← Eesti

3-16-2129/11

Obsah (9)§ 29§ 69§ 3§ 28§ 35§ 19§ 68§ 16§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2129 Haldusasi AS Saaremaa Laevakompanii kaeb

) § 19 alusel lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke „Vedaja leidmine Sõru-Triigi parvlaevaliinile alates 01.10.2016 kuni parvlaeva „Soela“ liinilesaabumiseni“. Antud hange (viitenumbriga 168116) lõppes 23.12.2015, kuna AS-l Saaremaa Laevakompanii (SLK), kui ainsal kõnealuse hankemenetluse raames pakkumuse esitanud pakkujal, esines hankemenetluse algamise kuupäeva seisuga maksuvõlg. MKM algatas 11.01.2016 vedaja leidmiseks Sõru-Triigi parvlaevaliinile uue lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke (viitenumbriga 170353). Antud hange lõppes 20.01.2016, kuna pakkumuse esitanud SLK ei olnud nõus hankedokumentides ette nähtud tingimustel (leppetrahv) hankelepingut sõlmima. Kolmas lihtsustatud korras tellitava teenuse hange (viitenumbriga 172943) sama hankelepingu eseme osas algas 28.03.2016 ja lõppes 22.07.2016, kuna hankele ei esitatud hanketingimustes ettenähtud tähtajaks ühtegi pakkumust.

  1. MKM avaldas 12.08.2016 riigihangete e-registris hanke „Väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange vedaja leidmiseks Sõru-Triigi parvlaevaliinil“ (viitenumber 177377). Hankel osalemise ettepanek esitati AS-le Kihnu Veeteed (KVT) ja AS-le Tallinna Sadam.
  2. SLK pöördus 02.09.2016 hankija poole nõudega selgitada, miks pakkumuse esitamise ettepanekut ja hankedokumente ei edastatud SLK-le. SLK kinnitusel sai ta hanke korraldamisest ja läbiviimisest teada ajalehes Saarte Hääl 02.09.2016 avaldatud artikli kaudu.
  3. MKM vastas 06.09.2016 e-kirjaga SLK-le järgmist: „Ajalehes Saarte Hääl kajastatud informatsioon vastas tõele – hankeprotsess oli artikli avaldamise hetkel pooleli ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli määratud
  4. septembri keskpäevaks. Kuna kolm Sõru-Triigi parvlaevaliinile vedaja leidmiseks korraldatud lihtsustatud korras teenuse tellimise hanget luhtusid erinevatel põhjustel, mis viis liiniveo järjepideva tagamise äärmise ajakriitilisuseni, korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vedaja leidmiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke. Hange viidi läbi e-riigihangete registris ning sellele pääsesid ligi kõik isikud, kellele saadeti pakkumuse esitamise ettepanek. Täpsustuseks märgime, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral tuleb hankedokumendid esitada isikutele, kelle majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on eeldatavalt piisavad hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Samuti hindas ministeerium potentsiaalsetele vedajatele kutse saatmisel ka hankemenetluse tulemusena lepingu sõlmimise võimalikkust tulenevalt riigihangete seaduses ning halduskoostöö seaduses sätestatust. Eelnevast tulenevalt edastati hankes osalemise kutse üksnes isikutele, kes vastasid nimetatud tingimustele.“
  5. MKM avaldas 15.09.2016 riigihangete registris hanke aruande ja teabe, et hankeleping (sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu Sõru-Triigi parvlaevaliinil) on sõlmitud 02.09.
  7. SLK esitas 24.09.2016 vaidlustuse Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (VAKO), taotledes riigihanke tulemina 02.09.2016 MKM ja KVT vahel sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamist. Vaide kohaselt puudusid hankijal faktilised ja õiguslikud alused väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks, hankija jättis avaldamata hanketeate, selle esitamata jätmine ei olnud

järgi lubatud ning selle tulemina sõlmiti õigusvastaselt hankeleping (leping on tühine). 2

(13)3-16-2129 7. VAKO 14.10.2016 otsusega nr 210-16/177377 jäeti SLK vaidlustus rahuldamata. 1) Juhul, kui VAKO tuvastab, et hankijal oli õigus korraldada hange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, ei olnud hankija

§ 29

lg-st 2 tulenevalt kohustatud esitama registrile hanketeadet ning hankeleping ei saa olla tühine. VAKO poolt vaidluse lahendamisel omab tähtsust üksnes asjaolu, kas sõlmitud leping on tühine

§ 69lg 11 alusel.

Kohtupraktikast tulenevalt on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art-te 49 ja 56 ning nendel põhineva

§ 3olulise rikkumise korral halduskohtul võimalik hankelepingu tühisus tuvastada ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 87 alusel. 2) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse liigi valik on

§ 28

lg 2 p 3 alusel põhjendatud siis, kui esinevad järgmised tingimused: hankeleping on vaja sõlmida kiiresti, hankelepingu kiire sõlmimise vajadus on tekkinud hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel ja tekkinud on äärmine vajadus, mis ei võimalda kinni pidada

§-s 35 sätestatud tähtaegadest. Ettenägematu sündmuse ja äärmise vajaduse vahel esineb põhjuslik seos. Teenuse tellimiseks lihtsustatud korras

§ 35tähtaegu ei sätesta.

Puudub vaidlus, et alates oktoobrist 2015 on hankija korraldanud vedaja leidmiseks Sõru-Triigi liinile

§ 19alusel 3 riigihanget, mis kõik ebaõnnestusid erinevatel põhjustel.

