Obsah (11)

§ 263§ 274§ 113§ 64§ 68§ 118§ 63§ 255§ 214§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6717 Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidl

§ 263

lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust,

§ 274

lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust ja

§ 113

järgi, mille eest mõisteti karistuseks 11 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 11 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 25.05.

2. Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 30.06.2014 otsus osaliselt, s.o A. Pärnaste süüditunnistamises ja karistamises

§ 113

järgi, samuti talle

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

Tühistatud osas tehti uus otsus, millega A. Pärnaste mõisteti

§ 113järgi õigeks.

A. Pärnaste tunnistati süüdi

§ 118

lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ning

§ 63alusel mõisteti A.

Pärnastele karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel loeti A.

Pärnastele

§ 263

p 1 järgi mõistetud karistus 4 kuud vangistust ja

§ 274lg 1 järgi mõistetud karistus 3 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega.

A. Pärnastele mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat vangistust. A. Pärnaste karistuse kandmise aja alguseks loeti 25.05.2013 ja lõpuks 25.05.

2. Harju Maakohtu 20.06.2016 määrusega jäeti A. Pärnaste temale Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Nimetatud kohtumäärus jõustus 13.08.
4. Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega on A. Pärnaste süüdi tunnistatud

§ 255

lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust ja

§ 214

lg 2 p 1,4 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsuse alusel mõistetud karistusega. A. Pärnastele mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Karistusaeg algas 25.05.2013 ja lõpeb 23.05.

2. Tartu Vangla esitas 21.12.2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Pärnaste vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu seisukoht
3. Tartu Maakohtu 05.01.2017 määrusega jäeti Tartu Vangla poolt edastatud materjalid A. Pärnaste karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega läbi vaatamata. Maakohus leidis, et kuna A. Pärnastel oli Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal võimalik ennetähtaegset vabastamist

§ 76lg 2 alusel taotleda 25.05.2016, s.o aeg, millal A.

Pärnastel sai kantud pool talle kohtuotsusega mõistetud karistusest ning kuna kohus jättis 20.06.2016 määrusega A. Pärnaste karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata, siis tuleb käesolev taotlus jätta läbi vaatamata. 7. Võttes arvesse A. Pärnaste karistusaja pikkust ja algusaega ning asjaolu, et A. Pärnaste kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning kohus on jätnud A. Pärnaste tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega karistuse kandmiselt vabastamata, on A. Pärnastel võimalik taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist (

§ 76lg 2 p 2 alusel) 22.01.2018, s.o aeg, millal A.

Pärnastel saab kantuks kaks kolmandikku karistusajast. 8. Kuna A. Pärnaste jäeti Harju Maakohtu 20.06.2016 määrusega tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata, on vanglateenistusel VangS § 76 lg 2 kohaselt õigus kohtule materjalid uuesti edastada pärast

§ 76lg 2 p-s 2 sätestatud karistusaja, s.o vähemalt kaks kolmandikku, ärakandmist.

Seadus ei näe ette võimalust, et kohus vaataks materjale läbi varem kui seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 9. Maakohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et käesoleval ajal ei kanna A. Pärnaste karistust enam varasema kohtuotsuse alusel, s.o Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsuse alusel. A. Pärnaste kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 07.09.2016 otsuse alusel, millega on A. Pärnastet karistatud

§ 255lg 1 ja § 214 lg 2 p 1, 4 järgi liitkaristusega kokku 7 aastat vangistust.

Kuna nimetatud otsusega loeti A. Pärnaste karistusaja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 25.05.2013, pikenes A. Pärnaste ärakandmisele kuuluv karistusaeg reaalselt ühe aasta võrra. Maakohtu hinnangul ei anna kinnipeetava suhtes tehtud uus süüdimõistev kohtuotsus lisaks

§-s 76 ja VangS §-s 76 sätestatud võimalustele täiendavat õigust vaadata läbi tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjale. Seega tuleb olukorras, kus karistust kandva kinnipeetava suhtes on kohus läbi vaadanud materjalid tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta ja jätnud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastamata ning kinnipeetava suhtes tehakse uus süüdimõistev kohtuotsus (mille alusel asub ta karistust kandma), edastada kohtule materjalid VangS § 76 lgs 2 sätestatud tähtaja möödumisel. Maakohus leidis, et käesolevaks ajaks ei ole saabunud VangS § 76 lg-s 2 sätestatud tähtaeg, s.o aeg, millal A. Pärnastel oleks võimalik tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. Määruskaebus

1. Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse A. Pärnaste kaitsjad vadv Aivar Pilv ja Marko Pilv, kes taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Samuti taotletakse käesoleva määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulude riigi kanda jätmist.
2. Kaitsjate hinnangul ei ole maakohus määruse põhjendamiskohustust täitnud, sest antud juhul on maakohus piirdunud üksikute õigusnormide teksti määrusesse ümberkirjutamisega ja seejärel ühes lauses maakohtu subjektiivse arvamuse esitamisega. Maakohus ei ole esitanud asjakohaseid põhjendusi ega arusaadavat ja loogiliselt jälgitavat arutluskäiku, mille pinnalt oleks võimalik mõista, millistest kaalutlustest ja seisukohtadest lähtuvalt on maakohus pidanud põhjendatuks Tartu Vangla poolt esitatud materjalide läbi vaatamata jätmist, mistõttu on rikutud määruse põhjendamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 ja § 339 lg 2 mõttes.
3. Harju Maakohtu
4. septembri 2016 otsusega mõisteti A. Pärnastele liitkaristuseks 6 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise algusajaks
5. mai 2013 ja karistuse lõppemise ajaks
6. mai
7. Kaitsjate hinnangul nähtub eeltoodust üheselt ja ümberlükkamatult, et antud juhul tuleb ärakantud karistuse kestuse kindlakstegemisel lähtuda eelviidatud Harju Maakohtu otsuses märgitud karistuse kandmise algusena märgitud kuupäevast (s.o
8. maist 2013).
9. Tartu Vangla edastas
10. detsembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid A. Pärnaste tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks karistuse kandmiselt. Seega puudub vaidlus selles, et Tartu Vangla poolt materjalide kohtule edastamise aja seisuga oli A. Pärnaste talle mõistetud 6 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkusest liitkaristusest ära kandnud vähemalt pool.
11. Seadusandja pole kitsendanud ennetähtaegse vabanemise õiguse kasutamise võimalusi sõltuvalt sellest, kas isikule on mõistetud liitkaristus või mitte. Seadusandja on

§ 76

lg 2 p-s 1 seadnud ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamise õiguse sõltuvusse ärakantud karistusaja pikkusest ja elektroonilise valve kohaldamiseks nõusoleku andmisest. Antud juhul on mõlemad tingimused A. Pärnaste poolt täidetud. 15. Kui süüdimõistetud isik mõistetakse karistuse kandmise ajal süüdi uue kuriteo toimepanemises ning talle määratakse uus liitkaristus, siis pikeneb ka süüdimõistetu poolt ärakandmisele kuuluv karistusaeg. Sellisel juhul tuleb

§ 76

lg 2 p 1 nõuete täidetuse hindamise korral lähtuda viimase kohtuotsuse alusel mõistetud liitkaristuse pikkusest. Juhul kui isik on ära kandnud vähemalt 50 % tema suhtes tehtud viimase jõustunud kohtuotsuse alusel mõistetud karistusajast ja nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega tuleb süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist puudutavad materjalid

§ 76lg 2 p 1 alusel sisuliselt läbi vaadata. 16. Maakohus on täiesti ebaõigesti sisustanud Vang

S § 76 lg 2 regulatsiooni ja seeläbi välistanud A. Pärnaste poolt oma õiguste teostamise võimalikkuse (kinnipeetaval on õigus taotleda enda ennetähtaegset vabastamist).

1. Nimetatud regulatsiooni mõte on selles, et juhul kui kohus keeldub isiku vabastamisest poole karistuse ärakandmisel on isikul uuesti võimalus taotleda enda vabastamist peale seda kui ta on oma karistusest ära kandnud vähemalt 2/
2. Siinkohal on seadusandja silmas pidanud kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise võimalusi ühe ja sama karistusaja raames, mitte aga olukorras, kus kinnipeetule on vahepealsel ajal mõistetud uus liitkaristus, mille mõistmisega on tema poolt ärakantava vangistuse pikkus suurenenud.
3. Maakohtu tõlgendusega nõustudes tuleks möönda, et kui karistust kandavale kinnipeetavale, kes on talle mõistetud karistusest 50 % ära kandnud ning kelle vabastamisest kohus keeldus, mõistetakse uus ja pikem liitkaristus, siis on isikul õigus uuesti taotleda ennetähtaegset vabastamist alles liitkaristusest 2/3 ärakandmise järgselt. Sellise tõlgenduse kohaselt kitsendataks põhjendamatult pikema karistuse saanud isiku võimalusi taotleda enda vabastamist olukorras, kus kehtiv seadus sellist kitsendust ette ei näe.
4. Maakohus on sisuliselt enda subjektiivsest hinnangust lähtudes asunud meelevaldselt kitsendama/piirama süüdimõistetu õigust taotleda ennetähtaegset vabastamist

§ 76lg 2 p 1 alusel, kuigi seadus sellist piirangut ette ei näe.

Teisisõnu on maakohus väljunud õigusemõistmise rollist ja asunud ise kehtivat õigust kitsendama. Ringkonnakohtu järeldused

1. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele ning taotlus tuleb saata uuele kohtukoosseisule sisuliseks läbivaatamiseks.
2. Ringkonnakohus nõustub kaitsjatega, et seadusandja ei ole kitsendanud ennetähtaegse vabastamise õiguse kasutamise võimalusi sõltuvalt sellest, kas isikule on mõistetud liitkaristus või mitte.

§ 76

lg 2 p 1 alusel on ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamine sõltuvuses ärakantud karistusaja pikkusega. Tõlgendades

§ 76

lg 2 p 1 grammatiliselt, selgub viidatud sättest otseselt, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

1. Tartu Vangla edastas
2. detsembril 2016 maakohtule materjalid kinnipeetava A. Pärnaste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks tema suhtes viimase, jõustunud kohtulahendi alusel, s.o Harju Maakohtu 07.09.2016 otsuse alusel, millega A. Pärnaste karistusaeg algas 25.05.2013 ja lõpeb 23.05.
3. Teisisõnu ei kanna A. Pärnaste enam karistust mitte Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsuse alusel, vaid Harju Maakohtu 07.09.2016 otsuse alusel ning ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamisel tuleb lähtuda tema suhtes viimati tehtud kohtuotsusest. Seega ei ole oluline, et 20.06.2016 määrusega jäeti A. Pärnaste temale Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata, kuna konkreetne ennetähtaegse vabastamise otsustamine toimus ajal, mil Harju Maakohus ei olnud A. Pärnaste suhtes teinud uut kohtulahendit, mille alusel kinnipeetav hetkel karistust kannab.
4. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et A. Pärnaste suhtes ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamisel tuleb lähtuda Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusest. Kuna Tartu Vangla poolt maakohtule ennetähtaegse vabastamise otsustamise materjalide edastamise aja seisuga oli A. Pärnaste

§ 76

lg 2 p 1 alusel ära kandnud poole talle Harju Maakohtu 07.09.2016 otsuse alusel mõistetud karistusest, siis puudus maakohtul seaduslik alus jätta Tartu Vangla poolt edastatud materjalid läbi vaatamata.

1. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2017 määruse ja saadab asja uuele kohtukoosseisule sisuliseks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse täielikult.
3. A. Pärnaste kaitsjad advokaadid A. Pilv ja M. Pilv taotlevad määruskaebuse koostamise eest tasu 515,25 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsjate taotluse. KrMS § 187 lg 1 alusel jääb menetluskulu 515,25 eurot riigi kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas