) §-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt
Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 kohaselt on töötasu alammäär 2016. aastal 430 eurot ja 2017. aastal 470 eurot.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesolev hagiavaldus on kohtusse saabunud 18.10.2016.a. ning hagis on taotletud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 08.10.2016.a, s.o hageja täisealiseks saamisest. Käesoleval juhul mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamise kuupäevast, s.o 18.10.2016.a, kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses arvutanud välja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju suurust. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. 2 Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /Allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.