KOHTUOTSUS E ES TI V AB AR I I G I N I M EL (s.h tagaseljaotsus kostja 2 suhtes) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht 23. detsember

§ 405lg 1 alusel kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada Eesti Haigekassa hagi XXXX ja XXXX vastu solidaarselt kahju hüvitamise nõudes s.h XXXX suhtes tagaseljaotsusega. 2. Mõista XXXXja XXXXsolidaarselt Eesti Haigekassa kasuks välja 1232,21 eurot. 3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 3.2. Hagejal menetluskulud puuduvad. 3.3. XXXX suhtes on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Eesti Haigekassa ja XXXX võivad kostja 1 suhtes tehtud kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Eesti Haigekassal on õigus kostja 2 XXXXsuhtes tehtud tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.

1. ee)30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal 2 XXXX on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, menetlusposti aadress hmkkentmanni.menetlus@kohus.
2. ee)30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Tartu Maakohtu 09.06.2016 kohtulahendist kriminaalasjas nr 1-16-9148 nähtub, et kostjad on süüdi tunnistatud XXXX (isikukood XXXX) 16.03.2015 tervisekahjustuste tekitamises. Kostjate teo tagajärjel pöördus kannatanu tervisekahjustuste raviks AS Valga Haigla ja SA Tartu ülikooli Kliinikum poole. Hageja tasus AS-le Valga Haigla ja SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest allnimetatud raviteenuste arvete alusel kokku summas 1191,99 eurot, apteegile soodusmääraga väljakirjutatud retsepti alusel ravimsoodustus 3,98 eurot ning töövõimetuslehtede alusel ajutiste töövõimetuse hüvitist kokku summas 36,24 eurot. Raviteenuste, retsepti ja töövõimetuslehtede loetelu: 1) 16.03.2015 arve seeria XXXX alusel summas 48,43 eurot; 2) 16.03.2015 arve seeria XXXX alusel summas 134,40 eurot; 3) 17.03.2015 arve seeria XXXX alusel summas 22,75 eurot; 4) 22.03.2015-24.03.2015 arve seeria XXXX alusel summas 974,19 eurot; 5) 30.03.2015 arve seeria XXXX alusel summas 12,22 eurot; 6) ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr XXXX alusel summas 18,12 eurot; 7) ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr XXXXalusel summas 18,12 eurot. 2

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Haigekassal on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. RaKS § 29 lg 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab kostja kui õigusvastaselt kahju tekitanud isik hagejale kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 130 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 65 lõige 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleneb kostjate vastutus kahju tekitamise eest seadusest. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostjate vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kohus on Tartu Maakohtu 09.06.2016 kohtuotsuse alusel tuvastanud, et kostjad mõisteti süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mille tagajärjel tekitati kannatanule XXXX´le (isikukood XXXX) tervisekahju (tl 7-13). Kohus on seisukohal, et kostja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritavav kuritegu on VÕS § 130 järgi kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on toimepandud teo tagajärg (põhjuslik seos), põhjuslik seos kostjate grupiviisiliselt toime pandud teo ja kahju vahel on antud juhul tõendatud (tl 7-13). Seega on täidetud objektiivne teokoosseis. 3

§ 328

lg 2 kohaselt hageja seisukohta kostja 1 maksegraafiku koostamise taotluse suhtes. Hageja ei nõustunud oma vastuses nõude täitmisega ja maksegraafiku koostamisega peale kostja 1 kinnipidamisasutusest vabanemist. Hageja leidis, et tööle on kinnipidamisasutuses võimalik asuda AS Eesti Vanglatööstus kaudu, seega on võimalik nõuet tasuda ka enne vabanemist. Ühtlasi märkis hageja, et välja mõistetud nõude täitmiseks maksegraafiku alusel on kostjal 1 peale vanglast vabanemist võimalik sõlmida kokkulepe kohtutäituri juures. Kohus on seisukohal, et kuigi

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva, ei ole kostja 1 taotlus antud juhul põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga, et kinnipidamisasutuses on võimalik tööle asuda AS Eesti Vanglatööstus kaudu, seega on võimalik nõuet tasuda ka enne vabanemist. Arvestades, et kostja 1 viibib kinnipidamisasutuses aastaid, ei ole põhjendatud ega õiglane hageja asetamine olukorda, kus nõude täitmine on takistatud aastate vältel. Lisaks märgib kohus, et antud hagi on 21.11.2016 menetlusse võetud, menetluse peatamine kostja 1 esitatud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele. Tsiviilasja menetluse peatamise alused on sätestatud

§ 353

-359, antud juhul ei ole kostja 1 kinnipidamisasutuses viibimine menetluse peatamise aluseks. Tagaseljaotsus kostja 2 XXXXosas

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 21.11.2016 kohtumäärusega. Hagiavaldus koos tsiviilasja menetlusse võtmise kohtumäärusega on kostjale 2 toimetatud kätte isiklikult allkirja vastu. Kostja 2 ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, seega rahuldab kohus

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus asub seisukohale, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning nõue põhjendatud, seega tuleb rahuldada Eesti Haigekassa hagi XXXXja XXXXvastu solidaarselt kahju hüvitamise nõudes s.h XXXXsuhtes tagaseljaotsusega. 4

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind,

§ 122

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja

§ 124

lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Menetluskulud

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 5