt väidetava tõendite ebaõige hindamisega, osundab kohtukolleegium Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-107-12, milles Riigikohus on märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Lisaks osundas Riigikohus lahendis nr 3-1-1-17-03, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus 25 esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud kaitsjate apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. 12.
4. Kohtukolleegium on seisukohal, et kaitsjate poolt apellatsioonides väljatoodud argumendid kohtuliku uurimise ühekülgsusest ning kaitseversioon süüdistatavate ebaõnnestunud ärimudelist Marokosse või Lõuna-Europasse kasutatud vanade BMW X5-de müümisest mingil juhul ei kaalu üles maakohtu otsuses esitatud põhjendusi, miks süüdistatavate kaitseversioon ei ole eluliselt usutav ega riimu kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega. See, et kaitsjad ei nõustu maakohtu otsuses toodud põhjendustega ei tähenda veel, et kohtulik uurimine maakohtus oleks olnud ühekülgne või puudulik. Ka ringkonnakohtu kolleegium jättis rahuldamata kaitsjate poolt esitatud taotlused tunnistaja IA väljakutsumiseks Hispaaniast ning tema ülekuulamiseks ning sõiduautode BMW X5 ekspertiisi läbiviimiseks eesmärgiga tuvastada, kas nendes olevaid tühimikke võiks nimetada narkoaine peidikuteks. Ekspertiiside läbiviimise osas kohtukolleegium osundab, et ekspertiis on nõutav vaid olukorras, kui tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel. Kohtukolleegiumi veendumusel ei ole mitteõiguslikke eriteadmisi vaja, et sisuliselt saada vastus küsimusele, kas mõnda sõiduautos olevat tühimikku võiks kasutada narkootilise aine peidikuks. Pealegi maakohus on ammandavalt põhjendanud, miks ta leiab, et Saksamaal Hofi linna lähedal kinnipeetud AS juhitud autot oli spetsiaalselt narkoveoks kohandatud. Nimelt märkis maakohus, et sellele viitavad mustad kleeplindid tühimikes põhja all ja küljekarpides, küljekarbis erinevad lahtilõigatud alad pikitala plekis, põhjaaluses tühimikus paigaldatud plekid. Nii näiteks reisijapoolse küljekarbi tühimikus on näha erinevad lahti lõigatud alad pikitala plekis (fotod 38 - 41); põhjaaluse paneeli eemaldamisel tulid nähtvale kaks paigaldatud plekki (fotod 42-43), mis ühendatud kaablisidemega ning mille eemaldamisel leiti samuti pakikesed (fotod 44 -47). Narkopakendeid leiti ka kütusepaagist. Lahtilõigatud alad pikitala plekis viitavad kohtu arvates üheselt peidikute ehitamisele, sest selle tulemusena tekkinud avatud õõnsustesse oli võimalik peita narkootilisi aineid. Tunnistaja IA ülekuulamise osas kohtukolleegium märgib, et kui isegi möönda, et IA-l (kes on narkootilise aine salakaubaveo toimepanemise eest mh lisakaristusena Eestist väljasaatmisega ja sissesõidukeeluga karistatud) oleks seaduslik alus saabumiseks Eesti Vabariiki ning kohtumenetluses ütluste andmiseks, puudus eeluurimisel menetlejal ja kohtutel igasugune teave, et IA teaks midagi tõendamiseseme asjaolude kohta. Kaitseversioon, et IA võiks seletada süüdistatavate ja oma kavatsusi seoses autode müügiga ei oma aga käesoleva kriminaalasja lahendamise seisukohalt mingit tähtsust. Süüdistatavad ning nende kaitsjad ei ole väitnud, et kasvõi ühe Eestist Aafrikasse või Lõuna-Euroopasse toimetatud kasutatud auto müük oleks õnnestunud ning nad saaksid selle kohta esitada omapoolseid tõendeid. Pealegi maakohus on õigustatult juhtinud tähelepanu ka süüdistatavate H. Piiskopi ja R. Nassari vastuolulistele ütlustele BMW X5 müügi kavatsuse osas. Nimelt nimetatud autot tahtis H. Piiskop müüa IA kaasabil Marokosse ja samal ajal R. Nassar on selle lubanud müüa AS-le. Teadaolevalt oli AS selle autoga ning sellesse peidetud ca 66,6 kg hašišiga Saksamaal kinnipeetud. Kohtukolleegium samuti märgib, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. (Riigikohtu lahendid nr. 3-1-1-38-11, 3-1-1-15-10) Maakohus on vajaliku põhjalikkusega analüüsinud, miks ei saa pidada nii eluliselt usutavaks, kui ka teiste uuritud tõenditega kooskõlas olevaks süüdistatavate kaitseverisooni sellest, et vanu sõiduautosid BMW X5 toimetati Eesti Vabariigist Lõuna-Euroopasse ja Aafrikasse nende seal 26 kasumiga müümise eesmärgil. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega selles osas ning neid kordamata lisab vastuseks apellatsioonidele järgmist. 12.
