← Eesti

2-16-11402/27

Obsah (13)§ 657§ 654§ 463§ 238§ 236§ 251§ 231§ 5§ 652§ 172§ 171§ 174§ 177

Tsiviilasi nr: 2-16-11402 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-16-11402 Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2017, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Par

) § 187 lg 6). Asjaolud

  1. AF (avaldaja, isa) esitas 26.07.2016 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada avaldaja ja NK (puudutatud isik, ema) ühine hooldusõigus VM (laps) suhtes ning anda lapse hooldusõigus täielikult üle avaldajale. Alternatiivselt palus avaldaja anda lapse hooldusõigus avaldajale üle osaliselt, küsimustes, mis puudutavad lapse elukohta, tervist, haridust ja perekonnanime.
  2. Avalduse põhjenduste kohaselt sündis avaldaja ja puudutatud isiku vabaabielust XX.XX.XXXX laps. Algselt ei olnud teada, kas avaldaja on lapse isa. Tsiviilasjas nr 2-16-5799 tehtud lahendiga tuvastati avaldaja isadus.
  3. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on tekitanud lahkhelisid puudutatud isiku eluviisid. Lapse ema on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Lisaks on ema tarvitanud aastaid narkootikume ja tegelenud prostitutsiooniga. Avalikest kuulutusest nähtuvalt tegeles ema prostitutsiooniga ka kohtule avalduse esitamise ajal. Avaldajale on varasemast ajast teada, et klientide teenindamise ajal pidi puudutatud isiku teine laps olema vaikselt teises toas. Lapse emal on praeguseks uus abikaasa, kes on erinevate süütegude eest korduvalt karistatud.
  4. Puudutatud isik ei käi tööl. Tal puuduvad ka haridus ja töökogemus, mistõttu pole ta majanduslikult võimeline lapse eest hoolitsema. Puudutatud isik ei hooli oma teisest lapsest ega ela temaga koos. Mõlema lapse eest hoolitseb peamiselt vanaema.
  5. Avaldaja suudab pakkuda lapsele turvalist elukeskkonda ja stabiilsust. Avaldaja töötab Soomes ja plaanib lapse sinna elama viia. Ema seisukoht
  6. Lapse ema vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  7. Ema ei vaielnud vastu, et aastaid tagasi oli tal probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega. Sellest ajast on möödunud rohkem kui neli aastat. Ka süütegude eest 2

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-11402 määratud karistused on oma preventiivset eesmärki täitnud. Avaldaja on jätnud mainimata, et ta ise on samuti kunagi narkootilisi aineid tarvitanud.
  1. Ema vaidles vastu avaldaja väidetele, et ta tegeleb prostitutsiooniga. Seda ei tõenda anonüümsete kuulutuste ja foorumite väljavõtted, mis avaldaja kohtule esitas. Ema hinnangul on esitatud tõendite usaldusväärsus küsitav.
  2. Ema väitel elavad mõlemad tema lapsed koos tema ja ta praeguse abikaasaga. Neil on hooliv ja toetav pere. Avaldaja näitas lapse suhtes huvi esmakordselt üles ca 1,5 aasta pärast lapse sündi ehk siis, kui sai teada, et puudutatud isik on abiellunud teise mehega. Sellises vanuses lapse eraldamine emast ei oleks lapse huvidega kooskõlas. Lapse esindaja seisukoht
  3. Lapse esindaja ei toetanud avalduse rahuldamist.
  4. Laps elab koos ema, tema abikaasa ja teise lapsega ema üürikorteris. Lapse esindaja külastas korterit väga lühikese etteteatamise ajaga. Korter oli korras ning lapsed rõõmsameelsed. Viiteid probleemsele kodule lapse esindaja ei tuvastanud. Esindaja hinnangul pole asjas esitatud tõendeid, mille kohaselt tarvitaks ema narkootikume praegusel ajal. Prostitutsiooniga tegelemise etteheidetesse tuleks esindaja hinnangul suhtuda kriitiliselt. Eestkosteasutuse seisukoht
  5. Eestkosteasutus ei toetanud avalduse rahuldamist. Eestkosteasutuse hinnangul pole leidnud tuvastamist ükski asjaolu, mis tingiks ühise hooldusõiguse lõpetamise vajaduse. Maakohtu määrus
  6. Harju Maakohus jättis 12.10.2016 määrusega avalduse rahuldamata.
  7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei leidnud menetluses tõendust isa väited selle kohta, et lapse ema tegeleb prostitutsiooniga. Kohtu hinnangul pole alust seostada esitatud intiimteenuste portaalide kuulutusi lapse emaga. Asjaolu, et lapsevanem tegeleb intiimteenuste osutamisega, pole maakohtu hinnangul iseenesest hooldusõiguse piiramise aluseks. Oluline on see, kuidas on laps hooldatud. Kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et ema ei suuda lapse eest hoolitseda. Avaldaja väited, et puudutatud isik tarvitab praegusel ajal narkootikume, pole kohtumenetluses tõendamist leidnud.
  8. Maakohtu hinnangul on küsitav see, miks puudusid isal etteheited emale nende kooselu ajal. Etteheited tekkisid pärast kooselu lõppu. Maakohus järeldas sellest, et isa etteheited on tegelikkusest tingitud pahatahtlikkusest lapse ema suhtes. 3
(9)Tsiviilasi nr: 2-16-11402
  1. Isa on seni teostanud oma hooldusõigust lapse suhtes vaid lapsele ülalpidamise andmisega. Lapse isikuhooldusõigust pole isa teostanud ühelgi viisil. Maakohtu hinnangul on seetõttu ennatlik isa väide, et ta on valmis ja suuteline üksi lapse hooldusõigust teostama.
  2. Maakohus asus seisukohale, et tsiviilasjas pole ilmnenud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et vanematel on takistatud ühise hooldusõiguse teostamine. Seetõttu jättis maakohus avalduse rahuldamata. Määruskaebus
  3. Maakohtu määrusele esitas avaldaja 28.10.2016 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja avalduse rahuldada.
  4. Avaldaja hinnangul on maakohus teinud ebaõige lahendi, mis seab ohtu lapse heaolu. Maakohus pole määruses märkinud kohtu seisukohta tunnistajate ütluste kohta. Kohus on jätnud tähelepanuta isa selgitused ja pole ära kuulanud tunnistajaid, kes oleksid saanud kinnitada, kus on seni olnud lapse tegelik elukoht.
  5. Kohtumäärusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes on kohus jõudnud järeldusele, et
  6. a-l pole puudutatud isik prostitutsiooniga tegelenud. Avaldaja on esitanud kohtule mitmeid tõendeid, millest nähtub, et puudutatud isik on tegelenud ja tegeles ka
  7. a-l prostitutsiooniga. Puudutatud isiku enda vastuväited on menetluses olnud vastuolulised, mis näitab, et puudutatud isik soovib oma probleeme varjata.
  8. Avaldaja ei nõustu kohtu arvamusega, et see, kas puudutatud isik prostitutsiooniga tegeleb, pole asja lahendamisel oluline. Lapse kasvamine sellises keskkonnas on lapse huvidega vastuolus.
  9. Kohtu järeldus, et poolte kooselu ajal ei olnud avaldajal puudutatud isiku suhtes pretensioone, ei põhine asjas kogutud tõenditel. Ka see järeldus, et puudutatud isik pole neli aastat narkootikume tarvitanud, on vastuolus avaldaja poolt 29.09.2016 esitatud tõendiga, millest nähtuvalt oli lapsel sündides võõrutussümptomid ning ema narkotest positiive. Tsiviilasjas antud ütlustega on vastuolus kohtu arvamus, et ühise hooldusõiguse teostamine pole takistatud.
  10. Avaldaja hinnangul on asjakohatu maakohtu etteheide, et isa elamistingimuste kohta kohtul andmed puuduvad. Kui lapse esindaja hinnangul on vajalik hinnata isa elutingimusi Soomes, siis on võimalik pöörduda Soome lastekaitse poole ja paluda neil hinnata isa sobivust lapse eest hoolitseda. Menetluse edasine käik
  11. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  12. Lapse esindaja ning eestkosteasutus ei toetanud määruskaebuse rahuldamist. 4
(9)Tsiviilasi nr: 2-16-11402
  1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  2. Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 ja §-st 659 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.

  1. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et maakohtu tuvastatud asjaoludel on laps elanud alates sünnist (10.12.2014) koos oma emaga, ema ei ole jätnud last vajaliku hooleta ning lapse heaolu ei ole olnud ohustatud, isa lapse isikuhooldusõigust seni faktiliselt teostanud ei ole. Selliste järelduste tegemisel maakohus kolleegiumi hinnangul menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ei ole. Neid tuvastatud asjaolusid arvestades võiksid lapse senise harjumuspärase elukorralduse muutmist ja tema emast eraldamist õigustada ainult väga erandlikud asjaolud, mida ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul ei esine. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine avaldaja poolt soovitud viisil viiks aga tõenäoliselt lapse (kes hetkel on 2-aastane) emast eraldamiseni.
  2. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus rikkunud olulisel määral menetlusõiguse norme, mis on tinginud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja väited menetlusõiguse normide rikkumise kohta küll osaliselt põhjendatud, kuid need rikkumised ei saanud iseenesest kaasa tuua avalduse ebaõiget rahuldamata jätmist.
  3. Toimiku põhjal otsustades on maakohus jätnud lahendamata avaldaja poolt esitatud taotlused PF’i ja NF tunnistajana ülekuulamiseks.

§ 463

lg 1 järgi peab kohus lahendama menetlusosaliste menetluslikud taotlused määrusega ning

§ 238

lg 4 kohaselt peab kohus tegema tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta põhjendatud määruse. Nende nõuete vastu on maakohus praegusel juhul eksinud. 31. Samas ei leia ringkonnakohus, et kõnealused tunnistajataotlused tulnuks maakohtul rahuldada ning PF’i ja NF üle kuulata.

§ 238

lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline

§ 236

lg-st 3 tulenevalt põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb.

§ 238

lg 3 p 4 järgi võib kohus keelduda tõendite kogumisest lisaks sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule ka juhul, kui tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud. Vastavalt

§ 251lg-s 1 sätestatule võib 5

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-11402 tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Avaldaja poolt esitatud taotlustest PF’i ja NF ülekuulamiseks (21.09.2016 menetlusdokumendi p 2.16 ja 26.07.2016 menetlusdokumendi p 3.1) ei selgu, milliste avalduse lahendamise seisukohalt oluliste faktiliste asjaolude tõendamiseks avaldaja tunnistajate ülekuulamist taotleb. Taotluste põhjenduste kohaselt on nimetatud tunnistajad külastanud last tema elukohas ning on teadlikud, kus ja koos kellega laps on elanud. Tunnistajate ülekuulamise vajadust ei ole faktiliste asjaolude osas ka määruskaebuses täpsemalt põhjendatud.
  1. Seega ei saa avaldaja esitatud põhjendustest kolleegiumi arvates järeldada, et PF ja NF võinuks anda kohtule asjakohaseid ütlusi ning nende ülekuulamata jätmine võis kaasa tuua asja ebaõige lõpplahendi. Lapse senist elukorraldust puudutavad asjaolud on tuvastatavad ka eestkosteasutuse poolt maakohtule esitatud kirjaliku arvamuse põhjal.
  2. Avaldaja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt on laps pidevalt elanud koos oma emaga (puudutatud isik). Samas ei selgu määruskaebusest, milliste tõendite põhjal oleks maakohus pidanud asuma teistsugusele seisukohale. Tõenditest ei nähtu, et laps oleks elanud koos avaldajaga. Seda ei ole avaldaja ka väitnud. Asjaolu, et vanavanemad on aeg-ajalt last samuti hoidnud, ei võimalda järeldada, et lapse ema ei ole sellel ajal hooldusõigust faktiliselt teostanud.
  3. Avaldaja hinnangul ei ole asjas esitatud ja kogutud tõenditega kooskõlas maakohtu järeldus, et ema
  4. a-l intiimteenuste osutamisega tegelenud pole. Maakohus on avalaja arvates jätnud arvestamata mitmed tema poolt esitatud olulised tõendid, mis kinnitavad puudutatud isiku poolt intiimteenuste jätkuvat osutamist. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda hageja poolt esitatud tõendid järeldada, et puudutatud isik on
  5. a-l tegelenud intiimteenuste osutamisega. Sõltumata sellest, kas avaldaja poolt tõendina esitatud intiimteenuste portaalide kuulutused on lapse emaga seostatavad või mitte, ei ole nende kuulutuste põhjal võimalik otsustada, kuidas ja kus neid teenuseid osutatakse. Samas osutatakse intiimteenuseid avaldaja väidete kohaselt just lapse elukohaks olevas korteris.
  6. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja käsitlusega lapse ema poolt intiimteenuste osutamist puudutavate väidete omaksvõtust maakohtu menetluses. Avaldaja leiab, et olukorras, kus ema ei esita kuriteokaebust seoses identiteedivargusega, viitab see üheselt mõistatavalt asjaolule, et tegelikkuses pole identiteedivargust toimunud ning ema, kes enda kinnitusel on varem prostitutsiooniga tegelenud, tegeles prostitutsiooniga ka
  7. a-l – vähemalt perioodil 19.03.2016 kuni
  8. a septembrikuu keskpaik.

§ 231

lg-te 2 ja 4 järgi eeldatakse omaksvõttu üksnes siis, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Praegusel juhul on puudutatud isik selgesõnaliselt vastu vaielnud avaldaja väitele, et ta tegeleb 6

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-11402 intiimteenuste osutamisega. Eelviidatud

§ 231

normid ei sätesta täiendavaid nõudeid (kuriteo teate esitamise kohustus vms) faktilise asjaolu omaksvõtu osas.

  1. Maakohus ei ole asunud seisukohale, et ema poolt intiimteenuste osutamine pole asja lahendamisel oluline. Seetõttu on määruskaebuse sellekohased väited ainetud. Maakohus on leidnud, et avaldaja väited intiimteenuste osutamisega lapse ema poolt käesoleval ajal ei ole menetluse käigus tõendamist leidnud, ning lisanud, et asjaolu, et lapsevanem tegeleb intiimteenuste osutamisega, ei oleks iseenesest hooldusõiguse piiramise aluseks. Kolleegium nõustub nende maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus siiski lisab, et intiimteenuste osutamine, eriti kui see toimuks ema ja lapse ühises elukohas, on kindlasti üks asjaolu, mida tuleks hooldusõiguse ühele vanemale andmisel perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 3 järgi arvestada.
  2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti järeldanud, et avaldaja väited narkootikumide tarvitamisest praegusel hetkel, ei ole tõendamist leidnud. See, kas narkootikumide mittetarvitamise ajavahemiku pikkus on olnud maakohtu määruses märgitud neljast ja poolest aastast lühem, ei oma asja lahendamise seisukohalt määravat tähtsust. Asjas esitatud ja kogutud tõenditest ole võimalik järeldada, et lapse ema narkootikume jätkuvalt tarvitaks. Samuti ei ole tõendite põhjal alust väita, et ema oleks narkootikume tarvitanud pärast lapse sündi. Ka avaldaja poolt 29.09.2016 istungil maakohtule esitatud tõendid, väljavõtted lapse haiguslugudest (I kd, tl-d 193194, 195-198) ei võimalda teha teistsuguseid järeldusi.
  3. Avaldaja leiab, et maakohus oleks pidanud

§ 5

lg-st 3 ja § 477 lg 7 teisest lausest tulenevalt koguma tõendeid ka isa elamistingimuste kohta või juhtima isa tähelepanu vajadusele esitada enda elutingimuste kohta täiendavaid tõendeid. Seetõttu on avaldaja hinnangul asjakohatu maakohtu etteheide, et isa elamistingimuste kohta andmed puuduvad. Iseenesest võib nõustuda avaldajaga, et maakohus oleks pidanud isa elamistingimuste tingimuste andmeid koguma, kuid selle tegemata jätmine ei kujuta endast praegusel juhul menetlusõiguse normi olulist rikkumist. Isa elutingimuste hindamine omaks tähtsust siis, kui esineks alused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks vähemalt lapse viibimiskoha osas ning isale selles osas ainuhooldusõiguse andmiseks. Samas, nagu juba eelnevalt märgitud, peaksid väikelapse harjumuspärase elukorralduse muutmiseks ja tema emast eraldamiseks esinema väga mõjuvad põhjused, milliseid aga käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Maakohus ei ole lapse isa avalduse rahuldamata jätmisel tuginenud sellele, et lapse elutingimused ema juures on isa poolt võimaldatavatest elutingimustest paremad. Kolleegium märgib samuti, et avaldaja ei ole ka koos määruskaebusega esitanud tõendeid enda elamistingimuste kohta. Kuigi hagita asja lahendamisel peab kohus

§ 5

lg-st 3 tulenevalt selgitama ise välja asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja koguma selleks vajalikud tõendid, ei vabasta see avaldajat täielikult kohustusest enda väidete aluseks olevaid faktilisi asjaolusid tõendada. 7

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-11402
  1. Avaldaja ei nõustu maakohtu järeldusega, et vanemate ühise hooldusõiguse teostamine pole takistatud. Ema ja isa vahel on avaldaja hinnangul erimeelsused mitmetes last puudutavates olulistes küsimustes, mh selles, kumma vanema juures laps peaks elama, milline peaks olema lapse perekonnanimi ja millises lasteaias peaks laps käima. Avaldaja leiab, et vanemate lahuselu korral võiks vaadata vanemate ühise hooldusõiguse tervikuna ümber ja muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Avaldaja viitab mh Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-21-45-11 (p 21).
  2. Kolleegiumi hinnangul on juhtumi asjaolusid arvestades põhjendatud maakohtu järeldus, et vanematel ei ole seni olnud võimalust teostada ühist hooldusõigust sellisel määral, et kohtul oleks võimalik võtta seisukoht ühise hooldusõiguse teostamise võimatuses. Ringkonnakohtu arvates puudub alus maakohtu sellesse kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Eelduslikult peaks lapse huve paremini tagama kahe hooldusõigusliku vanema olemasolu. Siiski võib iseenesest olla tulevikus vajalik vanemate ühine hooldusõigus tervikuna ümber vaadata, kuid praegusel hetkel ei ole veel selge, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostama hakkab ja milliseid kohustusi täidab. Igal juhul ei oleks hetkel alust lõpetada vanemate ühist hooldusõigust avaldaja poolt soovitud viisil, sest seni on vähemalt isikuhooldusõigust tegelikult teostanud üksnes lapse ema.
  3. Avaldaja on palunud määruskaebuses kohtul vastu võtta ka mitmeid uusi tõendeid: väljavõte lapse haigusloost perioodil 15.12.2014-09.01.2015 ning väljavõte lapse haigusloost perioodil 20.03.2015-23.03.2015, samuti väljavõtted 17.06.2016 ja 22.10.2016 vanemate vahel toimunud elektroonilisest suhtlusest. Kolleegiumi hinnangul tuleb nimetatud tõendite vastuvõtmisest keelduda. Väljavõtted lapse haigusloost on avaldaja poolt esitatud juba maakohtu menetluses (I kd, tl-d 193 jj) ning ringkonnakohus on neid tõendeid eelpool ka käsitlenud. Seetõttu puudus vajadus nende uueks esitamiseks koos määruskaebusega. 22.10.2016 vanemate vahel toimunud suhtlusest peaks avaldaja põhjenduste kohaselt nähtuma, et ema takistab tal lapsega suhtlemast. Suhtlusõigust puudutavad väited ei oma hooldusõiguse üle toimuvas vaidluses kolleegiumi arvates tähtsust ning seega ei ole tegemist asjakohase tõendiga (

§ 238lg 1).

Kui vanemate vahel on tekkinud erimeelsus lahuselava vanema ja lapse suhtlemise üle, võib vanem nõuda suhtlemise korra kindlaksmääramist kohtult (PKS § 143 lg 21). Tõendid 17.06.2016 toimunud suhtluse kohta oleks avaldaja saanud esitada juba maakohtu menetluses. Kolleegium märgib, et üldjuhul lahendab ringkonnakohus asja maakohtus kogutud tõendite alusel.

§ 652

lg 3 p 2 kohaselt saaks ringkonnakohus hinnata esimese astme kohtu lahendis hindamata tõendeid, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada mõjuval põhjusel. Määruskaebuses ei ole kolleegiumi hinnangul välja toodud mõjuvaid põhjuseid, miks 17.06.2016 toimunud suhtlust puudutavaid tõendeid maakohtu menetluses esitada polnud võimalik. Lisaks ei võimaldaks ainuüksi asjaolu, et ema on 8

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-11402 jätnud lapse aeg-ajalt vanavanemate hoida, järeldada hooldusõiguse faktilist teostamata jätmist.
  1. Kuna kõik tõendid on esitatud koos määruskaebusega elektrooniliselt, puudub vajadus nende füüsiliseks tagastamiseks. Menetluskulude jaotus
  2. Määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtu arvates alust muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse esitamisest tingitud riigi õigusabi tasu ja kulud jätab ringkonnakohus

§ 172lg 3 teise lause järgi Eesti Vabariigi kanda.

Muud kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab kohus

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

44. Kuivõrd maakohus vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei ole määranud, ei tee seda määruskaebuse lahendamisel

§ 174lg-st 4 juhindudes ka ringkonnakohus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.