Hankija on alustanud hankemenetlusega mõistliku ajavaruga, seda eriti arvestades olukorda, et vaidlusalune hankeleping on sõlmitud perioodiks 01.10.2016-01.05.2017 (orienteeruvalt, sõltuvalt uue reisiparvlaeva „Soela“ liinile tulekust). Seega ei nõustu VAKO vaidlustaja väidetega, et kolme varasema riigihanke läbikukkumine oli tingitud hankija tegevusest või tegematajätmisest (hankija ei saanud ette näha, et riigihankes 168116 on pakkujal maksuvõlg, riigihankes 170353 keeldub pakkuja hankelepingut sõlmimist või et riigihankes 172943 pakkumusi üldse ei esitata). See, et hankija jõudis enne väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust läbi viia kolm menetlust tõendab, et hankija varus lepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistustööde läbiviimiseks mõistliku aja. 3) Õige on vaidlustaja väide, et kuivõrd kolmas riigihange lihtsustatud korras teenuse tellimiseks (viitenumbriga 172943) lõppes pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste mitteesitamisega 22.07.2016, jäi hankelepingu täitmise alguseni (30.09.2016) 70 päevane ajavahemik, kuid arvestades varasemate riigihangete pikkusi ei saanud hankijal olla kindlust, et lepingu täitmisega alustamiseni jäänud aja jooksul võiks riigihange lihtsustatud korras teenuse tellimiseks lõppeda hankelepingu sõlmimisega. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 21 lg 2 kohaselt peab pädev asutus tegema ettevalmistused avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks nii, et avaliku teenindamise leping sõlmitakse vedajaga hiljemalt kolm kuud enne kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist. Seega hankelepingu sõlmimiseks läbiviidud kolme menetluse ebaõnnestumise tagajärjel tekkis hankijal

§ 28lg 2 p 3 mõttes äärmine vajadus.

4) Eeltoodust tulenevalt esinesid

§ 28

lg 2 p-s 3 nimetatud erakorralised asjaolud, mis põhjendasid sisuliselt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist hankija poolt. Järelikult ei pidanud hankija hanketeadet registrile esitama, mistõttu ei ole MKM ja KVT vahel 02.09.2016 sõlmitud hankeleping

§ 69lg 11 p 1 alusel tühine.

5) Kuivõrd

§ 68

lg 1 ei ole hankelepingu tühisuse alus, ei saa

§ 68lg 1 võimalik rikkumine hankija poolt mõjutada hankelepingu kehtivust.

6) Vaidlustajaks on käesoleval juhul üksnes SLK, mitte VML. Seega ei ole asjasse puutuvad väited ja seisukohad, mis puudutavad VML-i. 3

(13)3-16-2129 7) Kuivõrd käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et hankija on korraldanud vaidlustatud hankelepingu sõlmimiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke, puudub vajadus analüüsida ÜTS § 21 lg-s 4 ettenähtud võimalust erandina otselepingu sõlmimiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 8. AS Saaremaa Laevakompanii esitas 24.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 17.11.2016) VAKO 14.10.2016 otsuse tühistamiseks ning MKM ja KVT vahel 02.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamiseks. 1) VAKO otsus on hankija tõendamiskoormise täitmata jätmise tõttu põhjendamatu. VAKO poolt äärmiselt laiendav menetlusliigi kohaldamise aluste tõlgendus on selges vastuolus nii

, riigihanke direktiivi kui ka senise kohtupraktikaga (kohtuasjad nr C-385/02, C-24/91, C-194/88R). 2) Täitmata on

§ 28lg 2 p-s 3 sätestatud kriteerium „hankijast sõltumatu ettenägematu sündmus“.

Hankelepingu kiire sõlmimise vajadus on tulenenud just hankijast endast ja tegemist ei ole olnud ettenägematu sündmusega. Hankija poolt välja toodud erandliku hankemenetluse liigi valimise põhjus (varasemate hankemenetluste nurjumine) ei ole see erakorralise loomuga olukord, mis ülekaalukalt väljuks majandusliku ja sotsiaalse elu piiridest (näiteks looduskatastroof jms). MKM on Sõru-Triigi parvlaevaliini hanketingimused sätestanud kõikides korraldatud hangetes eesmärgiga välistada SLK osalemise hankel või on seadnud erakordselt ebaproportsionaalsed hanketingimusi eesmärgiga tuua kaasa olukord, kus ükski pakkuja sel põhjusel pakkumust ei esita. MKM teguviis on kandnud kaugemat (ja seadusega üheses vastuolus olevat) sihti korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange, kus MKM saab pakkujaid ise valida. Kaebaja ei nõustu hankija väitega, et hanketingimused ei muutunud. 3) Hankelepingu kiireks sõlmimiseks ei esinenud

§ 28

lg 2 p-s 3 nimetatud „äärmist vajadust, mis ei oleks võimaldanud kinni pidada

§-s 35 sätestatud tähtaegadest“. Eeltooduga on VAKO osaliselt nõustunud: MKM on olnud alates 16.10.2015 Sõru-Triigi reisijateveo teenuse osutaja leidmisel passiivne vähemalt 108 päeva (3 kuud) ning see on hankijast sõltuv põhjus. Seetõttu on VAKO seisukoht, et esines „äärmine vajadus, mis ei võimaldanud kinni pidada“ vastuoluline ja järgimatu. VAKO poolt äärmise vajaduse sisustamine hankijal esinevate võimalike hirmude/kahtlustega on ebaõige ja vastuolus seaduse ning kohtupraktikaga.

§ 28

lg 2 p-s 3 sätestatud äärmise vajaduse kriteerium tähendab fakti tuvastust ehk seda, kas oli piisavalt aega

§-s 35 teiste hankemenetluste liikide jaoks ettenähtud tähtaegadest kinni pidamiseks ja seeläbi teiste hankemenetluse liikide valikuks. Seda oli võimalik teha nii nagu VAKO möönis - kolmanda hanke ja 30.09.2016 vahele jäi 70 päeva; teenuste tellimisel lihtsustatud korras ei ole

§-s 35 tähtaegu üldse vaja järgida. Sealjuures on VAKO poolt äärmise vajaduse sisustamine hankijal hankelepingu sõlmimise kindluse puudumisega, sisutühi. Hankijal ei saanud olla ka väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral kindlust hankelepingu sõlmimise osas. Äärmise vajaduse elimineerib samuti ÜTS § 21 lg 3 p-s 1 sätestatu, s.o olemasoleva lepingu pikendamise võimalus. 4

(13)3-16-2129 4) Poolte vahel on puudunud vaidlus selles, et hankija pidas 2016. a augustis vajalikuks korraldada Sõru-Triigi sõitjateveo teenindamiseks just riigihanke. Hankijal puudus alus ja õigus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Seega tuli hankijal valida muude riigihankemenetluse liikide vahel ning muude

-s sätestatud riigihankemenetluse liikide puhul oli vajalik hanke alustamiseks avaldada registris hanketeade ning selle esitamata jätmine ei ole vastavalt

-le lubatud (

§ 29lg-d 1 ja 2, § 69 lg 11 p 1).

