2-16-16596/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16596 Tsiviilasi L K hagi E K vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L K, isikukood *, elukoht * Kostja E K, isikukood *, elukoht * Kohtuistungi aeg
2. detsember 2016 RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Lahutada L K (isikukood *) ja E K (isikukood *) abielu, mis on registreeritud *.a. * Maavalitsuses.
5. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. 4.Jõustunud kohtuotsus saata * Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
7. Hageja kanda jääb riigilõiv summas 100 eurot. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue 03.11.2016.a. esitas hageja L K Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja E K vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on poolte abielu sõlmitud *.a.. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud 03.03.2016.a. Hageja soovib abielu lahutada, kuid kostja ei ole nõus lahutusega perekonnaseisuasutuses. Hagejal on uus elukaaslane. Poolte kooselust on sündinud * .a. poeg, kes elab koos hagejaga. 29.11.2016.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde, kinnitades, et pooled kooselu enam ei taasta. Hagejal on uus pere. Kostja ei ole vabatahtlikult nõus lahutama. Kostja on kohtumenetlusest teadlik. Peale seda, kui kohus suhtles telefoni teel kostjaga, tuli kostjalt ähvardav sõnum. Kostja on kohtuistungist teadlik. Kostja on avaldanud, et ta istungile ei tule. Hageja palub poolte abielu lahutada. Kostja seisukoht Kostja kohtule kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kohus on 15.11.2016.a. helistanud kostjale. Kostja andis oma elektronposti aadressi *. Nimetatud aadressile on kohus 08.11.2016.a. edastanud kostjale nii hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse kui ka kohtukutse /tl 21/. 15.11.2016.a. väitis kostja, et ta ei vaata iga päev oma elektronposti ja seetõttu ei ole ilmselt kirja näinud. Kostja palub kohtul dokumendid uuesti saata ning lubab kinnitada dokumentide kättesaamist. 15.11.2016.a. on kohus edastanud dokumendid kostja poolt antud elektronposti aadressile *. Kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud ega kohtu telefonikõnedele ei vastanud /tl 32-34/. 29.11.2016.a. määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud. 05.12.2016.a. on kostjale isiklikult kättetoimetatud hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse 29.12.2016.a. määratud kohtuistungile /tl 49/. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest ei teatanud. 20.01.2017.a. kuulas kohus ära E K telefoni teel. E K selgitab, et kohtu poolt on talle küll elektrooniliselt dokumente edastatud, kuid ta ei ole saanud nendega tutvuda. Paberkandjal dokumentide kättesaamist eitab kategooriliselt. Lahutusest on teadlik, sest L K on talle seda öelnud. Annab taaskord kohtule oma e-posti aadressi * /tl 58/. Ärakuulamisel ei esitanud E K vastuväiteid lahutuse nõudele. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud *.a. * Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas /tl 60/. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus 2 ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja on kohtule kinnitanud, et alates märtsist 2016 on tal uus elukaaslane. Seega on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud. Kohus on kostja ära kuulanud telefoni teel 20.01.2017.a. Ärakuulamisel kinnitas kostja, et ta on teadlik hageja poolt esitatud nõudest. Vastuväiteid kostja nõudele ei esitanud. Kohus on seisukohal, et kostjal on olnud võimalik isiklikult tutvuda tsiviilasjas esitatud abielu lahutamise nõudega, kuna hagi on talle isiklikult kätte toimetatud 05.12.2016.a. Kostja väited, et ta ei ole dokumente kätte saanud ei ole usaldusväärsed. Väljastusteatel, mis on kohtule tagastatud on märgitud dokumentide saajaks E K, samuti on märgitud dokumendi numbriks *, mille alusel on postitöötaja tuvastanud saaja isikusamasuse. Kohus on teinud päringu rahvastikuregistrisse, kust saadud vastuse kohaselt on E K’le väljastatud 23.12.2013.a. juhiluba *. Seega oli E K’l võimalik dokumentidega tutvuda alates 05.12.2016 kuni 20.01.2017, kuni kohus talle helistas. Ärakuulamisel kostja vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada. Pooltel ei ole ühist kooselu, hagejal on uus elukaaslane, mistõttu ei ole alust arvata, et pooled veel oma abielulised suhted taastaksid. Eeltoodud põhjendustel lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3