← Eesti

3-17-106/10

Obsah (4)§ 152§45§ 151§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-106 Kohtuasi N.K. kaebus Viru Vangla 31.10.2016 käskkirja nr 63/1

§ 152

lg 1 p-s 4 kehtestatu kohaselt lõpetab halduskohus kaebuse kohtuliku menetlemise, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.

§ 152

lg 2 tulenevalt on menetluse jätkamine võimalik vaid juhul, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Vastustaja on peale kaebuse esitamist vaidlustatud käskkirja ise kehtetuks tunnistanud ning palub sellest tulenevalt menetluse lõpetamist. Tema ja kaebaja poolt esitatud väidetest ning kohtutoimikus olevatest dokumentidest ei nähtu midagi niisugust, millest saaks järeldada kaebaja, vastustaja või kolmandate isikute õiguste või avaliku huvi rikkumise võimalikkust menetluse lõpetamise tõttu. Samuti ei nähtu mingit vajadust kaitsta kaebaja õigusi vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise abil. Vastava nõude esitamise võimalusi on seaduseandja

§45lg-s 2 sätestatuga oluliselt piiranud.

See on lubatud üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Antud juhul on tõhusaimaks vahendiks haldusakti tühistamine ja sellega võrdväärse tulemusei on kaebaja juba saavutanud. Lisaks võib tuvastamisnõude esitada ka hilisema hüvitamiskaebuse ettevalmistamiseks. Kuna käskkirja kehtetuks tunnistamisel on vastustaja ise leidnud, et toimis kaebajale karistust määrates õigusvastaselt, ei anna sama seisukoha üle kordamine kohtu poolt tema õigustele midagi juurde ega loo ühtegi täiendavat eelist kahju hüvitamise nõude esitamise suhtes. Seega puuduvad halduskohtul takistus 31.10.2016 käskkirja nr 6-3/1234 tühistamise nõude osas kaebuse kohtuliku menetlemise lõpetamiseks

§ 152lg 1 p 4 nimetatud alusel.

5. Lisaks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale on kaebaja vaidlustanud ka selle peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsuse ning palub see tühistada. Kaebuses on ta piirdunud ainult käskkirja õigusvastasust puudutavate põhjendustega ega ole nimetanud ühtegi ainult vaideotsusest lähtuvat väidet oma õiguste rikkumise kohta.

§ 45

lg-s 4 kehtestatu võimaldab vaideotsuse iseseisvat vaidlustamist vaid siis, kui see rikub kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata. Antud asjas niisuguse rikkumise võimalikkust ei nähtu, mistõttu ei saa vaideotsuse tühistamise nõue olla peale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamist enam lubatav ning kohus võib jätta selle

§ 151lg 2 p-s 1 kehtestatust tulenevalt läbi vaatamata.

6. Eeltoodud järeldustel lõpetab kohus

§ 152

lg 4 alusel vastustaja poolt 31.10.2016 antud käskkirja nr 6-3/1234 tühistamise nõude menetlemise ning jätab

§ 151

lg 2 p 1 alusel 14.12.2016 vaideotsuse nr 6-12/297-2 tühistamise nõude läbi vaatamata.

§ 108

lg-te 4 ja 6 kohaselt peab menetluskulud kaebuse läbivaatamata jätmise korral kandma kaebaja ja

§ 152lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise korral vastustaja.

Kaebaja on vabastatud menetlusabi korras täies ulatuses riigilõivu tasumisest, vastustaja oma kulude kohta mingeid nõudeid ja taotlusi esitanud pole. Seega ei ole antud asjas ka väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.