3-16-197/20

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-16-197 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi Unipetrol OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.12.2015 otsuse nr 12.2-4/044441-2 ja 20.01.2016 otsuse nr 12.2-3/030212-42-1 tühistamiseks ja pangakontode aresti alt vabastamiseks kohustamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Unipetrol OÜ, esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Resolutsioon
2. Jätta Unipetrol OÜ kaebus rahuldamata.
3. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 27.06.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA ja ka vastustaja) alustas 06.02.2015 korraldusega nr 12.23/030212-1 Unipetrol OÜ (edaspidi kaebaja) suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas 2014 juulikuu käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist.
5. 05.03.2015 esitas MTA Tallina Halduskohtule taotluse kaebaja kasutuses olevatele pangakontodele aresti seadmiseks 304 178,25 euro ulatuses, mille kohus 06.03.2015 määrusega haldusasjas nr 3-15-537 rahuldas.
6. 11.12.2015 esitas MTA Tallinna Halduskohtule (edastati määrusega Tartu Halduskohtule, haldusasi nr 3-15-3109) uue taotluse kaebaja kasutuses olevatele pangakontodele aresti seadmiseks, nii et 06.03.2015 määrusega haldusasjas nr 3-15-537 ja 11.12.2015 taotluse rahuldamisel lubatud arestitav summa kokku oleks mitte rohkem kui 379 576,96 eurot. Tartu Halduskohus jättis 17.12.2015 määrusega (haldusasi nr 3-15-3109) MTA taotluse rahuldamata. 17.12.2015 esitas MTA määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 29.12.2015 määrusega rahuldamata. 05.01.2016 esitas MTA Riigikohtule määruskaebuse, mille Riigikohus jättis 17.03.2016 kohtumäärusega menetlusse võtmata.
7. 17.11.2015 esitas kaebaja MTA-le taotluse pangakontode aresti alt vabastamiseks vähemalt 157 902,25 euro ulatuses (MTA registreeris taotluse 18.11.2015). 18.12.2015 jättis MTA otsusega nr 12.2-4/044441-2 kaebaja taotluse rahuldamata. 29.12.2015 esitas kaebaja nimetatud otsuse peale vaide, mille MTA jättis 26.01.2016 vaideotsusega rahuldamata.
8. 20.01.2016 otsusega nr 12.2-3/030212-42-1 jättis MTA rahuldamata kaebaja 18.12.2015 ja 29.12.2015 taotlused pangakontode aresti alt vabastamiseks.
9. 27.01.2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA 18.12.2015 otsuse nr 12.2-4/044441-2 ning 20.01.2016 otsuse nr 12.2-3/030212-42-1, tuvastada MTA õigusvastane käitumine maksukorralduse seaduse (MKS) § 136¹ lg-st 3 tuleneva kohustuse mittetäitmisel ning kohustada MTA-d vabastama kaebaja pangakontod aresti alt. Kaebusele oli lisatud taotlus kohaldada esialgset õiguskaitset ja selle raames kohustada MTA-d vabastama kaebaja pangakontod 157 902,25 euro ulatuses.
10. 02.02.2016 määrusega jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 18.02.2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 02.02.2016 määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 08.03.2016 määrusega rahuldamata.
11. 09.02.2016 kohtumäärusega võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
12. 24.03.2016 tegi MTA otsuse nr 12.2-3/030212-53, millega muutis tagasiulatuvalt ja osaliselt MTA 18.12.2015 otsust nr 12.2-4/044441-2 ja 20.01.2016 otsust nr 12.2-3/030212-42-1, rahuldades kaebaja 17.11.2015, 18.12.2015 ja 20.12.2015 taotlused osas, mis puudutab käibemaksu ületavas summas 157 902,25 eurot arvelduskontode vabastamist ning jättis aresti alt vabastamata kaebaja arvelduskontod 146 276 euro ulatuses. Tartu Halduskohus lõpetas 24.05.2016 määrusega osaliselt menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. KAEBAJA VÄITED
13. Kaebaja väidab, et MTA tegevusetus (st pangakontode vabastamata jätmine) on õigusvastane ja lubamatu ning MTA rikub teadlikult seadust. Kaebaja leiab, et kontode arestimiseks puudub vajadus ja põhjendus, paludes kohtul tühistada MTA 18.12.2015 otsus nr 12.2-4/044441-2 ja 20.01.2016 otsus nr 12.2-3/030212-42-1, tuvastada MTA õigusvastane käitumine MKS § 136¹ lg-st 3 tuleneva kohustuse mittetäitmisel ning kohustada MTA-d vabastama kaebaja pangakontod aresti alt. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
14. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. MTA leiab, et on õiguspäraselt jätnud kaebaja pangakontod arestist vabastamata ning kontode arestimine on endiselt vajalik ja põhjendatud. Vastustaja on seisukohal, et 18.12.2015 ja 20.01.2016 otsuste näol on tegemist õiguspäraste ja motiveeritud haldusaktidega ning kaebaja poolt esitatud argumendid ei anna alust nende tühistamiseks. Vastustaja vastuväidete kohaselt on MTA 18.12.2015 ja 20.01.2016 otsustes, 26.01.2016 vaideotsuses ning ka kohtuasjas nr 3-15-3109 esitatud määruskaebustes korduvalt ja põhjalikult selgitanud, miks kontosid käesolevas menetlusstaadiumis vabastada ei tule ning kuidas tuleb 11.12.2015 taotlust mõista. MTA jääb nende väidete juurde, paludes kohtul nendega arvestada. MTA selgitab täiendavalt, et vastavalt kohtupraktikale on ettevõtlusega mitteseotud kulude tulumaksuga maksustamine käibemaksu ebaõige arvestamise tagajärg, mis selgub kontrolli käigus ning MTA ei pea sellisel juhul tulumaksu määramiseks täiendavat menetlust alustama (vt Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2015 jõustunud otsus haldusasjas nr 3-14-311). MTA on juuli 2014 kontrolli alustanud nii käibemaksu kui ka tulumaksu osas. Lisaks on MTA 11.12.2015 taotluses (p 4) ja ka 20.01.2016 otsuses selgitanud, et arvatav määramine ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu osas tuleb samade tehingute osas (kontrolliobjekt on sama), mille osas on alust arvata, et määratakse ka käibemaks. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et käibemaksu ja tulumaksu arvatavate määramiste erinevad perioodid ei oma asjas tähtsust ning ka tulumaksu osas saab lugeda menetlust tinglikult alustatuks juba käibemaksu menetluse alustamisega. Vastustaja väidab, et kontrollakti ja maksuotsuse puudumine ei tähenda seda, et maksumenetlus lõppeb täiendavaid makse määramata. Maksumenetlus võibki võtta aega, kuivõrd MTA kontrollib maksukohustuslaselt saadavat informatsiooni ka kolmandatelt isikutelt ja kogub maksumenetluses nii maksukohustust suurendada kui ka vähendada võivaid tõendeid. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-78-14 pidanud mõistlikuks, et maksumenetlus võibki kesta, olenevalt asja keerukusest, kontrollitavatest tehingutest, maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse täitmisest jms, 30 kuud. Arvestades, et Unipetrol OÜ maksumenetlus on kestnud alla selle perioodi ning tõendite kogumine kestab, ei olegi MTA jõudnud veel selleni, et anda kontrollakti ja maksuotsusega lõplik hinnang Unipetrol OÜ maksukohustuse kohta. See aga ei tähenda, et MTA maksu määramiseni ei jõuagi. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
15. Kaebuse kohaselt peaks MTA tulenevalt MKS § 1361 lg-st 3 koheselt vabastama aresti alt pangakontod summas 157 902,25 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt otsustaski MTA oma 24.03.2016 otsusega nr 12.2-3/030212-53 (II kd, tl 19) muuta tagasiulatuvalt ja osaliselt MTA 18.12.2015 otsust nr 12.2-4/044441-2 ja 20.01.2016 otsust nr 12.2-3/030212-42-1 ning rahuldada kaebaja 17.11.2015, 18.12.2015 ja 29.12.2015 taotlused osas, mis puudutab käibemaksu ületavas summas 157 902,25 eurot arvelduskontode vabastamist ja jättis aresti alt vabastamata kaebaja arvelduskontod 146 276 euro ulatuses põhjusel, et nimetatud summa ulatuses tuleb arvatav käibemaksu määramine.
16. Seega on kaebuses olev kohustamisnõue osaliselt täidetud ja vaidlus on aresti alt vabastamata 146 276 euro suuruse summa õiguspärasuse osas.
17. Asja materjalidest nähtuvalt alustas MTA 06.02.2015 korraldusega nr 12.2-3/030212-1 kaebaja suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas 2014 juulikuu käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist. Nimetatud menetluse käigus on MTA-l tekkinud põhjendatud kahtlus, et tulumaksu arvatav määramine kujuneb samade tehingute osas (kontrolliobjekt on sama), mille osas on alust arvata, et määratakse ka käibemaks. Tallinna Halduskohus lubas 06.03.2015 määrusega haldusasjas nr 3-15-537 arestida pangakontod 304 178,25 euro ulatuses.
