) § 121 lg 4, § 124 lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kaebaja on välja toonud, et sunniraha nõue on täidetud, kuid on vaatamata sellele esitanud keelamiskaebuse. Kuigi kohus selgitas kaebajale, et kohane on esitada heastamiskaebus, pole kaebaja kohtu soovitust järginud. Kaebaja palub kohustada MTA-d lõpetama sissenõudmise toimingute tegemine. Ka see nõue tuleb
Menetlusse tuleb võtta kaebaja nõue tühistada MTA 13.06.2016 korraldus, kuid menetlus tuleb lõpetada
Kaebaja väidab, et oli eksimuses taotluse esitamise viisist ja vormist. Kaebaja küll teavitas maksuhaldurit sellest, et ta viibib puhkusel, kuid maksuhalduri esindaja ei selgitanud talle, et e-kiri tuleks vormistada eraldi taotlusena. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai 13.06.2016 korraldusest teada juunikuus, sest esitas 27.06.2016 avalduse tähtaja muutmiseks. Tühistamiskaebus oleks tulnud esitada 30 päeva jooksul. Korralduses sisaldus korrektne vaidlustamisviide. Kaebaja 27.06.2016 taotlusest ei nähtu, et ta peab korraldust oma õigusi rikkuvaks ning soovib korralduses sisalduvast kohustusest vabaneda. Kaebaja taotles üksnes korralduse täitmise tähtaja edasilükkamist. Korraldus oli piisavalt selge. Kaebaja pidi aru 2
Kaebaja viitab preventiivsele huvile, mis seisneb selles, et kaebajale ei ole põhjendatud maksuhalduri ruumidesse ilmumise vajadust ja põhjuslikku seost menetletava maksustamisperioodiga. Preventiivne huvi ei saa eeltoodus seisneda. Kaebaja toob ka esile, et mõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus isikule võidakse õigusvastase korralduse alusel hakata määrama järjest suuremaid sunnirahasid. Kaebaja leiab ekslikult, et korralduse õigusvastasus välistab selle täitmise nõudmise. Välistatud on ka 13.06.2016 korralduse väidetavast õigusvastasusest tuleneva kahjunõude esitamine. Kaebaja oleks saanud kahju (sunniraha maksmine) tekkimist vältida, kui ta oleks 13.06.2016 korralduse tähtaegselt vaidlustanud. Lisaks on oluline märkida, et maksuhalduril on suur kaalutlusruum otsustamaks, mil viisil teavet koguda. 13.06.2016 korraldus on selles osas piisavalt põhjendatud. Seega tuleks isegi kaebeõiguse jaatamisel nõue tagastada
Eeltooduga sarnastel põhjustel on lubamatu ka kaebaja nõue tuvastada 15.07.2016 kirja õigusvastasus. MTA 15.07.2016 e-kiri on haldusakt. Sellele vaatamata ei esitanud kaebaja nõuet selle tühistamiseks. Kuna kaebajal oli olemas efektiivsem õiguskaitsevahend 15.07.2016 kirja vaidlustamiseks, tuleb tuvastamisnõue
Kaebaja taotleb veel sunniraha rakendamise õigusvastasuse tuvastamist. Antud juhul ei nähtu asjaolusid, mis viitavad selle nõude lubatavusele. Täidetud olid kõik asendustäitmise ja sunniraha seaduses sisalduvad tingimused sunniraha määramiseks. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi objektiivsele takistusele seonduvalt 13.06.2016 korralduse täitmisega. Meelevaldne on kaebaja väide, et revident ei arvestanud tema töötamisega väljaspool Eestit. Kaebaja palus ise määrata 13.06.2016 korralduse täitmise tähtajaks 18.07.2016 ning maksuhaldur rahuldas selle taotluse. Kaebaja pidi puhkust planeerides eeltooduga arvestama. Kaebaja palub 21.07.2016 korralduse tühistamist. Osas, mis puudutab sunniraha rakendamist, ei ole 21.07.2016 korraldus haldusakt, vaid sunniraha rakendamine on menetlustoiming. Et menetlustoiming on tehtud haldusakti vormis, ei muuda seda haldusaktiks. 21.07.2016 korraldus ei riku kaebajale täiendava tähtaja andmise osas kaebaja õigusi. Õige ei ole kaebaja väide, et 21.07.2016 korraldusega pandi kaebajale iseseisev kohustus ilmuda maksuhalduri ruumidesse. Selline kohustus tuleneb 13.06.2016 korraldusest. 21.07.2016 korralduse tühistamise nõue tuleb tagastada
4. LK esitas halduskohtu määrusele 30.09.2016 määruskaebuse. Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Halduskohus leidis
lg-le 3 tuginedes, et kuna vaidlustatud määrus puudutab üksnes kaebuse nõuete võimalikkust ja asjakohasust, puudub vajadus küsida määruskaebuse kohta MTA seisukohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. LK palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 13.09.2016 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 tühistada ning edastada asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. 3
Tegemist on kaebaja alternatiivse nõudega, mis on esitatud tuginedes kohtu selgitustele. Kaebaja esmane taotlus on 21.07.2016 sunniraha määramise korralduse tühistamine. Maksuhaldur täitis sunniraha nõude sunniviisiliselt perioodil, mis jääb kaebuse esitamise ja selle tagastamise vahele. Heastamisnõude esitamine ei ole vajalik, sest kui kohus 21.07.2016 korralduse tühistab, tuleb riigil alusetult saadud summa nii või teisiti kaebajale tagastada. Tühistamisnõude esitamine 21.07.2016 korraldusele ei ole välistatud. Halduskohus leidis, et sunniraha sissenõudmise näol on tegemist menetlustoiminguga ning tugines seejuures Riigikohtu 22.04.2015 otsusele nr 3-3-1-72-
lg 4 järgi on vastustaja seisukoha küsimine kaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel kohtu kaalutlusotsus. Halduskohus on põhjendanud oma otsust määruskaebusele vastustaja seisukoha küsimata jätmise asjus sellega, et halduskohtu 13.09.2016 määrus puudutab üksnes kaebuse nõuete võimalikkust ja asjakohasust. Halduskohus on LK määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud. 7. Muu hulgas halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt oli kaebaja tegelikuks tahteks kohtusse pöördumisel sunniraha rakendamise ja sissenõudmise vältimine. Seetõttu oleks tulnud halduskohtul
lg 4 teisest lausest juhindudes kõnealust nõuet tõlgendada sunniraha rakendamise ja sissenõudmise keelamise nõudena (vt Riigikohtu 09.06.2016 otsus nr 3-3-1-7-16, p 17). Olukorras, kus halduskohtusse pöördumise hetkeks 15.08.2016 ei olnud MTA sunniraha nõuet veel sunniviisiliselt täitnud, oli halduskohtul sunniraha rakendamise õigusvastasuse korral võimalik kohustada haldusorganit lõpetama 4
S § 11 lg 2). Kaebaja taotles halduskohtult teiste nõuete seas sunniraha rakendamise toimingute, vastustaja 13.06.2016 korralduse ja MTA 15.07.2016 e-kirja õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja põhjendas oma huvi sellega, et nende õigusvastasuse tuvastamiseta võib vastustaja määrata temale üha suuremaid sunnirahasid, et sundida teda täitma õigusvastast kohustust. Samuti seisneb kaebaja preventiivne huvi selles, et edaspidi ei kohustataks teda ilmuma maksuhalduri ruumidesse piisavate põhjendusteta, mh seoste poolest menetletava maksuperioodiga (vt halduskohtu 13.09.2016 määruse p 12.1). Kaebuses on kooskõlas
lg-ga 4 märgitud seega seisukoht tuvastamiskaebuse vajalikkuse kohta ja eraldi palutud kohtul anda vajadusel tuvastamiskaebuse edasiseks põhjendamiseks täiendav tähtaeg (tl 22 pöördel). 9. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebajal puudub ilmselgelt põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamise vastu. Tuvastamiskaebuse osas ei saa lugeda õiguste kaitset praegusel juhul ilmselgelt võimatuks. Halduskohus leidis, et kuna ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamine ei lõpeta selle kehtivust ning ka õigusvastane haldusakt on täitmiseks kohustuslik, ei ole kaebaja tuvastamisnõue eesmärgipärane. Halduskohus on küll õigesti märkinud, et 13.06.2016 korralduse õigusvastasuse tuvastamine ei oleks välistanud selle täitmist, kuid on jätnud piisava tähelepanuta asjaolu, et pärast kaebajalt sunniraha sundkorras sissenõudmist ei olnud küsimuse all enam vaidlustatud korralduse kui täitedokumendi täitmine, vaid sellest haldusaktist ja selle rakendamise toimingutest või alternatiivselt vastustaja 15.07.2016 e-kirjast põhjustatud võimalike õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine. 10.
lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Samas ei välista võimalus esitada hüvitamiskaebus õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Kaebaja on ära märkinud huvi hüvitamiskaebuse võimalikuks esitamiseks (tl 46 pöördel). Sellest sõltumata kannab tuvastamiskaebus praegusel juhul potentsiaalselt õigusvastaste toimingute ja haldusaktide tagajärgi heastavat eesmärki.
lg 1 p 5 alusel vaidlustatud 13.06.2016 korralduse ja sellele järgnenud sunniraha rakendamise toimingute või alternatiivselt vastustaja 15.07.2016 e-kirja väidetavate õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise ettekirjutuse tegemise eelduseks on praegusel juhul nende õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja põhjendatud huvist lähtuvalt on halduskohtul võimalik hinnata sunniraha rakendamise õiguspärasust (vt ka lahend nr 3-3-1-72-14, p 15). 11. Vastustaja 13.06.2016 korralduse tühistamise nõudes on halduskohus põhjendatult lõpetanud haldusasja menetluse ja jätnud kaebetähtaja ennistamata. Keelamis- ja kohustamisnõude osas on halduskohus samuti põhjendatult tagastanud LK kaebuse. Ringkonnakohus nõustub tühistamis-, kohustamis- ja keelamisnõude osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. 5
lg 3 alusel halduskohtu 13.09.2016 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning jätab jõusse sama määruse resolutsiooni p 1. Ringkonnakohus saadab asja tagasi halduskohtule, et kohus saaks võtta kaebuse tuvastamisnõude osas menetlusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.