KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht
(5)3-16-2032 HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja vastavat asjaolu välja ei ole toonud. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 720 eurot. Halduskohtule esitasid 11.10.2016 kaebuse JM, Club Mets OÜ ja MJ Videoclip OÜ. Kuna kaebuse esitas kolm kaebajat, tuleks ka menetluskulud jagada kolme kaebaja vahel, arvestamata asjaolu, et kaebuse seisukohad kattusid. MJ Videoclip OÜ loobus kaebusest, millest tulenevalt jäävad HKMS § 108 lg 7 alusel tema menetluskulud tema enda kanda. Ka Club Mets OÜ osas jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 4 alusel kaebaja kanda. Seega kuulub vastustajalt JM kasuks välja mõistmisele 120 eurot. Kuna arve nr 2016-12-2 on kaebaja kinnitusel tasumata, jätab kohus selles osas menetluskulud välja mõistmata. Club Mets OÜ-le esitatud arve nr 2016-10-2 sisaldab käibemaksu summas 60 eurot. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on kaebaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Club Mets OÜ ei ole vastavat kinnitust esitanud, mistõttu mõistab kohus menetluskulud JM kasuks välja ilma käibemaksuta. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna see kuulub tagastamisele HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- JM palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.01.2016 määrus osas, millega mõisteti JM kasuks välja menetluskulud summas 60 eurot, ja teha selles osas uus määrus, millega mõista vastustajalt JM kasuks välja menetluskulud summas 360 eurot. Ebaõige on menetluskulude jagamine kolme kaebaja vahel. Kaebajate positsioonid menetluses olid identsed ning ei ole võimalik eristada erinevate kaebajate esindamiseks tehtud menetluskulusid. Kaebajate esindajad esindasid kõiki menetlustoiminguid tehes korraga kõiki kaebajaid. Kaebajate menetluskulude suurus ei sõltunud kaebajate arvust ning seda tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvesse võtta. ATTELA Advokaadibüroo OÜ arvel nr 2016-10-2 kajastus käibemaks summas 60 eurot, mille kohus jättis täies ulatuses välja mõistmata. Kohus on eksinud kehtiva õiguse ja kohtupraktika vastu. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 10 kohaselt lasub menetlusosalisel kohtu poolt viidatud kinnitamise kohustus, ei saa viitenormi puudumise tõttu panna kaebajale sellist kohustust halduskohutumenetluses. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Halduskohus ei saa kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaks täielikult või osaliselt maha arvata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.11.2007 otsuse nr 3-3-1-58-07 p 15; 19.12.2012 otsus nr 3-3-1-54-12; 23.03.2016 otsuse nr 3-3-1-85-15 p 30).
- MTA vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kaebaja taotluses esitatud kulude ja tundide vastuoluline arvestus ei võimalda menetluskulusid täpsemalt jaotada, kui kohtu poolt aluseks võetud 1/3 proportsiooni meetod. Juhul, kui aga lähtuda kaebaja 06.01.2017 taotlusest, on vaid Club Mets OÜ-le esitatud arve nr 2016-10-2 ja tema 13.10.2016 maksekorralduse alusel kandnud menetluskulusid. Club Mets OÜ osas kaebus aga tagastati ja seda osa 16.01.2017 määrusest ei vaidlustata. Järelikult puudub kaebajal alus 3
(5)3-16-2032 väiteks, et JM on menetluskulusid kandnud. Lisaks moodustas JM kaebusest umbes poole esialgse õiguskaitse taotlus, mida ei rahuldatud. Seetõttu on JM 120 euro suurune proportsionaalne menetluskulu põhjendatav vaid 1/2 osas, milleks on 60 eurot. Halduskohtu lõpphinnangut ei väära määruskaebuse esitaja viited kehtiva õiguse ja kohtupraktika väärkohaldamisele. Määruskaebuse esitajal on endal kohustus esitatud taotlust veenvalt põhjendada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
- Halduskohtule esitasid kaebuse kolm kaebajat, s.o JM, Club Mets OÜ ja MJ Videoclip OÜ. 14.11.2016 määruse resolutsiooni p-ga 1 võttis kohus vastu MJ Videoclip OÜ kaebusest loobumise avalduse ja lõpetas selles osas haldusasja menetluse. Sama määruse resolutsiooni pga 2 jäid MJ Videoclip OÜ ja MTA menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohtu määrus jõustus 02.12.
- Halduskohtu 11.01.2017 määruse resolutsiooni p-ga 1 lõpetati haldusasja menetlus JM osas ning määruse resolutsiooni p-ga 2 jäeti Club Mets OÜ osas kaebus läbi vaatamata. Club Mets OÜ menetluskulud jättis kohus HKMS § 108 lg 4 alusel kaebaja enda kanda. Selles osas ei ole halduskohtu 11.01.2017 määrust vaidlustatud.
- Määruskaebuses taotleb JM tema kasuks MTA-lt menetluskulude väljamõistmist summas 360 eurot ATTELA Advokaadibüroo OÜ 11.10.2016 arve nr 2016-10-2 alusel, seega kogu summas (v.a tasutud riigilõiv). Menetluskulude täies osas väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kahe kaebaja, s.o MJ Videoclip OÜ ja Club Mets OÜ osas on vastavalt kaebusest loobutud ning jäetud kaebus läbi vaatamata. Juhul, kui kohus mõistaks JM kasuks välja kogu 11.10.2016 arvel nr 2016-10-2 kajastatud summa õigusabiteenuse osutamise eest, jääksid vastustaja kanda ka MJ Videoclip ja Club Mets OÜ menetluskulud. See ei oleks HKMS § 108 lg-st 4 ja lg-st 7 tulenevalt lubatav. Kaebuses on esitatud kolm erinevat nõuet. Kaebuse taotluse kohaselt soovivad kõik kolm kaebajat, et nende osas taastatakse e-maksuameti/e-tolli kasutajaõigused. Riigikohtu halduskolleegium on pidanud menetluskulude üksnes osalist väljamõistmist põhjendatuks olukorras, kus menetlus lõpetati üksnes osade nõuete suhtes (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2008 otsuse nr 3-3-1-25-08 p 26). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka praegusel juhul lähtuda samast põhimõttest. Muu hulgas on sellist lähenemist kasutanud ka Tartu Halduskohus 14.10.2015 määruses nr 3-15-
- Seega on põhjendatud halduskohtu järeldus, et iga kaebaja puhul kulus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele 1/3 teenuse osutamise kogu ajast. Kaebajate positsioonid olid menetluses identsed ning ei ole võimalik eristada erinevate kaebajate esindamiseks tehtud menetluskulusid. Juhul, kui esindajate hinnangul kulus siiski mõne kaebaja osas kaebuse koostamiseks suurem ajahulk, oleks esindajatel olnud võimalik seda menetluskulude nimekirjas täpsustada. Kuna menetluskulude väljamõistmise taotluses puuduvad täpsemad selgitused ajakulu kohta, tuleb lähtuda eeldusest, et iga kaebaja puhul kulus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks sama ajahulk. 4