Hanketeate registris avaldamata jätmine rikub hanke läbipaistvuse nõuet. 5) Kaebaja taotleb hankelepingu tühisuse kindlakstegemist ühtlasi TsÜS § 87 alusel. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamine selleks faktilist ja õiguslikku alust omamata (väär hankemenetluse liigi valik), selle korraldamisel seaduses ettenähtud reeglistiku eiramine ning riigihangete korraldamist reguleerivate direktiivide,

ja riigihangete üldpõhimõtete rikkumine kvalifitseerub ELTL art-te 49 ja 56 oluliseks rikkumiseks. Seda määral, mis toob kaasa hankelepingu tühisuse. 6)

§ 16

kohaselt tuleb riigihanke korraldamisel ja hankelepingu sõlmimisel lähtuda

§-st 3, selles sätestatud põhimõtetest ja ka ülejäänud

sätetest. Hankelepingut ei tohi sõlmida, kui hankija ei ole

põhimõtteid järginud. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise reeglite ja

§-s 3 rikkumise keelu mõtteks on kaasa tuua keelu rikkumisega sõlmitud vaidlustatud lepingu tühisus. Hankija ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et 12.08.2016 esines põhjus jätta SLKle hankedokumendid edastamata. Kui hankija soovib väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kasutada, siis on hankijal kohustus uurida, kas on olemas ettevõtjaid, kes oleksid võimelised vastama hanketeatele. Kaebaja näitajad, kogemus ja pädevus on olnud piisavad hankelepingu täitmiseks ning ettevõte oleks kindlasti vastaval riigihankel osalenud, kui ettevõtet oleks hanke korraldamisest teavitatud. Hankija kahtlused, kas SLK esitab pakkumuse või sõlmib hankelepingu, ei ole aluseks

§ 68lg 1 järgse kohustuste täitmata jätmiseks.

Hankija ei ole keelanud hangetel tehnilise ja kutsealase pädevuse osas teise juriidilise isiku andmetele tuginemist. Hankija sõnul algatati hange e-riigihangete keskkonnas 12.08.

  1. Kaebaja on esitanud tõendi, et tal puudus 12.08.2016 maksuvõlg. 7) MKM on oma vastuses kaebusele avaldanud, et uue reisiparvlaeva tellimiseks sõlmiti leping juba 26.02.2015 ja uue parvlaeva valmimise tähtpäev on 26.04.
  2. Samaaegselt oli MKM-le teada, et Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise leping kehtib kuni 30.09.
  3. MKM-l oli 1 aasta ja 7 kuud aega vajalike hangete korraldamiseks. Seega isegi juhul kui lähtuda hankija väitest, et leping pidi vastavalt ÜTS § 21 lg-ke 2 olema sõlmitud 3 kuud enne 30.09.2016, jäi MKM-le aega korraldada ja läbi viia hankeid 1 aasta ja 4 kuu vältel, mis on igati piisav aeg. Hankija korraldas esimese hanke 16.10.2015, seega esimesed ca 8 kuud (232 päeva) oli hankija passiivne ja põhjustas seeläbi ise hangete korraldamisel tekkinud aja puudujäägi. Esimese ja teise hanke korraldamise vahele jäi 19 päeva, teise ja kolmanda hanke korraldamise vahele 68 päeva ning kolmanda ja neljanda hanke vahele 21 päeva. Seega on MKM olnud alates 26.02.2015 passiivne vähemalt 340 päeva ehk 11,5 kuud ning see on selgelt ja otseselt hankijast sõltuv ning tingitud põhjus. 8) Avalike huvide kaitse tagab hangete läbiviimisel

järgimine, mida vaidlusaluse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke läbiviimisel ei tehtud – eirati hankemenetluse liigi valikuks vajalike kriteeriumite täidetavust (

§ 28

lg 2 p 3), samuti rikuti hankemenetluse läbiviimisel seaduses ettenähtud korda (

§ 68lg 1). 5

(13)3-16-2129 9) Hankija väide, milles on rõhutatud ühe eraettevõtja huvidest lähtumise keeldu, on asjakohatu ja emotsionaalne. 10) Tõele mittevastavad on hankija väited, et kaebaja eesmärk on olnud takistada vastustajat uue vedaja leidmisel. MKM vastav väide ei ole adekvaatne, arvestades MKM laiaulatuslikke võimalusi

ja ÜTS järgi vedaja leidmiseks. MKM-l ei ole võimalik heita kaebajale ette oma seadusjärgse kaebeõiguse kasutamist. 11) Väärad on KVT väited, et kaebajal puudub lepingu tühisuse tuvastamise õigus. MKM ei kohaldanud ÜTS § 21 lg-s 4 nimetatud erandit, ei alustanud otselepingu sõlmimise protsessi ning samuti ei nähtu materjalidest, et ÜTS § 21 lg 4 kohaldamiseks oleks esinenud alus või et otseleping oleks sõlmitud. Hankija otsustas korraldada avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks riigihanke, viis selle läbi ja sõlmis hanke tulemina hankelepingu ning kohustus järgima

sätteid. Ka VAKO on leidnud, et puudub vajadus analüüsida ÜTS § 21 lg-s 4 ettenähtud võimalust erandina otselepingu sõlmimiseks. SLK ei näe materiaalõiguslikke ega menetlusõiguslikke takistusi, miks kohus ei saa anda hinnangut väitele, et hankija ei järginud hanke läbiviimisel

§ 68lg-t 1.

Väär on KVT väide, et kaebajal puudub õigus tõendada maksuvõla puudumise väidet riikliku maksuhalduri tõendiga.

  1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palub 01.11.2016 vastuses (täiendatud 24.11.2016) jätta kaebus rahuldamata. 1) Kuni 30.09.2016 kehtinud lepingu lõppemine ja katkematu parvlaevaühenduse tagamise kohustused ei olnud vastustajale ettenägematud, mistõttu vastustaja alustaski hankemenetluse korraldamisega juba 16.10.
  2. Küll aga oli ettenägematu asjaolu, et vastustajal tuleb vedaja leidmiseks ühe ja sama hanke esemega hanget viia läbi neli korda. Rahandusministeeriumi koostatud riigihangete juhis ei sedasta erakorraliste sündmuste lõplikku loetelu. Hankijale oli kindlasti ettenägematu, et professionaalne pakkuja on riigimaksu võlglane. Maksuvõla olemasolu viitab üldjuhul sellele, et pakkuja ei ole avalikku kohustust täitnud kohusetundlikult, mis omakorda seab kahtluse alla tema usaldusväärsuse hankelepingu nõuetekohasel täitmisel. Vastustaja ei ole väitnud kaebajal maksuvõla olemasolu hankemenetluse alustamise päeva seisuga, küll aga tuvastas hankemenetluse kestel kaebajal maksuvõla 22.08.2016 seisuga. Antud maksuvõla tõttu ei oleks vastustaja halduskoostöö seaduse (HKTS) § 12 lg 2 p 6 ega

§ 38

lg 11 kohaselt saanud kaebajaga avaliku teenindamise lepingut sõlmida 02.09.2016 ega saaks seda teha ka käesoleval hetkel, kuivõrd seisuga 22.11.2016 on kaebajal endiselt maksuvõlg. Samuti saab ettenägematuks pidada asjaolu, et kuigi kaebajale ei sobinud hanketingimused, ei vaidlustanud ta neid teise hanke raames (viitenumbriga 170353) enne pakkumuste esitamise tähtaega, vaid esitas pakkumuse ja alles esitatud pakkumuses teavitas vastustajat, et ta keeldub hankelepingu sõlmimisest hankedokumentides sedastatud tingimustel. Selline käitumine ei ole kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega, eelkõige võrdse kohtlemise, hanketingimuste läbipaistvuse ja kontrollitavusega. 2) Alusetud on kaebaja süüdistused, nagu oleks vastustaja eesmärgiks välistada kaebaja osalemine hangetel. Tegelikkuses oli esimese kolme hanke puhul üksnes kaebajal olemas hanketingimustele vastav parvlaev – seega on kaebaja väited tema hankest välistamise osas täielikult sisutühjad. 3) Vastustajal ei olnud erandliku hankemenetluse liigi valimine ettenähtav ega olnuks ka parema planeerimise korral. See, et vastustaja jõudis enne väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust läbi viia kolm hankemenetlust tõendab, et vastustaja varus lepingu sõlmimiseks 6

(13)3-16-2129 vajalike ettevalmistustööde läbiviimiseks mõistliku aja. Vastustajal on tekkinud kahtlus, et kaebaja ei olegi tegelikult soovinud hanget võita ja hankelepingut sõlmida, vaid kaebaja eesmärk on olnud takistada vastustajat uue vedaja leidmisel, lootuses, et vastustaja jätkab lepingut varasema vedajaga, kelleks oli kaebaja tütarettevõte VML. 4) Kolmanda isikuga sõlmitud hankelepingus on leppetrahvid (mida kaebaja proportsionaalseks ei pidanud) võrreldes eelneva hanke hanketingimustega jäänud muutmata, mistõttu on kaheldav kaebaja tegelik soov vaidlustatud hankemenetluses osaleda ning tegelikkuses ka hankelepingu pooleks saada. Ka kohtud ei ole kummaski sama hanke esemega hankeasja kohtuvaidlustes pidanud leppetrahvi määrasid ebaproportsionaalselt kõrgeks. Vastustaja on riigiasutus, kes kasutab avalikke vahendeid, millest tulenevalt on vastustajal kohustus kehtestada hanketingimused avalikest huvidest lähtuvalt, mitte üksnes ühe eraettevõtja huvidest lähtuvalt. 5) Kaebaja viide 70-päevasele ajavahemikule on eksitav. Kohtuvaidlus kolmanda hanke hanketingimuste üle kestis kuni 09.08.2016 (nr 3-16-849), millisest ajahetkest oli senise avaliku teenindamise lepingu lõppemiseni jäänud üksnes 53 päeva. Arvestada tuleb aga asjaoluga, et hankelepingu sõlmimise ja selle alusel sõitjateveo teenuse osutamise vahele peab jääma mõistlik aeg teenuse osutamise ettevalmistamiseks, millest tulenevalt oli tegemist juba ajakriitilise olukorraga. Arusaamatu on kaebaja märkus, mille kohaselt on vastustaja reisijateveo teenuse osutaja leidmisel olnud passiivne vähemalt 108 päeva. Seaduses ei ole ette nähtud ja reaalses elus ei ole ka võimalik, et hankija saaks olla kogu aeg hankemenetluses. Vastustaja kuulutas vedaja leidmiseks esimese hanke välja ligi aasta enne veoteenuse osutamise alustamise tähtaega, millele eelnes hanke ettevalmistuse periood. Vastustaja tegutses Sõru-Triigi parvlaevaliinile vedaja leidmisega (hangete korraldamisega) aktiivselt kokku rohkem kui aasta. Väiksemahulise hanke väljakuulutamine üks aasta enne lepingujärgse veoteenuse osutamise algust on piisav ning hõlmab endas ka võimalust, et hankemenetlus võib luhtuda või see vaidlustatakse. Vastustajale jääb ühtlasi selgusetuks kaebaja arvutuste eesmärk, viidates vastustaja väidetavale passiivsusele. Ka juhul kui hange oleks välja kuulutatud mõned kuud varem, ei oleks see tegelikkuses midagi muutnud ega kaebaja subjektiivseid õigusi mõjutanud, kuivõrd kaebaja ise ei soovinud vastava võimaluse esinemisel hankedokumentides ettenähtud tingimustel hankelepingut sõlmida, ega oleks seda suurima tõenäosusega sõlminud ka siis, kui hankemenetlused oleks kestnud näiteks neli kuud rohkem. 6) Kaebajaks on SLK, mitte VML. Seega ei ole asjasse puutuv ükski väide ega seisukoht, mis puudutab VML-i. Seni kehtinud leping VML-ga lõppes 30.09.2016 ning selle pikendamine tänasel päeval ei ole enam võimalik ega ka põhjendatud. 7) ÜTS § 21 lg 3 annab pädevale asutusele teenuse osutamise katkemise ohu korral kaks alternatiivset võimalust. Olenemata sellest, kas vastustajale olnuks soodsam senise vedajaga lepingu pikendamine või mõne ettevõtjaga otselepingu sõlmimine, ei oleks olnud tegemist kaebaja subjektiivsete huvide rikkumisega, kuivõrd esimene variant ei oleks kaebaja õigusi mingilgi moel mõjutanud ning teise variandi puhul ei saa kaebaja samuti väita, et otseleping oleks sõlmitud just temaga ning seda eriti olukorras, kus leppetrahvid oleks hanketingimustes jäänud samaks. Pealegi puudus vastustajal mõistlik põhjus ja võimalus eeldada, et kaebaja majanduslik- ja finantsseisund on eeldatavalt piisavad hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Kaebaja ei olnud esitanud äriregistrile 2015. a majandusaasta aruannet. Lisaks puudus vastustajal mõistlik põhjus ja võimalus eeldada kaebajal ka hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks piisava tehnilise ja kutsealase pädevuse olemasolu. 7
(13)3-16-2129 Tõele ei vasta kaebaja väide, nagu oleks vastustaja kahel ebaõnnestunud hankel kolmest lugenud kaebaja tehnilise ja kutsealase pädevuse täidetuks. Esimesel hankel kõrvaldati kaebaja maksuvõla tõttu menetluselt. Teisel riigihankel tugines kaebaja VML tehnilisele ja kutsealasele pädevusele – seega ei loetud kaebaja tehnilise- ja kutsealase pädevuse nõuet täidetuks mitte tema enda, vaid teise ettevõtja pädevuse alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja kaebajat ebaõigesti hankemenetlusest kõrvale jätnud, kuivõrd vastustajal ei olnud alust eeldada kaebajal nõuetekohaste näitajate pädevuse olemasolu. Seda, et kolmas isik võimaldab kaebajal oma kogemusele tugineda, ei saanud ega pidanud vastustaja eeldama. 8) Kuivõrd vastustajal oli õigus korraldada hange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, ei olnud kohustust registrile hanketeadet esitada ja hankeleping ei saa olla

§ 69lg 11 p 1 alusel tühine.

9) Kaebaja viited

§ 3ja ELTL rikkumisele on kohut eksitavad.

Olukorras, kus vastustaja on täielikult järginud

§ 28

rakendamise aluseid ning vastava menetluse läbiviimise nõudeid, ei saa tegemist olla

§ 3ja ELTL art-te 49 ja 56 rikkumisega.

Tõsikindlalt ei saa väita, et ka juhul, kui vastustaja oleks kaebajale hankedokumendid edastanud, oleks kaebaja kindlasti hankes osalenud, esitanud pakkumuse, osutunud edukaks pakkujaks ja sõlminud hankelepingu. Kaebaja ei soovinud kolmes varasemas hankes hankelepingut sõlmida. 10) Lisaks ÜTS § 21 lg 3 p-s 1 sätestatud teoreetilisele võimalusele lepingut pikendada tuli vastustajal arvestada ka muudest seadustest tulenevate nõuetega ning ka faktiliste asjaoludega. VML on rikkunud avaliku teenindamise lepingut, millest on vastustaja teda ka 27.07.2016 kirjaga teavitanud. Seega ei olnud vastustajal HKTS §-st 12 tulenevalt võimalik seni kehtinud lepingut pikendada, millest tulenevalt esines

§ 28lg 2 p-s 3 nimetatud äärmine vajadus.

Lisaks eeltoodule kinnitab HKTS § 12 lg 2 p 3 kohaselt isiku usaldusväärsust muu hulgas asjaolu, et ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Nii kaebaja kui tema tütarettevõtja VML

  1. a majandusaasta aruanded olid esitamata kogu hankemenetluse jooksul, mistõttu puudus vastustajal informatsioon nende majandus- ja finantsseisukorra kohta. Kaebaja ja tema tütarettevõtja esitasid
  2. a majandusaasta aruanded äriregistrisse alles 05.10.2016 (tähtaeg 30.06.2016). 11) Kaebaja seisukoha järgi ei ole ta kunagi väitnud, ega möönnud, et vastustajal esines oht teenuse osutamise katkemiseks ja seega äärmine vajadus vaidlusaluse hankemenetluse liigi valikuks. Juhul, kui kaebaja seisukoha järgi ohtu teenuse osutamise katkemiseks ei esinenud, ei saanud esineda ka ÜTS § 21 lg 3 p 1 rakendamise võimalust.
  3. AS Kihnu Veeteed palub 01.11.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata. 1) MKM-le ei saa teha etteheiteid konkursi liigi valiku osas, kuna MKM-l puudub käesoleval juhul kohustus korraldada mistahes konkurssi ja MKM-l on õigus sõlmida otseleping (ÜTS § 21 lg 4), st puudub SLK poolt etteheidetav õigusrikkumine. Isegi kui MKM eksis pakkujate valikul millegi vastu, ei tulene SLK-le subjektiivset õigust taotleda vaidlusaluse lepingu tühisuse tuvastamist, kuna MKM-l oli ainupädevus pakkujate valimiseks ning MKM võis kutsuda ka vaid ühe pakkuja konkursil osalema (st puudub subjektiivse õiguse riive). 2) Isegi, kui asuda seisukohale, et MKM pidi viima läbi

kohase hankemenetluse, on alusetud SLK etteheited selle kohta, nagu puudunuks käesoleval juhul alus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. SLK kaebusest võib järeldada, et vaidlus puudub asjaolu üle, et reisijateveo katkestusteta toimimine on oluline avalik huvi, mis on vaidlusaluse lepingu sõlmimisega seonduva hindamisel kõige olulisem. 8

(13)3-16-2129 Antud juhul esineb

§ 28

lg-st 2 tulenev alus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Kõnealuse liini teenindamiseks oli korraldatud juba kolm konkurssi, mis olid erinevatel põhjustel nurjunud. Pidades silmas ka neljanda konkursi nurjumise võimalust, pidi hankija jätma piisava varu, et teha sellise stsenaariumi realiseerumisel veel üks katse hankelepingu sõlmimiseks, sel korral nt otselepingu vormis. Seega on asjakohatud kõikvõimalikud etteheited selles osas, et olukorrast puudus kiireloomulisuse element ja äärmine vajadus antud menetlusliigi kasutamiseks. Samuti on asjakohatud viited sellele, nagu oleks hankelepingu kiire sõlmimise vajadus tekkinud hankijast sõltuvatest asjaoludest tulenevalt. Asjaolu, et MKM viis läbi kolm konkurssi, viitab üheselt sellele, et MKM alustas lepingu sõlmimiseks vajalike tegevustega piisava aja varem. Mis puutub SLK etteheidetesse kõnealuste konkursside tingimuste osas, siis need tuleb jätta tähelepanuta, kuna selles osas oli vaidlustuse esitamise tähtaeg möödunud. Täidetud on ka

§ 28

lg 2 p 3 teine eeldus, kuivõrd antud juhul on tegemist hankijast sõltumatu ettenägematu sündmusega. Ühtlasi on olemas põhjuslik seos ettenägematu sündmuse ja äärmise vajaduse vahel, kuivõrd ilma kolme ebaõnnestunud konkursita, ei oleks hankijal olnud ka äärmist vajadust kiireloomuliseks hankemenetluseks. 3) Kõik

§ 68

lg-t 1 puudutavad seisukohad tuleb jätta tähelepanuta, kuna nende osas oli juba möödunud

§-s 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaeg. Isegi, kui SLK-l oleks käesoleval juhul olnud õigus vaidlustada täiendavalt MKM valikuid vaidlusaluse lepingu sõlmimisele eelnenud hankemenetluses osalema kutsutud pakkujateringi osas, ei saaks need rikkumised tuua kaasa hankelepingu tühisust. Hankelepingu tühisuse alused on sätestatud

§ 69

lg-s 11.

§ 68lg 1 võimalik rikkumine nende aluste hulka ei kuulu.

Kohtute viide võimalusele tugineda hankelepingu tühisuse tuvastamisel otse TsÜS §-le 87 kehtib olukordades, kui vastav tühisuse alus pole hõlmatud

-s sisalduvate hankelepingu tühisust puudutavate sätetega. SLK poolt kaebuse juurde lisatud tõendid maksuvõla puudumise kohta tuleb jätta tähelepanuta. Tõendid on väljastatud pärast seda kuupäeva, kui MKM kontrollis maksuvõla olemasolu, mistõttu on võimalik, et SLK on muutnud varasemaid maksudeklaratsioone ning saavutanud seeläbi olukorra, kus hankemenetluse alustamise päeva seisuga enam maksuvõlga ei esine. Isegi, kui SLK-l õnnestus maksuvõlg läbi maksudeklaratsioonide muutmise tagantjärgi kustutada, ei muuda see MKM otsust õigusvastaseks, kuna maksuvõla tagantjärgi kustutamine ei anna alust isiku hankemenetlusse ennistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus leiab, et SLK kaebus ei anna alust VAKO 14.10.2016 otsuse tühistamiseks ning MKM ja KVT vahel 02.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu (alates 01.10.2016 kuni orienteeruvalt 01.05.2017, sõltuvalt uue reisiparvlaeva „Soela“ liinile tulekust) tühisuse tuvastamiseks. Kohus nõustub VAKO 14.10.2016 otsuse põhjendustega, märkides vastusena kaebusele järgmist.
  2. Pooled ei vaidle selle üle, et varasemaks hetkeks, kui sai ilmneda vajadus Sõru-Triigi parvlaevaliinile lühiajaliselt vedaja leidmiseks (alates 01.10.2016 kuni orienteeruvalt 01.05.2017), tuleb lugeda 26.02.2015, mil Veeteede Amet sõlmis lepingu uue reisiparvlaeva („Soela“) tellimiseks tähtajaga 30.04.
  3. Esimene riigihange (viitenumbriga 168116) vedaja leidmiseks alates 01.10.2016 kuulutati välja 16.10.2015, s.o ligikaudu aasta enne liiniveo algust. Kohtu hinnangul tuleb seda käsitada hanke sisu ja mahtu arvestades mõistliku ajavaru planeerimisena. Hankemenetluse käigus hilisemalt ilmnenud erinevad takistused ei saanud olla 9

(13)3-16-2129 hanke korraldajale mõistlikult ettenähtavad. Seega ei saa hankijale ette heita seda, et esimest hanget ei kuulutatud välja varem. Seejuures nõustub kohus vastustajaga selles, et ka hankedokumentide ettevalmistamisele kulub paratamatult teatud aeg. Seega ei saa asuda ka seisukohale, et hankija oli 8 kuud enne esimese hanke väljakuulutamist passiivne. Isegi kui hankija oleks olnud suuteline kuulutama hanke välja mõned kuud varem, ei nähtu asjaoludest sellekohast vajadust, nagu kohus eelnevalt märkis. Hanke väljakuulutamist nii varakult kui võimalik (hankelepinguni jõudmine võimalikult pikka aega enne lepingu täitmise algust) ei saa kohtu hinnangul pidada hankemenetluse eesmärgiks omaette.
  1. Esimene riigihange lõppes 07.01.2016 SLK kui ainsa pakkuja hankemenetluselt kõrvaldamisega maksuvõla tõttu hanke alguse päeva seisuga. Teine, 11.01.2016 avaldatud hange (viitenumbriga 170353) lõppes 20.01.2016, kuna ainus pakkuja SLK ei olnud nõus hanketingimustel lepingut sõlmima. Kolmas, 28.03.2016 avaldatud hange (viitenumbriga 172943) lõppes 22.07.2016, sest hankele ei esitatud ühtegi pakkumust. Eeltoodud asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust.
  2. Hankija oli seega 22.07.2016 seisuga olukorras, et senised kolm hanget olid erinevatel põhjustel luhtunud ning vedaja leidmiseks alates 01.10.2016 oli jäänud alla 3 kuu. Sellises olukorras oli kohtu hinnangul põhjendatud hankija poolt

§ 28

lg 2 p 3 rakendamine.

§ 28

lg 2 p 3 sätestab, et hankijal on õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada

§-s 35 sätestatud tähtaegadest. 14.

  1. Hankelepingu kiire sõlmimine oli kolmanda hanke luhtumise järgselt vajalik. Sellele viitab ainuüksi asjaolu, et ÜTS § 21 lg 2 kohaselt peab pädev asutus tegema ettevalmistused avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks nii, et avaliku teenindamise leping sõlmitakse vedajaga hiljemalt kolm kuud enne kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist. Vastav nõue tugineb põhjendatud eeldusel, et hankelepingu sõlmimise ja selle alusel sõitjateveo teenuse osutamise vahele peab jääma mõistlik aeg teenuse osutamise ettevalmistamiseks (laeva prahtimine, meeskonna palkamine, piletimüügisüsteemi käivitamine, sadama pidaja ja varustajatega lepingute sõlmimine). Kolmanda hanke lõppemise seisuga oli jäänud hankeperioodi alguseni alla 3 kuu, seega oli tegemist ajakriitilise olukorraga. 14.
  2. Kohtu hinnangul on praamiühendus Saaremaa ja Hiiumaa vahel oluline avalik huvi. Arvestades kolmanda hanke luhtumise järgselt tekkinud ajakriitilist olukorda, mis hõlmas enda riski, et praamiühendus võib alates 01.10.2016 kuni kuueks kuuks katkeda, oli tegemist äärmise vajaduse ilmnemisega

§ 28lg 2 p 3 tähenduses.

14.3. Alates 16.10.2016 läbi viidud kolme hanke ebaõnnestumist tuleb pidada hankijast sõltumatuks ettenägematuks sündmuseks

§ 28lg 2 p 3 tähenduses.

Teoreetiliselt on alati võimalik konstrueerida järeldus, et hanke luhtumine on etteheidetav hankijale (näiteks põhjusel, et ei kehtestatud soodsamaid hanketingimusi), samas on kokkulepete sõlmimine üldjuhul alati erinevate huvide põrkumine, mis tähendab juba olemuslikult hankija ja võimalike pakkujate huvide teatavat lahknemist. Seda, et kõnealuse teenuse hanke puhul ei olnud hanketingimused ilmselt ebaproportsionaalsed, kinnitab muu hulgas asjaolu, et pakkumused esimesel ja teisel hankel esitati, samuti asjaolu, et teenuse osutaja kokkuvõttes leiti (hankeleping sõlmiti). Hanketingimusi on hinnanud ka kohus, tuvastamata nende ebaproportsionaalsust (haldusasjad nr 3-15-2960 ja 3-16-849). Kohtule ei nähtu nelja kõnelause hanke puhul sellist olulist hanketingimuste muutumist, mis võiks objektiivselt mõjutada hankel osalemise soovi. Seda eriti kolmanda hanke tingimuste (kus kaebaja pakkumust ei esitanud) ja neljanda hanke tingimuste (kus kaebaja enda kinnitusel oleks soovinud osaleda) võrdluses. 10

(13)3-16-2129 Kindlasti ei saa lugeda hankijast sõltuvaks ja ettenähtavaks sündmuseks seda, et hankel osalejal esineb maksuvõlg, mis annab aluse tema kõrvaldamiseks hankelt (esimene hange), samuti asjaolu, et pakkuja ei vaidlusta hanketingimusi, kuid keeldub hilisemalt hanketingimustel lepingu sõlmimisest (teine hange). Samuti ei saa hankijast sõltuvaks ja talle ettenähtavaks lugeda seda, et kolmandal hankel ei osale ühtegi pakkujat, kui kahel varasemal hankel sama teenuse pakkuja leidmiseks on pakkumused esitatud. Kohtu hinnangul ei nähtu hangete vahele jäävatest ajaperioodidest hankija ebamõistlikku viivitust. 14.4. Ettenägematu sündmuse ja äärmise vajaduse vahel esineb käesoleval juhul põhjuslik seos (ettenägematud sündmused tingisid ajakriitilise olukorra ja võimaluse, et praamiühendus 01.10.2016 ei jätku). Kolme esimese hanke näol oli tegemist

§ 19alusel lihtsustatud korras teenuse tellimisega.

Teenuse tellimiseks lihtsustatud korras

§ 35tähtaegu ei sätesta.

14.5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hankelepingu sõlmimiseks läbiviidud kolme hankemenetluse ebaõnnestumise tagajärjel olid täidetud

§ 28

lg 2 p-st 3 tulenevad eeldused hankija poolt 12.08.2016 väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke algatamiseks. Hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmine vajadus on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb sisustada küll kitsendavalt, samas ei saa seda teha ka niivõrd kitsendavalt, et

§ 28lg 2 p 3 kaotaks praktilise toime.

Käesoleva vaidluse asjaolud andsid kohtu hinnangul alusel vastava menetlusliigi valimiseks. Seejuures võib teha asjaolude pinnalt järelduse, et

§ 28

lg 2 p 3 rakendamine lihtsustatud korras teenuse tellimise (

§ 19

) asemel, nagu see toimus varasema kolme hanke puhul, ei olnud käesoleval juhul kantud leebemate menetlustähtaegade kohaldumise soovist, kuivõrd ka teenuse tellimiseks lihtsustatud korras

§ 35tähtaegu ei sätesta.

Probleemiks oli kujunenud asjaolu, et viimasel

§ 19

alusel korraldatud hankel ei esitatud ühtegi pakkumust ning küsitav oli sellises olukorras uue samalaadse hanke korraldamise mõtekus piiratud ajaressursi kontekstis (hankeperioodi alguseni oli alla 3 kuu). Sellises olukorras tuleb pidada mõistlikuks sellise hanke liigi kasuks otsustamist, mis annab efektiivsemad võimalused lepinguni jõudmiseks. Seejuures tuleb märkida, et avatud hankemenetluse või piiratud hankemenetluse korral on pakkumuste esitamata jätmine iseseisvaks aluseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimiseks (

§ 28lg 2 p 1).

Kohtu hinnangul puudub alus asuda seisukohale, et

§ 19

alusel korraldataval hankel pakkumuste esitamata jätmisel tuleks samas vormis hanke kordamist vastupidiselt eeldada ja nõuda. 15. Ajakriitilises olukorras ÜTS § 21 lg 3 või

§ 28

lg 2 p 1 rakendamine, s.o ühe või teise võimaluse kasuks otsustamine, on MKM pädevuses. Kuna käesoleval juhul valiti

§ 28

lg 2 p 1 rakendamine, tuleb kohtul hinnata selle eelduste täidetust ja puudub vajadus analüüsida ÜTS § 21 lg 3 eelduste täidetust. 16.

§ 29

lg 2 sätestab, et hankemenetlus, välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, algab hanketeate avaldamisega registris. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus algab hankija hankedokumentide esitamisega ühele või mitmele tema valitud huvitatud isikule.

§ 69

lg 11 p 1 sätestab, et hankeleping on tühine, kui hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud. Kuna kohus tuvastas sarnaselt VAKOle, et hankijal oli õigus korraldada hange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, siis ei olnud hankija

§ 29

lg-st 2 tulenevalt kohustatud esitama registrile hanketeadet ning hankeleping ei saa olla

§ 69lg 11 p 1 alusel tühine.

Seega puudub alus VAKO 14.10.2016 otsuse tühistamiseks ning MKM ja KVT vahel 02.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamiseks. 11

(13)3-16-2129 17. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et käesolevas asjas esineb

§-s 69 toodud tühisuse alustest eraldiseisev alus hankelepingu tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 87 alusel. Riigikohus on Euroopa Kohtu praktikale tuginedes asunud seisukohale, et kui teenuste kontsessiooni andmisel on oluliselt rikutud ELTL art 49 ja 56 ja nendel põhinevat

§ 3, siis on võimalik lepingu tühisus tuvastada Ts

ÜS § 87 alusel (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-39-12, p 24). Esmalt tuleb kohtu hinnangul nõustuda vastustajaga, et viidatud kohtupraktika seondub teenuste kontsessiooniga, millega käesoleval juhul tegemist ei ole. Isegi kui asuda samas seisukohale, et TsÜS § 87 on käesolevas asjas põhimõtteliselt rakendatav, ei ole kohtu hinnangul tehingu tühisuse tuvastamise eeldused täidetud. 18. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 87 alusel tühisuse tuvastamise taotlemisel tugineb kaebaja nii ebaõige hankemenetluse liigi valimisele hankija poolt, kui ka väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise reeglite (ja

§ 3põhimõtete) rikkumisele.

18.1. Kohus leidis eelnevalt, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamine kolmanda varasema hanke luhtumise järgselt oli põhjendatud. Seega ei ole ebaõiget hankemenetluse liiki valitud ja see ei saa olla hankelepingu tühisuse tuvastamise aluseks ei

§ 69alusel ega ka Ts

ÜS § 87 alusel. 18.2. Kohtule ei nähtu vaidluse asjaoludest ka sellist väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise reeglite (ja laiemalt

§ 3põhimõtete) rikkumist, mis tingiks Ts

ÜS § 87 kohaldumise.

§ 28

lg 1 sätestab, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral peab hankija hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi omal valikul ühe või mitme huvitatud isikuga, olles eelnevalt esitanud neile hankedokumendid.

§ 68

lg 1 sätestab, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral esitab hankija hankedokumendid ühele või mitmele huvitatud isikule, kelle majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane. Kaebaja ei ole toonud esile piisavaid põhjendusi selle kohta, et vastustajal tekkis kohustus SLKga läbirääkimistesse asumiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses (muude isikutega läbirääkimistesse asumise küsimus kaebaja õigusi ei mõjuta).

§ 3

, § 28 lg 1 ja § 68 lg 1 selleks hankijat kohtu hinnangul ei kohustanud, arvestades järgmisi asjaolusid: SLK-l esines esimese hanke ajal maksuvõlg; SLK keeldus teisel hankel hanketingimustel lepingu sõlmimisest; hankija hinnangul esinesid teisel hankel SLK kõrvaldamise alused (SLK 24.09.2016 vaidlustuse p 2.3.3); SLK ei osalenud kolmandal hankel; SLK ei olnud esitanud seaduses ettenähtud tähtajaks

  1. a majandusaasta aruannet, mis võimaldaks hinnata tema majanduslikku ja finantsseisundit; SLK ei omanud iseseivat tehnilist ja kutsealast pädevust, vaid tugines varasematel hangetel enda tütarettevõtte (VML) pädevusele; VML ise hangetel ei osalenud, VML-l oli seaduses ettenähtud tähtajaks esitamata
  2. a majandusaasta aruanne, VML-l tekkis hanke käigus (22.08.2016) maksuvõlg ning hankija oli
  3. a juulis teavitanud VML-i senise avaliku teenindamise lepingu rikkumisest. Isegi kui asuda seisukohale, et MKM-l tekkis kohustus SLK kaasamiseks, ei saa sellest järeldada, et SLK-ga oleks igal juhul hankeleping sõlmitud, st esineks vastav SLK subjektiivse õiguse riive. 12

(13)3-16-2129
  1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata SLK kaebuse VAKO 14.10.2016 otsuse tühistamiseks ning MKM ja KVT vahel 02.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamiseks.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik oli vastustaja poolel ning seetõttu tuleb kaebajal kanda kolmanda isiku menetluskulud. Kolmas isik taotleb menetluskuludena esindajatasu hüvitamist summas 960 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtule on tähtaegselt esitatud kuludokumendid, sh kulude kantust kinnitavad tõendid. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Kaebaja ei ole kolmanda isiku menetluskuludele vastu vaielnud. Kohus mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 960 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.