← Eesti

2-16-1596/19

Obsah (7)§ 11§ 15§ 9§ 12§ 139§ 168§ 175

2-16-1596 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-1596 Otsuse avalikult teatavaks 27. jaanuar 2017 kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maakohus Ko

§ 11

lg 2 nõuetele.

§ 15

lg-s 1 sätestatud ettevõtja ainuõigus oma ärinimele tähendab mh seda, et ettevõtjal on õigus keelata teistel kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv tähis, kui selle kasutamine välistaks ärinimede selgesti eristatavuse

§ 11lg 2 mõttes (Riigikohtu otsus asjas 3-2-1-157-05 p 13).

Kostja ja hageja ärinimed erinevad teineteisest üksnes hageja ärinimes sisalduva sõna „Baltics“ poolest (lisaks ka täiendite osas, kostjal vastavalt „OÜ“ ja hagejal „AS“, mis äriühingute juriidilise vormi tunnustena on aga ärinime kohustuslikud osad (

§ 9

lg-d 2 ja 3) ega anna seetõttu ärinimele eristatavust

§ 11lg 2 tähenduses).

2. Tsiviilasjas nr 2-15-12736 (p-s 6) on Tallinna Ringkonnakohus märkinud, et ärinimede eksitava sarnasuse tuvastamisel tuleb hinnata, kuidas Eesti tarbija nimesid reaalselt tajub ning ärinimede eristatavuse saavutamiseks peavad erisused olema turusituatsioonis tajutavad. Hageja leiab, et kuivõrd sõnaühend „East Capital“ kostja ärinimes on samane vastava sõnade kombinatsiooniga hageja ärinimes ning Riigikohtu praktika kohaselt ei anna täiendsõna „Baltics“ („Baltic“) hageja ärinimele eristusvõimet, pole kostja ärinimi hageja omast järelikult keskmisele tarbijale turul objektiivselt ja reaalselt eristatav. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, leidnud, et olukorras, kus kostja ärinimi jätab eksitava mulje seotusest hagejaga (ning grupiga, millesse hageja kuulub), on tegemist

§ 12

lg 1 rikkumisega ning hageja saab nõuda ärinime kasutamise keelamist ka

§ 12lg 1 alusel. Samuti võib olla alust rääkida ka kõlvatust konkurentsist Konk

S § 50 lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 51 mõttes. 3. Kostja poolt

§ 12lg 1 ja Konk

S §-de 50 ja 51 rikkumine ei sõltu kostja tegevusalast, vaid oluline on üksnes see, kas kostja ärinimi jätab eksitava mulje seotusest hageja ning grupiga, millesse hageja kuulub. Kostja poolt eksitava ärinime kasutamine rikub ka „East Capital“ kaubamärgi omaniku õigusi. East Capital AB-le kuulub Euroopa Ühenduse kaubamärk „East Capital“ (registreeriti 13.01.2004) ning lisaks on see registreeritud ka 2 2-16-1596 Madridi kokkuleppe protokolli alusel rahvusvahelise kaubamärgina. Kuna kostja ärinimi sisaldub

§ 139

lg 1 p 1 järgi kostja põhikirjas, ei saa ärinime muuta põhikirja muutmata ning seetõttu tuleb kohustada kostjat muutma oma põhikirja ning esitama äriregistri pidajale avaldus põhikirja ning ärinime muutmiseks. Hageja palub

§ 15

lg-le 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg-le 1 (koosmõjus VÕS §-ga 1043, § 1045 lg 1 p-dega 5 ja 7 ja § 1046 lg-ga 1 ning konkurentsiseaduse (KonkS) §-dega 50-51) tuginedes keelata kostjal ärinime „East Capital OÜ“ kasutamine, kohustades kostjat valima omale uus ärinimi ning tegema kõik ärinime muutmiseks vajalikud tahteavaldused ja toimingud (sh muutma põhikirja ning esitama äriregistri pidajale põhikirja ja ärinime muutmiseks vajalik avaldus) viivitamatult, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul alates hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud jätta kostja kanda. II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD

  1. Kostja hagi ei tunnista. East Capital OÜ on kantud äriregistrisse vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. East Capital OÜ ei ole rikkunud mitte ühtegi seadust. Ettevõtte East Capital OÜ nimi on seaduslik. Nimi East Capital OÜ ei ole sama mis East Capital Baltics AS. Vastasel juhul ei oleks nime äriregister kinnitanud. East Capital Baltics AS-il oli olemas võimalus aastaid varem äriregistrit teavitada oma nn. kaubamärgist ja reserveerida õigused. Seda pole aga tehtud. Hageja peab hagi esitama äriregistri vastu, kes on kostja nime seadustanud. Samuti ei kattu ettevõtete tegevusvaldkonnad ning me ei ole kunagi teinud reklaami meedias või muul moel. East Capital OÜ on kostja ettevõtte nimi, mitte kaubamärk. Menetluskulud jätta hageja kanda. III KOHTUISTUNG
  2. Hageja jäi oma nõude ja seisukohtade juurde. Hageja kuulub suurde rahvusvahelisse gruppi/kontserni ja tegutseb üle euroopa. Hageja ei soovi, et kostja ettevõtet seostatakse kuidagi hageja ärinimega. Kui vaadata nimede domineerivat osa, siis hakkab kohe silma East Capital ja see ei ole eristatav tarbija jaoks. Hagi rahuldada. IV KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on kostja vastu esitanud hagi äriseadustiku (

) § 15 lg-st 1 tuleneva ainuõiguse kaitseks.

§ 15

lg 1 teise lause kohaselt võib kohus hagita menetluse korras keelata kasutada ärinime, mis ei vasta käesoleva peatüki nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust, ning keelu rikkumise korral rikkujat trahvida. See ei välista ärinime kaitset hagilises korras. Kohtu arvates ei välista eeltoodu asja lahendamist hagimenetluses koos teiste nõuetega. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ettevõtja õigus ärinimele on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstav õigus ja ettevõtja saab nõuda oma nimetatud ainuõiguse rikkumisel kahju hüvitamist ja/või tegevuse keelamist tulenevalt VÕS § 1055 lg-st 1. Tulenevalt

§-st 7 on ärinimi ehk firma äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 30 järgi peab äriühingu ärinimi olema eristatav teistest isikutest. Äriühingu ärinimi peab

§ 11

lg 2 järgi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. 7. Kostja kasutab ärinime " East Capital OÜ" ja hageja „East Capital Baltics AS“. Hageja väitel kuulub ta rahvusvahelisse suurkontserni East Capital Grupp, emaühinguks on Rootsi Kuningriigis registreeritud East Capital AB ning hageja haldab Balti riikide kinnisvarainvesteeringuid. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et „OÜ“ ja „AS“ ärinimede eristatavuse hindamisel tähtsus ei oma, sest tegemist on ärinimede kohustuslike täienditega 3 2-16-1596

§ 9lg-te 2 ja 3 järgi.

Hageja leiab, et poolte ärinimed erinevad teineteisest ainult hageja ärinimes sisalduva sõna „Baltics“ poolest, mis ei anna ärinimele eristatavust

§ 11lg 2 tähenduses.

Kostja arvates ei ole nimi sama mis hagejal. Vastasel juhul ei oleks nime äriregister kinnitanud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ärinime registreerimine äriregistris ei tähenda seda, et hageja õigust ärinimele ei ole rikutud. Hageja poolt viidatud Riigikohtu otsuses on leitud, et ärinime selgesti eristatavus ei tähenda üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all. Ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane (RKTKo 3-2-1-157-05 p 12).

  1. Kohtu hinnangul täidab ärinimi põhimõtteliselt samasuguseid funktsioone, kui kaubamärk kuivõrd ärinime eesmärgiks peetakse ettevõtja ning tema maine identifitseerimist. Erinevus seisneb ainult selles, et kaubamärgi eesmärgiks on kaupade, või teenuste eristamine. Ärinimi ei pea olema mitte ainult eristatav teistest, vaid selgelt eristatav. Tervikmulje põhjal on poolte ärinimede ja ka hageja emaettevõtte ärinime domineerivaks osaks sõnad East Capital ning sellest tulenevalt võivad hageja äripartnerid Eestis ja välismaal ning kliendid seostada kostjat hagejaga, kuna ärinime esimene osa on neil kõigil sama. Samuti võib tarbijale jääda ekslik mulje, et tegemist on omavahel seotud äriühingutega (nt. tütarühingud või samasse kontserni kuuluvad äriühingud). Hageja ärinime eristuvaks osaks on ainult sõna Baltics, mis kohtu hinnangul ei tähenda, et kaks nime oleks teineteisest piisavalt eristatavad.
  2. Hageja väitel on East Capital Grupp näol tegemist rahvusvahelise suurkontserniga, mille põhjal saab asuda seisukohale, et hageja ärinime geograafiline ulatus on lai. Täiend Baltics ei osunda ühelegi tegevusalale ega millelegi muule olemuslikule ning see on ärinime tervikus tajutav geograafilise määranguga tegevuspiirkonna kohta ja sellist täiendit ei saa pidada ärinime domineeriva osaga võrdse tähtsusega osaks. Riigikohus on leidnud, et ärinimi võib olla eksitav ka juhul kui see tekitab väärarusaama, et äriühingud kuuluvad ühte gruppi (RKTKo 3-2-1-4-06 p 38). Investeerimisteenuste turg ei ole piiratud ainult Balti riikidega ning seega võib kostja ärinimi jätta eksitava mulje, et hageja ja kostja on omavahel seotud. Kohus leiab, et kostja ärinimi ei ole hageja omast eristatav, st. kostja ja hageja ärinimede vaheline sarnasus, segiajamise tõenäosus on suur. Sisuliselt koosnebki kostja ärinimi hageja ärinime domineerivast osast (East Capital).
  3. Riigikohus on leidnud, et ettevõtjal on võimalik nõuda oma ärinime ainuõiguse rikkumise kõrvaldamist, kui tema ärinime ainuõiguse rikkumisega on ebaõigesti äriregistrisse kantud ärinimi ilma tema nõusolekuta.

§ 15

lg-st 1 tulenev ettevõtja ainuõigus oma ärinimele on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstav õigus ja ettevõtja saab nõuda oma nimetatud ainuõiguse rikkumisel kahju hüvitamist ja/või tegevuse keelamist tulenevalt VÕS § 1055 lg-st 1.

§ 15

lg-s 1 sätestatud ettevõtja ainuõigus oma ärinimele tähendab muu hulgas seda, et ettevõtjal on õigus keelata teistel äriühingutel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv sõna, juhul kui selle kasutamine välistaks ärinimede selgesti eristatavuse

§ 11lg 2 mõttes (RKTKo 3-2-1-157-05 p 11).

Kohus leiab, et kuna kostja ärinimi ei ole selgesti eristatav hageja ärinimest, siis on kostja rikkunud East Capital Baltics AS

§ 15

lg-st 1 tulenevat ainuõigust tema ärinimele ning hagejal on VÕS § 1055 lg 1 alusel õigus nõuda oma ärinime kasutamise keelamist. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada. 11. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja poolt eksitava ärinime kasutamine võib rikkuda ka „East Capital“ Euroopa Ühenduse kaubamärgi omaniku East Capital AB õigusi, kuid viimane ei ole käesolevas asjas menetlusosaliseks. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab kohustada kostjat muutma põhikirja ja esitama ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale. Sellise otsuse näol on tegemist TMS § 183 lg 1 järgse täitedokumendiga, mille 4 2-16-1596 alusel saab toimingut teha üksnes võlgnik ise. (RKTKo 3-2-1-4-06 p 40). Ärinimi sisaldub äriühingu põhikirjas (

§ 139lg 1 p 1).

Põhikirja muutmine on osanike pädevuses (

§ 168

lg 1 p 1).

§ 175

lg 2 sätestab, et põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama osanike otsuse põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokolli või hääletusprotokolli ja põhikirja uue teksti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat muutma oma põhikirja ja esitama ärinime muutmise avaldus äriregistri pidajale 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Hagihind TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja nõuab ainuõiguse rikkumise keelamist. Tegemist on mittevaralise nõudega TsMS § 132 lg 1 järgi ning mittevaralise nõude puhul on hagihinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 3666 eurot käibemaksuta sh tasutud riigilõiv 300 eurot, lepingulise esindaja kulud 2860 eurot (22*130) ning kohtuistungiga seotud menetluskulud on 506 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 22 tundi, tunnitasuga 130 eurot tund. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 130 eurot käibemaksuta ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ja mahuka asjaga, vaidlus ei olnud komplitseeritud ning menetlus ei kestnud pikka aega. Olenemata sellest, et esindaja on kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (vandeadvokaat), ei näe kohus põhjust, mis õigustaks kõrgemat tunnitasu hinda, kui 120 eurot käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagiavalduse koostamisele kulunud ajaks kokku 12 tundi ning kahel korral hagiavalduse täiendamisele, lõplikule vormistusele ja kohtule esitamisele kulunud ajaks 1,5 tundi. Lisaks on hageja esindaja kulutanud seisukoha täiendamisele, lõplikule vormistusele ja kohtule esitamisele 1, 25 tundi. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asjaoludega tutvumisele kuluv aeg, menetlusdokumentide vormistus ja kohtule esitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus leiab, arvestades hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente, nende mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, et hageja õigusabile kulunud aeg on põhjendatud osaliselt, so. 15, 25 tundi (18-2, 75). 5 2-16-1596 Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka ajakulu 4 tundi ettevalmistuseks kohtuistungiks. Kostja vastuväited ja seisukohad ei olnud mahukad ega õiguslikult keerukad, nagu ka terve tsiviilasi, mis oleks tinginud niivõrd suure ajakulu ettevalmistuseks. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ettevalmistuseks kohtuistungiks on 2 tundi. Kokkuvõttes leiab kohus, et ajakulu õigusabile on põhjendatud 17, 25 tunni ulatuses, mis teeb õigusabi kuludeks 2070 eurot (17, 25*120). Kohtuistungiga seotud menetluskulud on 506 eurot (65+32, 50 +18,50+390). Riigikohus on selgitanud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega 144 p 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt ka advokatuuriseaduse ega poole ja tema esindaja sõlmitud kliendilepingu alusel. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist (RKTKm 3-2-1-64-13 p 13). Eeltoodu alusel leiab kohus, et istungiga seotud hageja esindaja kulud on põhjendatud osaliselt, so. kohtuistungil osalemise eest 60 eurot (0,50h x tunnitasu 120 eurot), tutvumine kohtuistungi protokolliga ja kliendile istungist ülevaate andmise eest 30 eurot (0,25h x tunnitasu 120 eurot) ja lepingulise esindaja sõidukulu (bussipiletid) 18, 50 eurot kokku 108, 50 eurot. Hageja esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu 390 euro hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt ja selles osas jääb taotlus rahuldamata. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus menetluskulude taotluse osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 2478, 50 eurot, sh. riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2178, 50 eurot (2070+108, 50) käibemaksuta ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.