5. Raino Nassari kaitsja heidab maakohtule ette, et maakohus jättis tähelepanuta pealtkuulatud kõnede selle osa, mis ei toeta süüdistaja versiooni toimunu kohta, eelkõige Maroko reisiseltskonna pealtkuulatud kõnesid, millistest nähtub üheselt ja vaieldamatult asjaolu, et Marokosse autoga sõitjad kavatsesid sealt naasta lennukiga. Kaitsja märgib, et maakohus pole kuidagi põhistanud mil moel on võimalik teostada narkovedu Marokosse jäetava autoga. Kohtukolleegium esmalt osundab, et kaitsja ei viita „Maroko seltskonna“ konkreetsetele kõnedele ega tsiteeri nende osa, millest võiks teha järelduse, et sõiduauto jääb Marokosse, seltskond lahkub aga lennukiga. Marokosse „ballastiks“ võetud tunnistaja KP 20.09.2014 toimunud vestlusest VB-ga nähtub, et VB informeerib KP, et H. Piiskop on esmaspäeva õhtuks kohal, siis on nad 4-5 päeva Marokos (seekord riigi ei nimeta, kuid see tuleneb eelmiste kõnede kontekstist) ja siis tulevad nad tagasi. Itaaliasse nad ei lähegi ja siis kohe lennuki peale. VB käsib KP-lt, kuidas tal tunne on. KP vastab, et väga halb. (T V lk 29). Jälitusprotokolli kohaselt ajavahemikul 21.09.2014 kuni 01.10.2014 jälitatavate isikute vahel vestlusi ei toimu. 01.10.2014 on „Maroko seltskond“ reisilt tagasi. Tunnistaja KP kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et nad käisid koos MP-ga H. Piiskopi korraldusel ja teadmata põhjusel päevaks Marokos, kus viibisid ühe päeva. Seejärel tuli tema ja MP autoga Hispaaniasse tagasi, jätsid auto sinna ja tulid koos H. Piiskopiga lennukiga Eestisse. Kõik reisikulud (autokütus, bussi-, praami- ja lennupiletid, elamiskulud) tasus KP eest H. Piiskop. Ta ei saanud aru sellest, miks teda kaasa võeti ja tasu maksta lubati. Ülaltoodust nähtuvalt alusetu ja uuritud materjalidel mittepõhinev on kaitsja väide, et musta värvi BMWt taheti Marokosse jätta. Samas ei selgita kaitsja esitatud apellatsioonis kuidagi, milleks oli vaja Marokosse kaasa võtta „ballastiks“ üks naisterahvas. Süüdistatav R. Nassar ei andnud kohtuistungil sellele küsimusele vastust. Veenvat vastust sellele küsimusele ei andnud ka süüdistatav H. Piiskop ega seletanud, miks oli vaja selle naise reisi eest kulutusi kanda. Õige vastuse sellele küsimusele leiab aga jälitustoimingu protokollis fikseeritud H. Piiskopi 10.09.2014 pealt kuulatud vestlusest tundmatu vene keelt kõneleva meesterahvaga, kelle käest H. Piiskop küsib, ega sul ei ole mõnda naisterahvast, kes sooviks minuga reisile kaasa minna – ükskõik, on ta lits või mitte, iludus või koletis (…) Hoh, annaks talle natuke raha, lihtsalt on vaja nagu ballastiks, saad aru, eks“. (T V lk 8). Juba mõne päevaga oli ballastiks vajalik naisterahvas – KP leitud, kuna nähtuvalt jälitustoimingu protokollist 14.09.2014 saabus H. Piiskopi mobiiltelefoni XXXXXXXX mobiilse interneti vahendusel kolm Eurolines bussipiletit 15.09.2014 suunaga MarseilleBarcelona Heldur Piiskopi nimele, ballastiks olevale KP nimele, ning autojuht MP nimele. (T V lk 13) 12.
6. Kohtukolleegium nõustub maakohtu ja prokuröriga, et arvestades käesoleva süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo toimepanemise kõrget konspireerimise taset tuleks analüüsida ka süüdistatava käitumist, mida karistatava teona ei käsitata. Ehkki käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire, ei saa süüdistust sisustada, võib süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel olla tähendus süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust. Süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. (3-1-1-93-15 p 74; 3-1-116-04, p 9; 3-1-1-21-10, p 14). Samas ei nõustu kohtukolleegium kaitsjate apellatsioonis toodud 27 väitega, et süüdistatavad neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel ei käitunud konspiratiivselt. 12.3.
7. Raino Nassarile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises rolli ja teopanuse kindlakstegemisel maakohus on õigesti tuvastanud järgmist. Vaidlust ei ole selle üle, et 16.02.2015 Saksamaal Hofi linna lähedal peeti kinni sõiduauto BMW X5 (registrimärgiga XXXXXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX), mida juhtis AS (sünd.XX.XX.XXXX Tallinnas, elukoht Hispaanias, XXX sadamas) ja sõiduki läbiotsimisel leiti suures koguses narkootilist ainet hašišit. Sõidukist leiti GPS-peilingaator (II kd lk 101103) ning selle hindamise/vaatluse ( II kd lk 104-106) tulemusel selgus, et see GPS-saatja on pakiruumi paigaldatud sõiduki asukoha kindlakstegemiseks, sõiduteekonna jälgimiseks (saatja oli varustatud Hispaania Lebara SIM-kaardiga ja kaardile helistamise abil oli võimalik sõiduki asukoht tuvastada). Süüdistatava R. Nassari ütluste kohaselt paigaldas selle seadme sõidukisse tema. Kahtlustatavana kinnipidamisel 02.03.2015 oli temalt äravõetud asjade hulgas ka Lebara SIMkaart (II kd lk 163 -165). Kolleegium märgib, et kohtupraktika kohaselt on lubatud arvestada menetlusosalise või tunnistaja ütlusi osas, mis riimub teiste tõenditega ja menetlusosalise/tunnistaja eeluurimisel antud ütluste osaga. Seega on maakohus võtnud õigesti arvesse R. Nassari ütlusi tõenditega riimuvas osas ning jätnud kõrvale ütlused, mis on teiste uuritud tõenditega või varasemate ütlustega vastuolus. Sama puudutab ka tunnistajate KP, MP ja VB ütlusi, kuid kohtukolleegium märgib, et kohtuotsuse põhistamisel maakohus praktiliselt ei tuginenud nende tunnistajate ütlustele, seega põhjendamatu on kaitsjate seisukoht, et nimetatud isikute ütlusi tuleb tõendikogumist tervikuna kõrvale jätta. Kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et kõnealuse sõiduauto (sinine BMW) ostis R. Nassar, kuid auto ostjaks vormistati 03.09.2014 MP, kes pidi täitma autojuhi kohustusi. Järgnevalt vahetati kas R. Nassari korraldusel või R. Nassar ise mõlemal BMW-l ARK büroos registreerimisnumbrimärke. Mõlema auto vahetatud registreerimisnumbrimärke toimetas Hispaaniasse R. Nassar. Kohtukolleegium nõustub siinkohal prokuröri ja kohtu järeldusega, et numbrimärke vahetati peale politseikontrolle välismaal. Nähtuvalt maakohtu poolt uuritud tõenditest mõlemat sõidukit kontrolliti Euroopa erinevates riikides põhjalikult, kuni see päädis 16.02.2015 Saksamaal AS juhtimisel sinise BMW X5 kinnipidamisega hašiši laadungiga. Maakohus tuvastas ainuõigesti, et tõendamist on leidnud ka sinisel BMW-l R. Koppeli ka R. Nassari poolt peidikute ehitamist. Samuti leidis tõendamist, et vajalikud plastikdetailid, põhjaalused katted ja tüüblid oli Kuressaarde toonud H.Piiskop. Nimelt viitas maakohus tunnistaja KD usaldusväärsetele ütlustele, kes 2014 detsembris nägi Kuressaares OÜ E töökojas tõstuki peal sinist BMW X5, mille juures askeldas R.Koppel ja tema onu R. Nassar. R.Koppeli juttude põhjal tunnistaja teadis, et Koppel käib välismaal „manti“ vedamas (midagi ebaseaduslikku, mis tunnistaja arvates sai olla narkootikum). Välismaal olles oli Koppel talle korduvalt helistanud. Tunnistaja kinnitas, et 17.02.2015 oli tal Koppeliga kõne, kus viimane teatas, et tuleb bussiga Hamburgist Tallinna, et „ asjad on natuke halvasti, sinist X5 enam ei ole, see on mentide käes, sest mingi jobu joosti sellega maha, jäi vahele mingi 80-90 kiloga“. KD küsimise peale, et mitu otsa sai ta kokku teha, vastab Koppel, et üks ja pool ning loodab, et onu (R.Nassari) käest saab selle eest mingi „normaalse kopika“. Maakohus on asjakohaselt tunnistaja KD ütluste kontekstis viidanud ka Saksamaalt õigusabi korras saadud jälitustoimingu protokollile, milles R. Koppel detailides kirjeldab tunnistaja KDle oma onu R. Nassari poolt korraldatud narkoveo skeemi. (T V lk 146-148). Just kõnealune sinine BMW oli Saksamaal kinni peetud ning selle lahti võtmisel tuvastati, et 66,6 kg hašišit on ladustatud erinevatesse peidikutesse, mida maakohus on oma otsuses vajaliku 28 põhjalikkusega käsitlenud. Tõendamist on leidnud, et sinise BMW ümberehitamisega sinna narkoaine peitmiseks tegelesid kõik süüdistatavad. Jälitustegevuse protokolliga on üheselt tuvastatud ning maakohus andis sellele õige hinnangu, et R. Nassar oli pidevas ühenduses H. Piiskopiga, tundis huvi iga tema liigutuse kohta, Juba enne, kui Piiskop jõudis sinise BMW-ga Eestist sõitu alustada, on R. Nassar (kes samal ajal viibib ise Hispaanias) näiteks 10.09.14 teinud 2 kõnet H. Piikopile. Viimane kinnitas, et tal on kõik kontrolli all. Nassar on huvitatud ajast, millal Piiskop kohale jõuab (jälitusprotokolli lg 89). Samuti on tuvastatud, et just R. Nassar paigaldas autosse kalli GPS jälgimisseadme ning nähtuvalt jälitusprotokollist GPSi seadmele helistamise teel pidevalt kontrollis auto liikumist Euroopas. Maakohus märkis õigesti, et R.Nassar ise ei eita, et tema enda poolt autole paigaldatud jälgimisseadme abil sai ta teada AS kinnipidamisest ja auto paigutamisest politseijaoskonna territooriumile. Seejärel andis ta Koppelile korralduse mobiiltelefon välja lülitada, Hamburgist koheselt lahkuda ja koju sõita. Väärib tähelepanu, et R. Nassaril oli nii kõrgendatud huvi (GPSi paigaldamine, H. Piiskopile pidev helistamine) vana auto vastu, mida omavahel nimetati „vanaks juustuks“, „räimeks“, „panniks“, „emeksiks“/vanametalliks. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et R. Nassari poolt auto soetamine, selle ümberehitamine, teise auto soetamise ja reiside finantseerimine, autodega mitmete Eestis ümberregistreerimise toimingute tegemine, autode aktiivne kontrollimine (nii GPS-i kui ka H. Piiskopile helistamise teel), kullerina töötava R. Koppeli sinise BMW kinnipidamisest hoiatamine koosmõjus R. Koppeli fikseeritud seletusega R. Nassari rollist toimepandavas narkokuriteos ehk kogu kirjeldatud käitumine viitab suurele konspireerimise tasemele, mis vaieldamatult osundab, et kõnealuseid autosid kasutati ja kohendati narkootilise aine veoks. Eelpool nimetatud tõendeid kogumis hinnates tuli maakohus ainuvõimalikule järeldusele, et R. Nassar juhtis varem narkootikumidega seotud kuriteo sooritanud isikuna suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikute grupis, kus kaastäideviijateks olid R. Koppel ja AS. Kohtukolleegium märgib sedagi, et R. Nassari rolli ja osapanuse tuvastamisel maakohus sisuliselt ei tuginenud R. Koppeli maakohtus antud ütlustele. R. Nassari ja R. Koppeli roll toimepandud kuriteos on tõendaud kaaluka tõendikogumiga, aga eelkõige jälitustoimingu protokollidega, R. Koppeli pealtkuulatud avameelse vestlusega KD-ga, milles R. Koppel detailides selgitab nii oma, kui ka R. Nassari rolli toimepandavas kurtieos ning tunnistaja KD kohtus antud ütlustega, milliste usaldusväärsust keegi menetlusosalistest kahtluse alla ei seadnud. 12.3.
8. Heldur Piiskopi rolli ja osapanuse osas talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning vastuseks tema kaitsja apellatsioonis toodud seisukohale, et H. Piiskop ei teadnud midagi toimepandavast kuriteost, märgib kohtukolleegium järgmist. Eelpool ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, et uuritud ning kogumis hinnatud tõenditega on täielikult ümber lükatud süüdistatavate kaitseversioon sellest, et nemad proovisid müüa Eestist Aafrikasse või Lõuna-Euroopasse vanu BMW maastureid, mida ka H. Piiskop nimetas „vanaks juustuks“, „räimeks“, „panniks“, „emeksiks“/vanametalliks. Esimese sinise BMW käigukasti purunemisel Prantsusmaal, kuhu H. Piiskop toimetas (ja seejärel bussiga Hispaaniasse) endaga kaasa MP ja „ballastiks“ oleva KP suundus H. Piiskop tagasi Eestisse järgmise vana BMW järele. Eestis soetas ta „uue“ musta värvi BMW ning jälitusprotokollist nähtuvalt hoidis R. Nassari mitme päeva jooksul kursis auto järgmiseks reisiks ettevalmistamise käiguga. Samast protokollist nähtuvalt instrueeris R. Nassar H. Piiskoppi kuidas „uus“ BMW MP nimele ümber registreerida, kusjuures MP viibis sel ajal Hispaanias ning ootas koos „ballastiks“ oleva KP-ga H. Piiskopi tagasitulekut. R. Nassar küsis H. Piiskopi käest, ega viimane ei soovi endale tee peale abilist võtta, millele sai vastuseks, et 29 see Hispaania ots pole probleem, ta magab kolm tundi ja sõidab edasi. Kohtukolleegium märgib, et eelmisele reisile sinise BMW-ga oli H. Piiskopil tingimata vaja võtta autojuht MP ja „ballastiks“ suvaline naine, kelleks osutus KP. Järgmisele reisile musta BMWga, kus H. Piikopil oli teada, et auto läheb Hispaaniasse keelatud aineteta, ei olnud H. Piiskopil vajadust endaga keegi kaasa võtta. 20.09.2014 H. Piiskopi ja R.Nassari vahel toimunud mitmest vestlusest nähtub, et H. Piiskop annab R. Nassarile aru, et autole paigaldatud on plaadid (?), uued rehvid. Samal päeval küsib ta R. Nassarilt SMS teel inglise keeles - have to buy building material? ning R. Nassarilt saab vastuseks - yes you have to. (kas peab ostma ehitusmaterjali/ jah, peab) Järgmises kõnes H. Piiskop annab R. Nassarile aru, kui palju ta raha juba auto Hispaaniasse reisiks ettevalmistuseks juba kulutanud on (1400 €) ja küsib raha juurde. R. Nassar annab oma õele K. Koppelile korralduse anda H. Piiskopile veel 1000 eurot. (T V lk 20-21) Kohtukolleegium märgib, et nimetatud vestlustest ja sõnumitest tuleneb üheselt, et ka musta BMWt ei valmistatud H. Piiskopi poolt lihtsalt reisiks, vaid seda kohendatati/ehitatati ümber keelatud ainete veoks. Eelpool on ringkonnakohus juba märkinud, et „ehitusmaterjali“ (vajalikud plastikdetailid, põhjaalused katted ja tüüblid) sinise Prantsusmaal katki läinud BMW jaoks (millega hiljem peeti hašiši laadungiga kinni Saksamaal AS) oli Kuressaarde toonud samuti H. Piiskop. Raha teemadel toimunud vestluste kontekstis märgib kohtukolleegium sedagi, et lisaks maakohtu poolt õigesti arvestamata jäetud autode Aafrikasse müügi kaitseversioonile, maakohus jättis õigesti arvestamata ka R. Nassari kaitseversiooni sellest, et tal oli vaja Hispaaniast autoga transportida oma vallasvara, mis konteineri tellimisel oleks liiga kallis ehk ca 2000 €. Nähtuvalt toimunud vestlustest ei olnud R. Nassaril probleemi finantseerida teise BMW ost ning investeerida sellesse lisaks raha summas 2400 €. Kohtukolleegium osundab samuti, et R. Nassar seega esitas kaks kaitseverisooni, mis on omavahel vastuolus. Samuti kaitsja poolt maakohtule esitatud R. Nassari päringust nähtuvalt soovis R. Nassar transportida oma vara poole rekakonteineri mahus (T VII lk 65), seega jääb arusaamatuks, kuidas selline koorem oleks BMW maasturisse mahtunud. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka jälitustoimingu protokollis fikseeritud 03.10.2014 toimunud „ballastiks“ olnud KP vestlusele MA-ga, millest nähtub, et KP, viibides Hispaanias teatas oma vestluspartnerile, et kui ta raha ei saa, siis mingu (…), ma panen sellele Heldurile totaalselt pommi alla. (T V lk 33) Järgmises sama päeva kõnes teatas KP MA-le, et raha suhtes tuleb oodata mingi nädala. Tema (H. Piiskop või muu isik?) oli ju oma raha mingi kümme tuhat sinna hakkama pannud, et üldse selle reisile minna. (T V lk 34). Kohtukolleegium leiab, et viidatud kõnede kontekstist tuleneb üheselt välja, et „ballastiks“ olevale KP-le ollakse reisi eest raha võlgu, seda raha talle ei ole võimalik hetkel maksta, kuna korraldajad ise miinustes, mittemaksmisel ähvardab ta H. Piiskopit negatiivete tagajärgedega. Kohtukolleegium lisaks käesoleva otsuse p-s 12.2 sedastatule leiab, et ülaltoodust võib üheselt järeldada, et H. Piiskop kasutas KP Marokost ebaõnnestunud narkoveo eesmärgil „tankistina“ või „ballastina“, nagu ta ise KP nimetas. KP osutas aga raha eest teenust, mis seisnes selles, et auto kontrollimisel sõidukis viibiv naine reeglina viitab seltskonna reisi seaduslikule eesmärgile ning kogu seltskond äratab vähem tähelepanu. Väärib eraldi tähelepanu H. Piiskopi ja R. Nassari vahel 19.11.2014 toimunud vestlus, mis on küll kõnelejate poolt nö tugevalt šifreeritud, kuid millest tuleneb üheselt, et nii musta, kui ka sinist BMWt kasutatakse mingi ebaseadusliku aine veoks. Samuti räägitakse veo skeemis kullerite kasutamisest. (T V lk 62, 63). Süüdistuse kohaselt H. Piiskop tõi detsembris 2014 töökotta sinisesse BMWsse peidikute rajamiseks vajalikud esemed (plastikdetailid, põhjaalused katted, tüüblid) ning oli teadlik, et nimetatud sõidukit kohandatakse narkootilise aine veoks. Järgnevalt 03.02.2015 korraldas H. Piiskop Saksamaal politsei poolt kontrollitud sõiduauto BMW X5 (reg nr XXXXXX, VIN30 koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) Maanteeameti Tallinna büroos R. Nassari ülesandel registreerimise MP nimelt AG nimele ning sõiduki numbrimärkide vahetuse. H. Piiskop edastas sama sinise BMW X5 (VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) uued registrimärgid (XXXXXX) R. Nassarile, kes toimetas need 04.02.2015 Eestist Lätisse ja Riiast lennutransporti kasutades Hispaaniasse. 16.02.2015 kell 09:45 peeti kõnealune sõiduauto BMW X5 (reg nr XXXXXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) Saksa Liitvabariigis Hofi linna lähedal kiirteel A9, suunaga Berliini poole,
9. kilomeetril kinni. Läbiotsimisel leiti kõnealusest sõidukist 66 586 grammi narkootilist ainet hašišit. Sõiduki roolis oli kinnipidamise ajal AS. Süüdistuse kohaselt H. Piiskop, olles teadlik R. Nassari, R. Koppeli ja AS poolt toimepandavast kuriteost, osutas nimetatud kuriteole tahtlikult vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi. H. Piiskop korraldas R. Nassari ülesandel variisikute otsimise, narkootilise aine veoks vajaliku sõiduki registreerimise nimetatud variisikute nimele ning auto registreerimisnumbrite vahetamise konspiratsiooni tagamiseks. Samuti H. Piiskop R. Nassari ülesandel soetas ja toimetas kokkulepitud töökotta sõidukisse peidikute ehitamiseks vajalikud detailid ja varuosad. Sealjuures teadis H. Piiskop, et R. Nassar ning viimase ülesandel tegutsevad AS ja R.Koppel kasutavad kõnealust sõidukit narkootiliste ainete veoks Hispaaniast Põhja-Euroopasse. Kohtukolleegium leiab, et arvestades H. Piiskopi aktiivset teopanust ebaõnnestunud narkoveo eelmistes episoodides, mis ei ole talle süüks pandud, kuid mille kohta kogutud tõendid olid maakohu poolt uuritud ning kogumis hinnatud, tuleb asuda ainuvõimalikule seisukohale, et H. Piiskop oli teadlik R. Nassari, R. Koppeli ja AS poolt toimepandavast kuriteost ning osutas nimetatud kuriteole tahtlikult vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi. Väärib tähelepanu, et jälitustoimingu protokollis fikseeritud 29.01.2015 H. Piiskopi ja R. Piiskopi toimunud vestlusest nähtub, et H. Piiskopil on senisest tegevusest kõrini, samas ta küsib 3500 € laenu, et omad asjad ära lõpetada, kurdab, et üks X5 läks katki, tuli investeerida sellesse raha, ta andis X-i tagasi, tema ei ühine enam nende projektidega ega ei aita kedagi. Tahab omad asjad ära lõpetada ning välismaale tööle minna. (T V lk 101-103) Kohtukolleegiumi veendumusel ei viita toodud vestluses midagi ebaseaduslikule tegevusele, kuid annab märku, et H. Piiskop tõesti soovis nn kuritegelikust „skeemist“ väljuda. Sellele vaatamata ei muuda see olematuks asjaolu, et selleks hetkeks osales ta aktiivselt sinise BMW X5 ettevalmistamises järgmiseks narkoveoks (ning asjaolul, kas kinnipidamise hetkel olid sellel astmelauad või mitte, ei ole tähtust) ning peale viidatud kõne toimumist veel veebruari kuus aitas nimetatud autot peale Saksamaal kontrollimist MP nimelt AG nimele ümber registreerida ning numbrimärke ARK-s vahetada. Tuginedes tema eelmisele kogemusele võib kindlalt väita, et H. Piiskop teadis täpselt, milleks sinise BMW jaoks omaniku ning numbrimärgi vahetus vajalik on. H. Piiskopi ja MP väited, et ümberregistreerimine oli vajalik võimaliku täitemenetluse raames sõiduauto aresti vältimiseks ei pea aga paika, kuna ümberregistreerimise hetkel auto sisuliselt asus välismaal, selle ümberregistreerimine Eestis õnnestus ning lähtudes süüdistatavate enda ütlustest taheti autosid müüa Aafrikasse makse vältides ehk poollegaalselt, seega on arusaamatu kuidas Eestis kohaldatud kohtutäituri arest oleks saanud takistada autode väidetavat müüki Aafrikasse. H. Piiskopi käitumise hindamisel maakohus arvestas ainuõigesti ka tema käitumist, mida karistatava teona ei käsitata, kuid millel on tähendus süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Lisaks eelpool kirjeldatud käitumisele viitas maakohus õigesti ka järgmisele H. Piiskopi käitumisele, mis jääb süüdistusest väljapoole. Nimelt 18.11.2014 H. Piiskopi varjatud jälgimise käigus on fikeeritud tema kohtumine kahe leedukaga, mille käigus nad said H. Piiskopi autost pakendi. Nende isikute hilisemal kinnipidamisel leiti nende autosse peidetult ca kilo sünteetilist kannabinoidi (III kd lk 141 – 142; 146- 147). H. Piiskop selle pakendi ja seal sisalduvate ainete üleandmist ei eita, sest alles mõni nädal hiljem kanti see aine narkootiliste ainete nimekirja. 31 Kuigi selle aine käitlemine tol hetkel ei olnud kriminaalkorras karistatav, näitab see fakt õigesti maakohtu arvates Piiskopi ellusuhtumist, tema soovi rikastuda teiste inimeste tervise arvelt. Kohtukolleegium leiab seega, et maakohus tuginedes kogumis hinnatud tõenditele leidis ainuõigesti, et H. Piiskopi tegevus on hinnatav kaasaaitajana isikutele, kes tegutsesid grupis. Ta ei pruukinud teada, kas ja milline osa oli AS-l, kuid ta teadis, et narkootilise aine käitlemises ei tegutsenud täideviijana üksinda R. Nassar. 12.
10. Vastuseks R. Nassari kaitsja apellatsioonis toodud väitele, et R. Nassaril puudusid rahalised vahendid narkootikumide ostmiseks ning sisuliselt osutas R. Nassar üksnes transporditeenust, mis on karistatav KarS § 189 järgi, märgib kohtukolleegium järgmist. R. Nassarit ei süüdistatagi selles, et ainult tema finantseeris narkootikumide ostmist. Teiseks osundab kohtukolleegium, et KarS § 189 näeb ette vastutuse KarS § 184 sätestatud kuriteo toimepanemiseks ettevalmistamise eest, st põhikuritegu KarS § 184 järgi ei ole veel toime pandud ning karistatav on üksnes ettevalmistatav tegevus selle toimepanemiseks. Käesoleval juhul aga leidnud tõendamist, et R. Nassari organiseerimisel ja juhendamisel toimus ca 66,6 kg hašiši käitlemine, seega käesoleval juhul on põhikuritegu toime pandud. Pealegi teadlik transporditeenuse osutamine narkoveoks on samuti käsitletav narkootilise aine käitlemisena. 12.
11. Kohtukolleegium leiab, et põhjendamatu on kaitsjate seisukoht, et maakohus põhjendamatult ei arvestanud tunnistajate AS ja RK ütlusega. Kohtukolleegium märgib, et AS on sisuliselt R. Nassarile ja R. Koppelile inkrimineeritud kuriteo kaastäideviija, kes kannab karistust Saksamaal ning oli ülekuulatud kaugülekuulamise teel ning muutis oma ütlusi korduvalt; R. Kaasiku on aga H. Piiskopi sugulane, kes oli esmakordselt üle kuulatud maakohtus ning tõendamiseseme asjaolude kohta ei teadnud midagi. Maakohus on ainuõigesti tuvastanud, et nimetatud isikute ning ka süüdistatavate isikute ütlused ei riimu ülejäänud tõendikogumiga, mis oli eespool analüüsitud ka kohtukolleegiumi poolt, seega maakohus õigustatult jättis nende isikute ütlusi tõendikogumist kõrvale. Kohtukolleegium ei nõustu seega kaitsjate seisukohaga, et kohtulik uurimine maakohtus on olnud puudulik, ühekülgne ning maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud.
12. Esitatud apellatsioonides kaitsjad väidavad, et maakohtu otsus on vastuolus Saksamaa Hofi Liidumaakohtu otsusega, mille kohaselt AS tegutses üksinda ühekordse kullerina. Kohtukolleegium sedastab, et Saksamaa kohus langetas oma otsuse lähtuvalt Saksamaa kohtueelse menetleja poolt kogutud tõenditest eraldi kriminaalmenetluse raames. Käesolevas kriminaalmenetluses on kogutud aga teine tõendikogum, mis lubab teha järelduse, et kuriteos, milles AS oli täi