1-15-9570/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9570 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Oleg Demaškevitš (isikukood 37412282213), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. novembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega tunnistati Oleg Demaškevitš süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti
9. aprill
10. Karistuse lõpptähtaeg on
11. aprill
13. Viru Maakohtu
14. novembri
15. a määrusega jäeti O. Demaškeviš elektroonilise valvega vabastamata, sest isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. 2.1 Kohus tõi välja, et süüdlast on varasemalt karistatud 3 korral, sh varavastaste ja raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Käesolevalt kannab süüdlane karistust rahvatervisevastase narkokuriteo eest. Seega on kuriteod muutunud ühiskonnaohtlikumaks. O. Demaškevitšil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ka vanglas range järelevalve all viibides ei ole ta suutnud alluda korraldustele ning järgida kehtestatud nõudeid. 2.2 Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma abikaasa ja lastega, kus elas ka enne vangistust. Kõik puudutatud isikud on andnud oma nõusoleku isiku elama asumiseks sinna ning seal elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Samuti on isikul vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitab perekonnal majanduslikult kergemini toime tulla. Samas nähtub iseloomustusest, et isik töötas ka enne vangistust, kuid pani siiski kuriteo toime lisatulu teenimiseks. Seega ei piisanud varasemalt isiku enda ja perekonna sissetulekust majanduslikult toime tulemiseks. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku taustaga inimesed, kellega koos pani toime esimesed ja ka praeguse kuriteo. Seega võib eeldada, et isik ei ole varasematest tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi teinud, mistõttu on põhjust arvata, et isik võib jätkata kuritegude toimepanemist vabaduses, eriti lisatulu teenimise vajaduse tekkimisel. Kohus nõustub käesolevalt prokuröriga selles, et elektrooniline järelevalve piirab küll isiku liikumist, kui ei takista narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude toimepanemist. 2.3 Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 9% ja uue vägivaldse kuriteo puhul 14%, milliste näol on tegemist suhteliselt madalate riskidega, kuid kohtu hinnangul on siiski isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik, kuna kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ärakandnud veidi üle poole, mida võib praegusel juhul lugeda ebaproportsionaalseks tal kanda jääva karistusega.
16. O. Demaškevitš vaidlustas maakohtu määruse ja taotleb enda vabastamist elektroonilise valvega. Määruskaebuse sisu on kokkuvõtlikult järgmine. 3.1 Kohus on teinud ebaõigeid järeldusi, kui viitas eelnevatele karistustele ja kuriteo raskusele, see on ebaõiglane, sest ei arvesta O. Demaškevitši isiksust ja elu ning karistatakse justkui teistkordselt. Kohus on jätnud arvestamata KarS § 76 lg 4 asjaolud kogumis - arvestamata on jäetud järgmised asjaolud: kuriteo motiiv - nagu määruskaebuse esitaja varasemalt uurijale ja prokurörile, aga ka kohtule selgitas, olid tal kuriteo toimepanemise ajal suured rahalised probleemid.
17. a määrati töövõimetuse tõttu pension ja ta kaotas töö. See ei ole küll põhjus kuriteo toimepanemiseks, ent O. Demaškevitš ei ole kunagi proovinud vastutusest eemale hoida ega karistusest pääseda. Ta on oma tegu kahetsenud ja sellest aru saanud. Praegusel ajal kannab O. Demaškevitš karistust, ehkki teiste kaasosaliste puhul vaadatakse alles asja kohtus läbi. Vangla aga, viidates O. Demaškevitši kõrgele ohtlikkusele ja uue kuriteo riskile, ei too ühtki tõendit selle põhjendatuse kohta - seega on tegu paljasõnaliste väidetega. Määruskaebuse esitaja toonitab, et pani eelnevad kuriteod toime 15 aastat tagasi. See iseloomustab teda kui inimest, kes suudab vabaduses elada seadust rikkumata ja töötada. Teinud aga vea, oskab ta teha sellest järeldused ja ausa elu juurde naasta. 3.2 Kohus jättis arvestamata, et O. Demaškevitš on 42-aastane, ametlikult abielus ja elab 4toalises korteris. Teda ootavad koju naine ja lapsed, kellega on head suhted. Pidevalt osaleb O. Demaškevitš laste kasvatamises. Perekond ootab teda koju ja toetab ka vangistuses viibimise ajal. Määruskaebuse esitaja soovib naasta perekonna juurde, et kasvatada lapsed seaduskuulekaks. Praegu aga on kõik finantsprobleemid naise õlul, sest elatakse naise töötasust ja ema töövõimetuspensionist. Ka ema vajaks terviseprobleemide tõttu O. Demaškevitši abi. 3.3 O. Demaškevitš töötas hästi ja töö kaotas ta invaliidsuse tõttu. Küll aga oli tööandja tema tööga rahul, mistõttu on esitas ka garantiikirja, milles nõustus O. Demaškevitši tagasi tööle võtma. Ametlikult teenides võib töötasu olla kuni 3000 eurot kuus, mis võimaldab seaduskuuleka äraelamise. Määruskaebuse esitaja soovib töötada, aidata peret ning osaleda laste kasvatamisel. Ta on väsinud tegevusetusest. 3.4 O. Demaškevitši käitumine vangistuses on olnud hea. Ärakantud 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistuse ajal on esinenud vaid üks rikkumine, mis määrati tööst keeldumise eest. Määruskaebuse esitaja selgitab, et ei saa astma tõttu töötada kemikaalidega ja tolmuses keskkonnas. Astmast teadis ka vangla administratsioon, ent sellele vaatamata määrati O. Demaškevitš tööle, kus on vaja töötada keemiliste vahenditega. Töö vastu ei ole määruskaebuse esitajal midagi, ent vaid juhul, kui ta ei pea töötama tolmus ega kasutama keemiat. Lisaks on O. Demaškevitš karistuse - 7 ööpäeva kartserit 2 2 ära kandnud ning ehkki see oli ebaõiglane, ei vaidlustanud ta karistust, kuna soovis tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Distsiplinaarkaristus kustub
18. aprillil 2017, muu käitumine on olnud veatu. O. Demaškevitš ei ole omaks võtnud vangla subkultuuri, ta ei suhtle teiste kinnipeetavatega ja tegeleb aktiivselt spordiga ning käib kirikus, raamatukogus, loeb palju ja õpib eesti keelt. 3.5 Mis puudutab prokuröri poolt välja toodud kriminaalmenetlust
19. a toime pandud kahes kuriteoepisoodis, siis on O. Demaškevitš antud asjas ülekuulamisele kutsutud ühel korral
20. a suvel. Ta kinnitab, et ei osalenud talle kahtlustuse järgi süükspandavas 2 episoodis ja kuulumises kuritegelikku ühendusse, mida iseloomustab füüsiline vägivald ja narkootikumide käitlemine. Kõik O. Demaškevitši katsed saada teada, kust selline info pärineb, jäid vastuseta. Alles Postimehest sai O. Demaškevitš teada, et politsei uuris Ida-Virumaal perioodil
21. -
22. aastani toimunud tegevust ning et vastutusele on võetud 18 inimest.
23. jaanuaril 2017 ei olnud süüdistuskokkuvõtet veel vene keelde tõlgitud, sellepärast on selle sisu O. Demaškevitšile teadmata. Kuna tegemist on 18 süüdistatava ja 123-köitelise kriminaalasjaga ning O. Demaškevitš juba kannab karistust, siis lõpeks tema karistusaeg enne, kui jõutaks asjas otsuseni. Uue kuriteo kahtlust ei saa vaadata kui raskendavat asjaolu. See ei ole O. Demaškevitši süü, et politsei ja prokuratuur ei ole suutnud asja lahendada
24. a, mil määruskaebuse esitajal olnuks võimalik enda süütust tõendada. Isegi kui arvestada esitatud kahtlustust 2 episoodis, oleks neid arvestatud kogumis karistust mõistes ja puuduks vajadus uuesti O. Demaškevitši süüasja arutada. 3.6 O. Demaškevitš palub arvestada, et tal on jäänud kanda lühike karistusaeg - 1 aasta 3 kuud vangistust ning arvestades, et järgmisel korral avaneb tal võimalus vabaneda alles aasta pärast, ei oleks tal vabanemise šanssi. Määruskaebuse esitaja palub kohtul arvestada, et ta soovib kasvatada lapsi ning aidata peret ja ema. Uusi kuritegusid ta toime panema ei hakka. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord O. Demaškevitši tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
26. Esiteks märgib ringkonnakohus, et jätab tähelepanuta O. Demaškevitši väited, mis puudutavad tema süüasja uues kriminaalasjas (vt määruse p 3.5), sest isiku süüküsimuse otsustamine ei saa olla tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse esemeks. Samas ei ole ka maakohus süüdlast jätnud vabastamata põhjusel, et tema suhtes on menetlemisel uus kriminaalasi. Põhjused on muud.
27. Ehkki O. Demaškevitš on välja toonud erinevaid enda vangistusest vabastamist toetavaid argumente, määruskaebuse väited ringkonnakohut maakohtu positsioonist erinevale seisukohale asumiseks ümber ei veena. Karistusseadustik ei näe ette isiku vangistusest tingimisi vabastamise imperatiivsust formaalsete aluste esinemisel. Küll aga näeb seadus ette, et isiku võib jätta vabastamata süüdlase varasemat elukäiku, kuriteo raskust ning isiku käitumist vangistuse ajal arvestades. Maakohus leidiski kokkuvõtlikult, et süüdimõistetut, keda on korduvalt karistatud ning kelle teod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks ja kellel on ka vanglas kehtiv distsiplinaarkaristus, oleks ennatlik tingimisi ennetähtaegselt vabastada ajal, mil kantud on vaid veidi üle poole karistusajast. Seejuures arvestas kohus kaalutlusotsuse tegemisel juba ka O. Demaškevitši poolt määruskaebuses taas välja toodud positiivseid asjaolusid nagu alalise elu ja garanteeritud töökoha olemasolu. Samuti on kohtule teada olnud kõik teised määruskaebuses välja toodud väited: soov aidata peret, süü tunnistamine ja kahetsus, sissetulek vabanemisel, kuriteo toimepanemise põhjused, distsiplinaarkaristuse määramise põhjus, suhtumine alkoholi ja narkootikumidesse. Sellele vaatamata on kohus leidnud, et negatiivsed asjaolud kaaluvad positiivse üle. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus ka ära põhjendanud, miks tal ei tekkinud veendumust, et süüdimõistetu tuleks 3 3 ennetähtaegselt vabastada. Kohus märkis, et O. Demaškevitš pani kuritegusid toime ajal, mil tal oli perekond ning ka töökoht - seega ei ole tegemist asjaoludega, mis hoiaksid ära uute kuritegude toimepanemise. Samuti märkis kohus, et O. Demaškevitši suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku taustaga isikud, kellega koos ta pani toime nii esimesed kui ka praeguse kuriteo.
28. O. Demaškevitši üks keskseid väiteid seisneb selles, et määratud distsiplinaarkaristus on alusetu. O. Demaškevitši terviseprobleem, mis tal väidetavalt ei võimalda pakutud koristajatööd vastu võtta, on maailmas laialt levinud ja avaldub isikuti erinevalt. Ei saa välistada, et O. Demaškevitši puhul on vastunäidustatud töötamine tolmuses keskkonnas ja kemikaalidega, küll aga peaks selline keeld tulenema arstilt. Praegusel juhul ei nähtu vangla iseloomustusest, et koristustööd oleks O. Demaškevitšil tervisliku olukorra tõttu keelatud. O. Demaškevitši esitatud raviloost nähtub, et
29. märtsil 2016 on konsulteeritud perearstiga, kinnipeetav on töövõimeline ja võib töötada koristajana 1 tund päevas (tlk 55).
30. Ringkonnakohus märgib, et ehkki O. Demaškevitš on määruskaebuses väitnud, et ta on varasemast käitumisest õppinud ja kahetseb tehtut ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt, tuleb ka ringkonnakohtul paratamatult arvestada isiku varasemat elukäiku ning selle põhjal otsustada, kas need lubadused on usutavad. Olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud, ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne nagu näiteks esmakordselt karistatute puhul. Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiiv suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele, kui isiku lubadused. Praegusel juhul ei kaalu O. Demaškevitši lubadused ja perekondlikud asjaolud üles tema varasemat elukäiku, kuriteo asjaolusid ning osaliselt tema käitumist vangistuses. Väärib märkimist, et O. Demaškevitš on vangla poolt hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks. Kõrgohtlikkust mööndakse kinnipeetavate puhul, kelle ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal ajahetkel ja kelle teo toimepanemise tagajärg on suur kahju.
31. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau