KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht Kohtuasja number 15.12.2016, Rakvere kohtumajas Videokohtuistungi toimumise aeg 09.12.2016 1-13-1021 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Elle Karm Kaitsja Andres Veski (määratud korras) Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Mart Elerma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Mart Elerma, i.k. 36111140344, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 14.08.2012 ja lõpp 14.02.
- Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta Mart Elerma vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Mart Elermalt menetluskuluna riigituludesse 138,72 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „Mart Elerma, 1-13-1021, menetluskulud“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 138,72 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski poolt süüdimõistetu Mart Elerma kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Mart Elermale ja tema kaitsjale ning määruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mart Elerma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Mart Elerma on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.04.2013 otsusega kokkuleppemenetluses KarS § 415 lg 1, § 418 lg 2 p 1, § 418 lg 3 ja § 4181 lg 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega mõistis kohus talle karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.03.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aastat ja 6 kuud vangistust võrra mõistes Mart Elermale lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 14.08.
- Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Mart Elerma taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul tahab ta vabanedes elama asuda oma pere juurde, kellega tal on väga hea läbisaamine ja kes ootavad teda koju, samas on perel ka abi vaja. Tunnistas, et tal oli võimalus kanda karistust vabaduses, ta rikkus selle ära pannes katseajal toime uue kuriteo. Kinnitas, et kahetseb oma tegusid ja loodab andestamisele. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ei ole eelnevad karistused talle mõju avaldanud ning suunanud teda elama seadusekuulekalt. Samuti märgib prokurör, et kinnipeetav on võimalik jätta vabastamata ka ainuüksi kuriteo raskuse motiivil arvestades, et teda on karistatud I astme üldohtliku kuriteo toimepanemise eest. Lisaks on isikul mõistetud karistusest kandmata üle 4 aasta ning sellises mahus karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei ole põhjendatud ega õiglane. Ka kujuneks kriminaalhoolduse aeg Mart Elerma puhul ebamõistlikult pikaks. Prokurör juhib tähelepanu ka kinnipeetava distsiplinaarkaristusele. Kaitsja leidis, et Mart Elermad on võimalik vabastada ennetähtaegselt elektroonilise valve alla, kuna tal on olemas elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobiv elukoht, toetav perekond ning võimalus asuda koheselt tööle. Ka ei ole Mart Elerma uue kuriteo toimepanemise riskiprotsent kuigi kõrge ning kriminaalhooldus aitaks isikul taaskohaneda eluga vabaduses. Kaitsja lisas, et Mart Elerma näol ei ole tegemist isikuga, kes hakkaks vabanedes toime panema 2 vara- või isikuvastaseid kuritegusid ning kriminaalhoolduse tugi aitaks kaasa pika katseaja edukale läbimisele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglas kannab karistust kolmandat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on varieeruv, kuigi kaks viimast kuritegu on seotud tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega. Varasemalt on isikut karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Seega sooritatud kuriteod on ühiskonnale üldohtlikud. Kahe viimase kuriteo soodusteguriks oli kehv majanduslik olukord. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama abikaasale kuuluvasse euroremonditud 4-toalisesse eramusse. Kodukülastuse käigus on kindlaks tehtud, et eramu sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning eramu omanik on andnud seadme paigalduseks oma nõusoleku. Seega on isikul olemas kindel ja sobilik elukoht, mis on ennetähtaegse elektroonilise valve alla vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on isikule garanteeritud töökoht xxxx lukksepana. Kohtu hinnangul oleks kinnipeetava tööleasumine oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetaval on toetav sotsiaalvõrgustik abikaasa, täisealise poja ja tütre näol. Mart Elerma on lähedaste poolt koju oodatud ning kinnipeetava täisealised lähedased on valmis teda igati toetama. Abikaasal ja pojal on alalised töökohad ja seega püsivad sissetulekud. Positiivseks loeb kohus ka seda, et isik on vangistuses olnud hõivatud erinevatel majandustöödel ning osalenud vestlustel riskivõtu teemadel ja alates 10.05.2016 töötab Viru Vanglas köögitöölisena. Seega kasutab Mart Elerma vangistuses viibitavat aega otstarbekalt. Samas peab märkima, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Isik ise ei eita seda, kuid ei plaani nendega suhteid katkestada, kuna ei näe selleks vajadust. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele vaatamata asjaolule, et kinnipeetav enda sõnul teiste poolt mõjutatav pole. Negatiivne on ka asjaolu, et Mart Elermal puudub isikut tõendav dokument ning uut taotlust esitatud pole, pass kehtis kuni 11.03.2015 ning ID-kaart kuni 16.03.
- Eelnimetatud asjaolu võib takistuseks osutuda peale vabanemist ametlikult tööle asumisel ja ei võimalda taotleda pensioni ja/või sotsiaaltoetusi, mis omakorda võib halvendada isiku materiaalselt olukorda arvestades asjaoluga, et Mart Elerma on töövõimetuspensionär ning enne vangistust oli tema pension perele stabiilseks sissetulekuks. 3 Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 21%. Samas on vangla hinnangul kinnipeetav kõrgohtlik ja ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isikul on majanduslikud raskused või kui ta on tarvitanud alkoholi. Kohtu hinnangul on majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isikul on maksmata nõudeid 12092,43 eurot ning vabanemisfondis on üksnes 589,85 eurot. Vangla iseloomustuse kohaselt ei suuda kinnipeetav oma varasematest kogemustest õppust võtta ning kordab samu vigu, ei suuda leida alternatiive. Probleemide äratundmise oskus on vähene ja sellest tulenevalt ka eesmärkide seadmise vähene oskus. Toimepandud kuritegusid kinnipeetav põhjalikumalt analüüsinud ei ole, kuna oma sõnul ta midagi ohtlikku ei teinud, seega ei teadvusta isik kuriteo toimepanemist. Ka ei väärtusta isik ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme olles jätkuvalt toimepannud kuritegusid, mis seavad ohtu avalikkuse julgeoleku. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole Mart Elerma õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Mart Elerma puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Ka saaks kohtu hinnangul 4aastane katseaeg olema ebamõistlikult pikk. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 18.01.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Jätta Viru Maakohtu
- detsembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) advokaat Andres Veskile määruskaebemenetluses Mart Elermale riigi õigusabi osutamise eest. 3.Mõista Mart Elermalt välja menetluskulu 24 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. 4.Mart Elermalt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
- Tasumisel märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Mart Elerma, 1-13-1021, menetluskulud“. 4 5.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 15.12.2016 kohtumäärus 1-13-1021 jõustus 17.02.2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Keili Rosar