Kohtuotsuse selgitused 1.
Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: Hageja esitas 05.08.2015 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmistes nõuetes: põhinõue 321,90 eurot ja kahju hüvitamise nõue 28,10 eurot. Nõude aluseks on poolte vahel 20.08.2012 sõlmitud kindlustusleping nr XXXX(tüüp maksekohustusega leping). Harju Maakohus võttis hagi 10.08.2015 määrusega menetlusse. Hageja taotles menetluskulude hüvitamist summas 235 eurot (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 160 eurot) ja
2. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 12.09.2016 isiklikult allkirja vastu tööandja kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (26.09.2016) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
lg 1).
lg 2, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõivu ja ka õigusabikulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses, s.o kokku summas 195 eurot välja mõista (esindajakulu 3 töötunni eest tunnihinnaga 40 eurot, st 120 eurot ning riigilõiv 75 eurot). 3.
lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.