1-12-12035/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-12035 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2017 määrus Aleksandr Glazkovi (isikukood 38204132238) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Aleksandr Glazkovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
6. Tartu Maakohtu
7. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumetsa määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja Aleksandr Glazkovilt. Aleksandr Glazkovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aleksandr Glazkov, 1-12-12035 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Harju Maakohtu
10. jaanuari 2013 otsusega mõisteti A. Glazkov süüdi KarS § 121 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust, ja KarS § 331 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 63 lg 2 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A. Glazkovile mõistetud karistust Harju Maakohtu
11. septembri 2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. A. Glazkovile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud 29 päeva vangistust. Karistusaeg algas 07.01.2013 ja lõpeb 05.11.
13. Tartu Vangla esitas
14. novembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid A. Glazkovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
15. Tartu Maakohus jättis oma
16. jaanuari 2017 määrusega A. Glazkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
17. A. Glazkovi on kriminaalkorras karistatud neljal korral, talle on karistuseks mõistetud eriliigilisi karistusi, sh vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, aga ka reaalset vangistust. Varasemalt on A. Glazkovi karistatud nii eluvastase süüteo toimepanemise eest kui ka varavastaste süütegude eest. Eelmise karistuse kandmiselt vabanes A. Glazkov tingimisi ennetähtaegselt, käesolevat karistust kannab tervisevastase- ja karistuse täitmise vastase süüteo toimepanemise eest.
18. A. Glazkovil on väljakujunenud kuritegelik käitumismuster, juba noorukiajas. Vaatamata möödunud ajale ei ole A. Glazkovi õigusvastane teguviis muutunud ning on toime pannud varavastaseid kuritegusid, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine. Kuigi Harju Maakohtu 08.06.2010 otsusega anti A. Glazkovile võimalus kanda karistust vabaduses, tuli A. Glazkovile mõistetud karistus täitmisele pöörata põhjusel, et A. Glazkov pani katseajal toime uue samalaadse süüteo, s.o röövimise. A. Glazkov ei ole suuteline alluma kehtestatud korrale isegi mitte rangelt reglementeeritud tingimustes, kuna A. Glazkov pani kuriteod toime karistuse kandmise ajal.
19. Kohus tõi välja positiivsed faktorid – A. Glazkov on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogramme, osalenud psühholoogilistel nõustamistel ja tagasilanguse ennetamise nõustamistel, alates 05.09.2016 õpib A. Glazkov riigikeelt A1 tasemel, osaleb vangla majandusabitöödel ja puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Arvestades, et A. Glazkovi on varasemalt korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, näitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, et ta on suuteline oma korda eiravat käitumist muutma. A. Glazkovil on lähedaste toetus, kindel elukoht ning tagatud on töökoht OÜ-s XXX . Ta on leidnud endale uue elukeskkonna, et mitte suhelda vana sõpruskonnaga.
20. A. Glazkovi kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholisõltuvus. Kuigi süüdimõistetu on avaldanud soovi minna sõltuvusravile, ei ole seeläbi välistatud tagasilangused. Positiivsed faktorid ei kaalu üle negatiivset, mistõttu kohtu hinnangul ei ole ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Võttes arvesse karistusaja pikkust ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei ole A. Glazkovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine rohkem kui 1 aasta 9 kuud enne karistusaja lõppu proportsionaalne toimepandud kuritegudega. MÄÄRUSKAEBUS
21. Tartu Maakohtu
22. jaanuari 2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja M. Paabumets, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega vabastada A. Glazkov ennetähtaegselt karistuse kandmiselt tingimisi.
23. Kuna A. Glazkov on kandnud ära olulise osa temale mõistetud 5 aasta 9 kuu ja 29 päeva pikkusest karistusest, on käesolevaks hetkeks vanglakaristus oma eesmärgi täitnud. A. Glazkovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud individuaalsetel psühholoogilistel nõustamistel, on katkestanud suhted oma vana sõpruskonnaga, tal on toetav keskkond õe ja tema pere juures, tal on olemas kindel töökoht OÜ-s XXX , töötab vanglas majandusabitöödel ja on asunud õppima riigikeelt A1 tasemel. Õiguskuulekas käitumine 2 kinnipidamisasutuses näitab, et A. Glazkov on oma hoiakud ümber kujundanud ja soovib edaspidi õigusrikkumistest hoiduda.
24. A. Glazkovi ennetähtaegse vabanemisega on võimalik ühendada nii kinnipeetava huvi vabaneda vanglast ennetähtaegselt kui ka kohtu huvi kontrollida A. Glazkovi käitumist. Süüdimõistetu tingimisi vabastamine enne tähtaega oleks positiivsete tulemustega, kuivõrd see aitaks kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele.
25. Alusetu on kohtu väide, et A. Glazkovi puhul esineb suur tõenäosus tagasilangusteks alkoholisõltuvusse. Asjaolu, et A. Glazkov on varasemalt püüdnud alkoholi tarvitamisest loobuda, ent alustas uuesti tarvitamist, ei näita, et A. Glazkov ei võiks seekord alkoholist lõplikult loobuda. A. Glazkov on aktiivselt tegelenud sellega, et sõltuvuskäitumine kontrolli alla saada.