18. 11.12.2015 esitas MTA Tallinna Halduskohtule uue taotluse kaebaja pangakontode arestimiseks (haldusasi nr 3-15-3109). Taotlusest nähtuvalt alustas MTA kontrolli uue perioodi (2014 november ja detsember) osas. Samast taotlusest nähtub, et kaebaja 2014 juulikuu osas tuleb arvatav käibemaksu määramine summas 146 276 eurot. Kuna MTA ei olnud veel taotluse esitamise ajaks uut maksumenetlust kaebaja suhtes alustanud, siis Tartu Halduskohus jättis 17.12.2015 määrusega MTA taotluse rahuldamata. Määrus jõustus 17.03.2016, mil Riigikohtu halduskolleegium jättis MTA määruskaebuse menetlusse võtmata (tl 18).
19. Vastavalt kohtupraktikale (Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-311) on ettevõtlusega mitteseotud kulude tulumaksuga maksustamine käibemaksu ebaõige arvestamise tagajärg, mis selgub kontrolli käigus. Kuivõrd kaebaja suhtes maksumenetlus käib ning määratav maksusumma on alles kujunemisel, seejuures on MTA-l säilinud põhjendatud kahtlus, et osade tehingute osas tuleb määrata käibemaks, siis ei ole MTA-l kohtu arvates kohustust MKS § 1361 lg 3 alusel pangakontosid arestitud summas 146 276 eurot vabastada. Kohus nõustub vastustajaga, et kontrollakti ja maksuotsuse puudumine ei tähenda seda, et maksumenetlus lõppeb täiendavaid makse määramata. Maksumenetlus võibki võtta aega, kuivõrd MTA kontrollib maksukohustuslaselt saadavat informatsiooni ka kolmandatelt isikutelt ja kogub maksumenetluses nii maksukohustust suurendada kui ka vähendada võivaid tõendeid. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-78-14 pidanud mõistlikuks, et maksumenetlus võibki kesta, olenevalt asja keerukusest, kontrollitavatest tehingutest, maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse täitmisest jms, 30 kuud. Arvestades, et kaebaja maksumenetlus on kestnud alla selle perioodi ning tõendite kogumine kestab, ei olegi MTA jõudnud veel selleni, et anda kontrollakti ja maksuotsusega lõplik hinnang kaebaja maksukohustuse kohta. See aga ei tähenda, et MTA maksu määramiseni ei jõuagi.
20. Kohtu arvates ei saa ka väita, et ligi aastane periood oleks ebamõistlik jätkuvaks arestimiseks. Kaebaja majandustegevus on samas mahus jätkunud ka pärast pangakontode arestimist, nagu on toodud ka 01.02.2016 MTA seisukohas p-s 2.2.7 esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Seega on kaebajal kohtu arvates võimalik oma tegevust hoolimata pangakontode arestimisest igati jätkata. Samuti takistab MTA maksumenetluse läbiviimist, nagu on selgitatud 11.12.2015 taotluse p-s 2.
21. Seega ei ole ligi aastane periood arestimiseks kohtu arvates ebamõistlikult pikk. Kui kaebaja täidaks oma kaasaaitamiskohustust, oleks maksumenetlust vastustaja arvates võimalik ka kiiremini läbi viia. Kohus märgib, et ka Riigikohus ei ole haldusasjas nr 3-3-1-16-12 pidanud ca 8-kuulist perioodi ebamõistlikult pikaks piirangutele allutamiseks.
22. Kohus leiab, et kuigi pangakontode arestimine on äärmuslik abinõu, saab käesoleval juhul selle abinõu rakendamist pidada vajalikuks ja proportsionaalseks meetmeks, MKS § 1361 lg 1 kohaselt tuleb sundtäitmise raskendatust või võimatust hinnata justnimelt kontekstis, kas pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Antud juhul on kaebaja ise kinnitanud, et on kontode arestimisest hoolimata tegevust jätkanud, järelikult saab kohtu arvates pidada aresti seadmist ka proportsionaalseks meetmeks.
23. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebaja poolt esitatud argumendid ei anna alust vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks. Kohtu arvates on MTA käitunud õiguspäraselt, kui jättis aresti alt vabastamata pangakontod 146 276 euro ulatuses, seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.
24. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik