← Eesti

2-16-16377/13

Obsah (9)§ 656§ 436§ 438§ 230§ 459§ 392§ 456§ 442§ 173

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja numb

) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu vaidlustatud otsus kuulub vaidlustatud osas tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata elatise alammäära ületavas osas läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 7.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Otsust tehes hindab kohus

§ 438

lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seejuures ei ole kohus perekonnaasjas

§ 436

lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist

§ 230

lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda

§ 230lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt.

Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja nõustus hagejate nõudega seaduses ettenähtud minimaalse elatise ulatuses (vaidlustatud otsuse tegemise ajal 215 eurot kuus ühe lapse kohta) ja vaidles hagile vastu miinimumelatist ületavas osas. Seega ei ole kohus asja lahendades selgitanud välja asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, sh on jäänud tuvastamata hagejate 3

(5)tegelike vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse ja kummagi vanema osa hagejate ülalpidamise kohustuse kandmisel. Maakohus lähtus põhjendamatult kohtupraktikas tavapärastest kuludest ja ei teinud kindlaks, millised on hagejate vajadused ning kas ja kuivõrd peab elatis olema laste tavalisest elulaadist tulenevalt esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (PKS § 99 lg-d 1 ja 2). Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (PKS § 101 lg 1). Riigikohus märkis
  1. jaanuari 2014 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p-s 16, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema vastava kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (PKS § 105 lg 3). Lisaks ei tuvastanud maakohus vanemate sissetulekut ega varalist seisundit. Riigikohtu
  2. aprilli 2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-31-09 p 11 järgi peab kohus lapse ülalpidamisasjas vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma. Praegusel juhul ei ole maakohus selgitamiskohustust täitnud ega teinud ettepanekuid tõendite esitamiseks.
  3. Samuti on maakohus põhjendamatult mõistnud elatise välja koefitsiendina kehtivast elatise alammäärast. Kui kohus mõistab elatise välja alammääras, on mõistlik märkida, et elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega (PKS § 101 lg 1). Praegusel juhul on elatis välja mõistetud elatise alammäära ületavas osas ja kui seda märkida koefitsiendina, siis alammäära muutumisel muutub ka alammäära ületav osa. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on aga

§ 459

lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seejuures peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt nt Riigikohtu

  1. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 10 ja
  2. oktoober 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12).
  3. Kohtupoolse selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud olnud maakohtus arutluse all ja neid ei ole vajalikus ulatuses esile toodud. Kohtul tuleb eelmenetluses selgitada mh välja, milliseid faktiväiteid soovivad pooled asjaolude kohta esitada ning milliste tõenditega tõendada (

§ 392lg 1 p-d 3 ja 4).

Kui hageja on hagi alusena mõne olulise asjaolu märkimata jätnud, siis tuleb kohtul talle eelmenetluses hagi puudust selgitada ning anda võimalus hagi muutmiseks või täiendamiseks (Riigikohtu 16. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 11). Poolte võrdsusest tulenevalt tuleb juhul, kui kostja esitatud faktilised asjaolud ei ole tema vastuväiteid arvestades piisavad, ka kostjale seda selgitada, andes talle samuti võimaluse esitada vastuväiteid kinnitavaid faktilisi asjaolusid.

§ 230

lg 3 võimaldab kohtul koguda lapse huve puudutavas vaidluses tõendeid ka omal algatusel. Sama paragrahvi neljanda ja viienda lõike järgi on kohtul ülalpidamisasjas õigus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda sättes loetletud isikutelt asjakohast teavet (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). 10. Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuse väide, et hagejate 15. novembri 2016 täpsustus ja selle lisad on kostjale kätte toimetamata.

§ 436lg 3 sätestab, et kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli 4

(5)pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 4 keelab otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.

  1. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud on esile toomata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata. Selline rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt Riigikohtu
  2. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13; samuti
  3. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik, ja
  4. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-187-14, p 42). Maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus.
  5. Ükski pool ei vaidlustanud maakohtu otsust elatise miinimummäära osas, kuigi osa maakohtu minetusi puudutavad ka lahendi seda osa. Kuna kostja on hagi selles osas sisuliselt õigeks võtnud, siis ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia ega hagejate huvidega vaidlustatud otsuse selles osas tühistamine. Seega on vaidlustatud otsus on edasi kaebamata jõustunud seadusega sätestatud elatise alammäära osas (

§ 456lg 4 teine lause).

Edasise menetluse selguse huvides tuleb selgitada, milline on vaidlustatud otsuse jõustunud osa. Resolutsiooni p-dest 2 ja 3 on jõustunud alammäärale vastava elatise väljamõistmine alates

  1. oktoobrist 2016 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Resolutsiooni p-d 5 ja 6 on kumbki jõustunud osasummas 215 eurot, mis oli elatise alammäär
  2. aasta oktoobris. Ringkonnakohus märgib, et maakohus rikkus lisaks

§ 442

lg 4 ja § 468 lg 1 p 1, sest ei märkinud vaidlustatud otsuses, et elatise alammääras on tegemist õigeksvõtul põhineva otsusega ega tunnistanud otsust selles osas tagatiseta viivitamata täidetavaks. Praeguseks on otsus kõnealuses osas edasi kaebamata jõustunud ja seega niigi juba täidetav, mistõttu ei ole vaja käsitleda maakohtu rikkumise apellatsioonimenetluses või edasises menetluses kõrvaldamise võimalusi. 13.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ka kulude jaotuse osas ja maakohus peab asjas tehtavas lõpplahendis otsustama kõigi seniste kulude jaotuse. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.