26. Kohtu väide, et A. Glazkovi tingimisi ennetähtaegne vabanemine oleks ebaproportsionaalne võrreldes toimepandud kuritegudega, on põhjendamata. Kuivõrd karistusseadustik võimaldab isiku vabastada, kui ta on kandnud ära kaks kolmandikku temale mõistetud karistusajast, ei oleks A. Glazkovi vabastamine vastuolus ühiskonna õiglustundega. A. Glazkovi vabastamine oleks põhjendatud tulenevalt tema heast käitumisest ning tema osavõtlikkusest temale määratud nõuete täitmisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
27. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
28. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivset, mistõttu ei ole maakohus A. Glazkovi ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. A. Glazkovi ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik ehk A. Glazkovi vabaduses viibides olevad käitumismustrid. Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on A. Glazkovi puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.
29. Kaebaja on kaebuses toonud välja A. Glazkovi iseloomustavad positiivsed tegurid – kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide läbimine ja psühholoogilistel konsultatsioonidel osalemine, toetav keskkond õe ja tema pere juures, vabanemisel olemas töökoht ja elukoht, on töötanud vanglas ja asus õppima riigikeelt A1 tasemel. Ka maakohus on eelnimetatud tegureid kogumis hinnanud, kuid toonud positiivsete tegurite kõrval välja ka negatiivse – süüdimõistetut on karistatud kriminaalkorras neljal korral, kuriteo on toime pannud katseajal, mistõttu tingimuslik karistus on pööratud täitmisele. Kannab vanglas karistust teist korda – liitkaristusena on talle käesoleva karistus mõistetud röövimiste, kehalise väärkohtlemise ja kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt narkootilise ja psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Valdavalt domineerib toimepandud kuritegudes vägivald ning soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja impulsiivsus.
30. Kaebaja on toonud välja, et A. Glazkovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. See on küll positiivne ja näitab isiku võimet oma käitumismustreid muuta, kuid ringkonnakohus peab seejuures oluliseks märkida, et viimase kuriteo on A. Glazkov toime pannud vangistuses. Samuti on vangla hinnangul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 43%, mis on keskmisest kõrgemad protsendid. Kuigi vangla ja uurimisasutuse seisukohad ei ole kohtule siduvad, saab märkida et vangla ja prokurör ei toeta A. Glazkovi vangistusest ennetähtaegset vabanemist. 3
31. Kaebaja arvates maakohtu väide, et A. Glazkovi puhul esineb suur tõenäosus tagasilangusteks alkoholisõltuvusse, on alusetu. Ringkonnakohus maakohtule sellist etteheidet ei tee. Maakohus tuvastas, et kuna A. Glazkov on ka varasemalt üritanud alkoholi tarvitamisest loobuda (saanud ambulatoorset alkoholismiravi), kuid alustanud uuesti alkoholi tarvitamist, saab harjumusest loobumine olema A. Glazkovi jaoks äärmiselt keeruline. Asjaolu, et süüdimõistetul on tahe osaleda sõltuvusravil ja loobuda alkoholi tarvitamisest, on küll positiivne, ent loobumist on võimalik kontrollida alles vangistusest vabanemisel.
32. Kaebaja hinnangul on A. Glazkovi ennetähtaegne tingimisi vabastamine proportsionaalne võrreldes toimepandud kuritegudega. Tema vabastamine on põhjendatud tulenevalt heast käitumisest ja osavõtlikkusest määratud nõuete täitmisel. Kohus, hinnanud KarS § 76 lg-s 4 toodud materiaalseid eelduseid tingimisi ennetähtaegsest vangistusest vabanemise hindamiseks, leiab, et A. Glazkovi karistuse kandmise eesmärk ei ole käesolevaks hetkeks täidetud ning ei esine erandlikke asjaolusid, et vabastada A. Glazkov ennetähtaegselt vangistusest. Ei ole usutav, et süüdimõistetu suudab järgida kriminaalhoolduse nõudeid, olles varasemalt katseaja nõudeid rikkunud ja pannud toime uusi kuritegusid, seda ka vangistuses viibides. Seetõttu jääb ringkonnakohus maakohtu seisukoha juurde ning leiab, et A. Glazkovil tuleb vangistuses oma karistuse kandmist jätkata.
33. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
34. A. Glazkovi kaitsja M. Paabumets esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis Tartu Maakohtu määrusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine aega 3 tundi, mille eest ta soovib kokku tasu summas 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus ei pea 144 eurot käesoleval põhjendatud tasuks RÕS § 22 lg 7 mõttes põhjendatuks ning vähendab seda. Kaitsja määruskaebus kordab menetluse käiku ja maakohtu seisukohti. Kaebuse sisuline osa kordab maakohtus arvestatud asjaolusid ning asjakohaseid põhjendusi ei ole palju. Arvestades eeltoodut tuleb pidada põhjendatuks 2 tundi. Seega rahuldab ringkonnakohus kaitsja tasutaotluse 96 euro ulatuses (sh käibemaks 16 eurot). Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 96 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel A. Glazkovi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau